ametialased rollid, suhete formaalsuse aste (sõbervõõras; eraisik institutsiooni esindaja) · Suhtlusviis või toimimisviis: suuline / kirjalik, spontaanne / redigeeritud, dialoogiline / monoloogiline · (Mõnikord lisatakse zanrid, mõnikord teadlikud võtted kindlate tunnustega teksti saavutamiseks) · Füüsiline olukord, tingimused: aeg ja koht, suletud / avatud, eraterritoorium / neutraalne territoorium / institutsionaalne territoorium jms · Eesmärgid: suhtluses osalemine / info laias mõttes (involved / informational), konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmin, jutustamine jne). · Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine: millest kõneldakse ja millises valdkonnas suhtlus toimub 2.1. Kohamurre ja dialektoloogia Keelegeograafia ehk dialektoloogia: · meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks
ja haigla. Sündmuskoht võib olla avalik või ka privaatne, asuda tänaval, ettevõttes, arstikabinetis, korteris või eramajas. Kui õnnetus juhtub avalikus kohas, siis on territoorium politsei kontrolli all ning kõige seal toimuva eest kannab kõrgeimat vastutust politsei. Põlengute korral on territoorium antud päästeteenistuse kontrolli alla, kes seal oma ülesandeid täidab. Kui õnnetus juhtub kellegi kodus, siis on see eraterritoorium ja koduomanik ka kontrollib seda. Haigla, kuhu patsient viiakse, on sealsete arstide ja haiglapersonali valdusala. Kiirabitöötaja siseneb oma töö käigus territooriumidele, mille üle tal ei ole käsutamisõigust, teiste sõnadega – ta on seal külaline. Hädakõne tegijale külla kutsutuna täidab kiirabitöötaja seal eriti tähtsaid, vahel isegi elupäästvaid ülesandeid ja tal on õigus saada koheldud külalisena. Samas on