1. talupoeg oli täielik pärisori, mõisnik võis müüa, vahetada ja pärandada nagu muud mõisa vara. 2. talupoeg, tema maa ja vara olid mõisniku omandid, mille kasutamise eest mõisnik võib määrata koormisi oma äranägemise järgi. 3. kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkondadele. Talurahvas kaotas Vene riigi koosseisu sattudes Rootsi ajal saadud kergendused. Toimus pärisorjuse kindlustumine. Riigitalupojad tagasi eratalupoegadeks. See toob kaasa talupoegade põgenemise Eestis teistele aladele aga ka Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu. 2) Brown`i positiivsed määrused e kaitseseadused Katariina II soovis Balti erikorra likvideerimist. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Brown. Brown’i positiivsed määrused e. Kaitseseadused kinnitati 1765 1. talurahvas sai õiguse vallasvarale 2
aastani riigile. · Era ehk pärustalupojad, kes kuulusid pärisorjuse kaotamiseni, 1861. aastani, mõisnikule. · Õue ehk udellitalupojad, kes kuulusid 1862. aastani keiserlikule perekonnale. · Kiriku ehk kloostritalupojad, see kihistus sai läbi 1764. aastal · Ökonoomiatalupojad (17641811) · Possessioonitalupojad, kes kuulusid manufaktuuridele ning seda 1861. aastani. Suuremas osas jagunes talupoegkond ikkagi kroonu ja eratalupoegadeks. Kõik talupojad kuulusid maksukohustusliku elanikkonna alla. Neil puudus liikumisvabadus, neil oli omanik. Talupoegkond oli seisusele omased tunnused osaliselt omandanud juba 17. sajandil, seda korporatiivse kogukonna pärast. Pärisorjuslik seisund tugevnes 18. sajandi jooksul oluliselt. 18. sajandi lõpuks oli talupoegkonnal oma mentaliteet ja välised tunnused. Hiljem fikseeritakse ka talupoegade õigused ja kohustused juriidilisel.
annaabi.ee 
