"Klassifikatsioon on rühmituste süsteem, milles kõik objektid on ära jaotatud nii, et selgub millised neist on rohkem sarnased ja millistel on vaid mõned kõige üldisemad ühisjooned." Vastus: TÕENE 5. L. Laasimeri (1958) Eesti geobotaanilise rajoneeringu aluseks on võetud: Vastus: Süntaksonid Test 3 Eesti metsavarud 1. Kas väide on tõene või väär? "Väljaspool Eestit Eesti metsamaad omavate füüsilisest isikust erametsaomanikke on kõige enam Saksamaal." Vastus: Väär 2. Vali iga kasvukohatüübi/tüübirühma juurde sobiv osakaal Eesti metsadest. Naadi kasvukohatüübi metsad – 10,8%, Loometsad – 2,4%, Laanemetsad – 23,5%, Palumetsad – 22,5%, Kõdusoometsad – 14,8%, Jänesekapsa kasvukohatüübi metsad – 12,9% 3. Eesti kõige metsavaesem maakond on (metsasuse % alusel) Vastus: Tartu 4. Kui palju on Eestis metsaga metsamaad (%)? (2012 a. seisuga, Eesti
faktorid ja riigi välised. Eesti riigisisesed faktorid on: nõudlus puidu järele ja selle hind, metsa majandamise eeskiri, ilmastiku olud talvel ja teede kevadine sulgemine ja kevadsuvine raierahu. Eesti riigi välisteks faktoriteks on nõudlus eksportturgudel, tollimaksud jne (Metsanduse arengukava aastani 2020, taustauuringud). Erametsade raiemahtusid mõjutab ennekõike omanikud ning nende huvid, tahe ja vajadus metsa majandada. Erametsaomanikke mõjutavad kõige enam isiklikud majandusolud, turusituatsioon ja metsamajanduslike tööde kõrged ühikukulud. Metsamajandamise vähene tasuvus ja seadusandluse kiire muutumine. Lisaks majanduslikule poolele on oluline ka motivatsioon, juurdepääs vajaminevale tehnoloogiale, koostööpartnerite olemasolu ja soov hoida vara tulevikuks (Metsanduse arengukava aastani 2020, taustauuringud). 7 Kokkuvõte
Lebedys, Pivoriunas, Belova 2005). 3.2. Metsandusinstitutsioonid Riiklik keskkonnakaitseinspektsioon on peamine Metsaseaduse rakendamise jälgimise eest vastutav institutsioon. Sellel institutsioonil on kaheksa piirkondlikku osakonda. 15 Institutsioon haldab erametsaomanike ja riiklike metsavalitsejate poolt teostatavat raiet ning on nõuandvas rollis, juhendades erametsaomanikke metsa kasutamise, taasmetsastamise ja kaitse alal. Kõige tähtsamad teadusinstitutsioonid metsanduse valdkonnas on Leedu Metsateaduste Instituut ja Leedu Põllumajandusülikooli metsanduse teaduskond. Metsandusalast kõrgharidust annavad Leedu Põllumajandusülikool (metsanduse teaduskond) ja Kaunase metsanduse ja keskkonnatehnika kolledz. Metsanduse teaduskonnas on peamisteks suundadeks bakalaureuse- ja magistriõpe metsanduses ja rakendusökoloogias
Viimase 15 aasta jooksul on metsade pindala Euroopa Liidus kasvanud ligikaudu 10 miljoni hektari võrra tänu metsaistutusele, varasemate põllumajandusmaade metsastamisele ja looduslikule metsastumisele. Lisandunud metsaala vastab suuruselt Ungari pindalale.(1) Umbes 60 % Euroopa Liidu metsadest on era-, peaasjalikult pereomanduses, ning 40 % avalikult kasutatav, st et metsa omanik on riik, kohalikud omavalitsused, kogudused või muud kogukonnad. Erametsaomanikke on kokku üle 15 miljoni ja nende hulk kasvab tulenevalt ümberkorraldustest Ida-Euroopa riikide metsaomanduses ja pärandi jagamisega seotud eri korraldustest.(1) Aastasadu on inimesed Euroopas kasutanud metsi eri viisil ja muutnud nii nende struktuuri. Euroopa metsad on tõepoolest inimtegevuse tulemusel muudetud, teisenenud liigilise kooslusega metsad ehk niinimetatud poollooduslikud metsad. Poollooduslike metsade osakaal on 85 %
püsivad. Loodushoid Hea küll, loodusest võõrandumine poleks nii hull, kui see vaid meid ennast mõjutab. Oma asi. Aga paljud sellistest looduspimedaks jäänutest peavad otsustama meie maa looduse üle. Kas saab metsa üle otsuseid teha inimene, kes metsa vaid selle puidukoguse järgi hinnata oskab? Kes täidab ministeeriumi soovi hinnata ära vaid juurdekasv ja raiumine? Kes ei näe metsa sisse? Et mets ei kasvagi juurde, kui puudub seda toetav süsteem? Et meil on tuhandeid erametsaomanikke, kes ei taha oma metsadest saada vaid puitu, vaid nad elavad seal, korjates marju, seeni, saades hingerahu? Millegi mõistmiseks on enamasti vaja sellega isiklikku kokkupuudet. Linnastuv ühiskond, kus inimese vahetu kontakt loodusega on tihti enam kui kasin, kipub talt röövima oskust loodust mõista. Filmid on siinkohal oluline meeldetuletus, olgu need siis puhtalt mõne looma, linnu, taime või looduskeskkonna käsitlused või probleemitõstatused inimese ja looduse omavaheliste
2006 1701,8 2007 2114,6 26 2008 1785,8 Allikas: Eesti Statistika ... 2009. Tabelis 4 toodud andmed näitavad aastate kaupa kogu Eestis tekitatud kahjustusi, mis tähendab, et arvesse on võetud nii riigi- kui erametsades tekitatud kahjud. Palju erametsaomanikke on kahjunõudeid esitanud, andmetest ei selgu. Kõige suuremat kahju, peaaegu 3000 hektarit on ulukid tekitanud 2004. aastal. 2005, 2006 ja 2008 on kahjustuste ulatus olnud sarnane, mille põhjal võib oletada, et ulukite arvukus ei ole oluliselt muutunud. Euroopa erametsaomanike konföderatsiooni CEPF juhatus on välja töötanud oma seisukohad jahinduse asjus (Euroopa metsaomanike ... 2009).
miljonit m3) ja hooldusraie 1,33 miljonit m3 (sellest harvendusraie 1,10 miljonit m3). Suurem osa Eesti metsade raiest tehakse harvesteride abil, riigimetsas on nende osa uuendusraiel 96% ja hooldusraiel 60%. Riigimetsas kasutatavad harvesterid on langetatava puidu mahu mõõtmiseks kalibreeritud ja nende omanikud tohivad neid kasutada ainult riigimetsa langetamiseks sõlmitud lepingute täitmiseks. Kuna osa erametsaomanikke teeb raietööd ise või on raiutavad kogused harvesteride kasutamiseks liiga väikesed, siis on harvesteride osakaal teiste omanike metsades toimuvas raies väiksem kui riigimetsades. Peaaegu kogu raie harvesteridega teevad sellele spetsialiseerunud erafirmad. Eesti metsamajanduses on Statistikaameti 2010. a tööjõuuuringu andmetel hõivatud 5900 töötajat, paberitööstuses 700 töötajat ja puidutööstuses 13
annaabi.ee 
