laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused (põhiseaduse tekstis “Eesti kodanik”) laienevad üksnes Eesti kodanikele • Juriidilised isikud • Avalik õiguslikud juriidilised isikud Põhiõiguste adressaadid e kohustatud subjektid (PS § 14) • Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka kohtuvõimu teostades • Kohalikud omavalitsused • Erasubjektid Erasubjektid, kui nad ei täida avalikke ülesandeid, ei ole põhiõiguste adressaadid, kuid nad on seotud põhiõigustega PS § 19 lõike 2 kaudu. Riigil on kohustus tagada põhiõiguste kehtivus eraisikute vahelistes suhetes Põhiõigustest loobumine • Igaüks, kellel on PS-e alusel mingi õigus olemas, võib selle õiguse kasutamisest loobuda • Põhiõigustest loobumine peab olema vabatahtlik Põhiõiguste piiramine • Põhiõiguse piirang on põhiõiguse teatavas ulatuses mitterakendamine
PÕHIÕIGUSTE GRUPID 1) Vabdusõigus 2) Võrdsusõigused 3) Sotsiaalsed põhiõoigused PÕHIÕIGUSE ÕIGUSTATUD SUBJEKT 1)Igaühe põhiõigused 2)Kodanike põhiõigused 3)Erisubjektiga põhiõigused 4)Füüsilised isikud ja/või juriidilised iskud(sh JI staatust mitteomavad ühendused) PÕHIÕIGUSE KOHUSTATUD SUBJEKT 1)RIIK 2)ERASUBJEKTID(PS prghp 19 lg 1,prgh 25) PÕHIÕIGUSEST LOOBUMINE 1) Nn siin ja praegu loobumine 2) Tulevikku suunatud loobumine 3) Vabatahtlikkus PÕHIÕIGUSTE KAITSEALA 1)ISIKULINE KAITSEALA-keda kaitstakse 2)ESEMELINE KAITSEALA-mida kaitstakse PIIRAMISE KONTROLL 1)PÕHIÕIGUSE LEIDMINE,KAITSEALADE MÄÄRAMINE 2)PIIRANGU TUVASTAMINE
laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused (põhiseaduse tekstis "Eesti kodanik") laienevad üksnes Eesti kodanikele · Juriidilised isikud · Avalik õiguslikud juriidilised isikud Põhiõiguste adressaadid e kohustatud subjektid (PS § 14) · Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka kohtuvõimu teostades · Kohalikud omavalitsused · Erasubjektid Erasubjektid, kui nad ei täida avalikke ülesandeid, ei ole põhiõiguste adressaadid, kuid nad on seotud põhiõigustega PS § 19 lõike 2 kaudu. Riigil on kohustus tagada põhiõiguste kehtivus eraisikute vahelistes suhetes Põhiõigustest loobumine · Igaüks, kellel on PS-e alusel mingi õigus olemas, võib selle õiguse kasutamisest loobuda · Põhiõigustest loobumine peab olema vabatahtlik Põhiõiguste piiramine · Põhiõiguse piirang on põhiõiguse teatavas ulatuses mitterakendamine
1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis “igaüks”, “keegi”, “kõik” jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused põhiseaduse tekstis “Eesti kodanik”) laienevad üksnes Eesti kodanikele •Juriidilised isikud •Avalik õiguslikud juriidilised isikud. Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka kohtuvõimu teostades •Kohalikud omavalitsused •Erasubjektid. Erasubjektid, kui nad ei täida avalikke ülesandeid, ei ole põhiõiguste adressaadid, kuid nad on seotud põhiõigustega PS §19 lõike 2 kaudu. Riigil on kohustus tagada põhiõiguste kehtivus eraisikute vahelistes suhetes. Igaüks, kellel on PS-ealusel mingi õigus olemas, võib selle õiguse kasutamisest loobuda •Põhiõigustest loobumine peab olema vabatahtlik Vabadusõigused
18.4 Põhiõiguste adressaadid Põhiõiguste adressaadiks on eelkõige riik. Seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim on põhiõigustega seotud. Adressaadid on subjektid, kes peavad põhiõigustest juhinduma ja kelle suhtes õigustatud isik (põhiõiguste kandja) saab põhiõiguste pinnal oma põhiõigusi kaitsta. 1). Riik - Riigivõimu teostamine on peamine vabadustesse sekkumise viis, põhiliselt üksikisiku kaitseks.; 2). Erasubjektid - oluline on arvestada üksikisikute õiguste kaitse vajadusega. Järelikult tuleb piirata erasektori subjekte põhiõiguste abil; 3). Välismaised ja rahvusvahelised subjektid - Riik kaitseb oma kodanikke välisriigis. 18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus Põhiõigused ei ole piiramatud. PS sisaldab kohustuste osas ainult põhikohustusi. Põhikohustused ei laiene kõigile. Vahetegu tuleneb asjaolust, et iga põhiõiguse vastas on põhikohustus. Eristatakse põhiõiguse piiramist
põhiõiguste kandjad nagu inimesed. PS 9 lg 2 ei tee vahet Eesti ning välismaa juriidilistel isikutel. Juriidiliste isikute üldine eesmärk on üldjuhul nende taga seisvate isikute huvide teostamine. Põhiõiguste kaitse laieneb üldjuhul kõikidele juriidilistele isikutele, mis on loodud kaitsma erahuvisid. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on olukord keerulisem, kuna need isikud on eelkõige riigi poolt loodud subjektid, mille taga seisab riik, mitte erasubjektid. Juriidilistel isikutel puudub põhiõigusvõime, kui see õigus on lahutamatult seotud füüsilistele isikutele omaste nähtustega, nt õigus elule või piinamiskeeld. 18.4. Põhiõiguste adressaadid Adressaadid on subjektid, kes peavad põhiõigustest juhinduma ja kelle suhtes õigustatud isik (põhiõiguste kandja) saab põhiõiguste pinnal oma põhiõigusi kaitsta. Põhiõiguste adressaadid ehk põhiõiguse kohustatud subjektiks on avaliku võimu kandja
annaabi.ee 
