0 cm³ Väljundvõimsus 2.5 kW / 3.4 hj Kaal (ilma lõikeosata) 4.8 kg Müra rõhk 100.5 dBA Müra võimsus 114 dBA Vibratsioone esi/tagakäepidemes 3.3 m/s² / 3.4 m/s² Kütusepaak 0.50 l Ketiõli paak 0.28 l Ketisamm .325 tolli Soovituslik saelehe pikkus 33-50 cm / 13-20 tolli Husqvarna 560 XP® on mõeldud professionaalsetele metsatöölistele ning kogenud erametsaomanikele. Murranguline disain ning mitmed uuenduslikud tehnilised lahendused teevad töötamise tõhusaks ning mugavaks. Ainulaadne X-Torq mootor tagab vajaliku võimsuse, on kuni 20% kütusesäästlikum ja tekitab 75% vähem kahjulikke heitmeid. RevBoost(tm) tagab laasimisel vajamineva suurema ketikiiruse. Tehnilised andmed: Silindri kubatuur 59,8 cm³ Võimsus 3,5 kW Pöörete arv tühikäigul 2800 p/min Maksimaalsed mootori tööpöörded 9600 p/min
vanusega on keelatud. Hävinud või kahjustatud metsad tuleb uuendada kahju tekitajate rahade arvelt ja kui ei ole võimalik kahju tekitajaid välja selgitada, siis riigi, metsakuberneride ja omanike rahade eest. Leedu riik eraldab ka vahendeid metsakahjurite ja -haiguste suurte kollete tõrjeks (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2.6. Eramets Metsakorraldusprojektid tehakse kõikide erametsade jaoks, olenemata nende suurusest. Erametsaomanikele kehtib valdamispiirang, mis ei luba metsaomanikul jaotada oma valdust osadeks, kui see on või jääb jaotuse tagajärjel alla viie hektari. 10 Erametsaomanikul pole õigust keelata isikutel oma metsas käia, ühtlasi võib korjata vilju, ravimtaimi, pähkleid, marju ja seeni (Lietuvos misku institutas 2009). 2.3. Võrdlus Eesti metsaseadusega Leedu Vabariigi metsaseadus on vastu võetud 2001. aastal ja hiljem on mõningaid
erametsaomanike soov puitu müüa kasin, sest tänu riiklikele maksudele on selle tasuvus väike. Seetõttu praegust turuseisu arvestades erametsaomanikud pigem investeerivad oma metsa ja ootavad selle väärtuse kasvu, et seda hiljem tasuvamalt turule tuua, mitte praegu väikese tasuvuse juures. Lisaks sellele on praegu, Eestis ja Skandinaavia riikides, trendiks metsade sertifitseerimine, mis tõstab tulevikus metsa ja metsamaterjali hinda mitmekordselt. Sertifitseerimine on küll erametsaomanikele vabatahtlik, kuid tuleviku prognoose arvestades on enamik metsaomanikke selle endale kohustuseks võtnud. Soome puidukaubandust iseloomustavad Põhjanaabrite Metsauuringute keskuse 2005 aasta andmed, mis ütlevad, et sealsed kohalikud metsafirmad suurendavad toorpuidu importi Soome. Puitu tuuakse sisse peamiselt Venemaalt ja Balti riikidest. Osa sellest puidust on tõenäoliselt ebaseaduslikult raiutud, kuna keskkonnaorganisatsioonide arvestuste kohaselt umbkaudu pooled Eesti ja veerand
lisandväärtust, imporditud puidu korral on see näitaja 18% madalam. Eesti metsadest varutud puidu ja sellest toodetud puittoodete eksport aitab tasakaalustada riigi negatiivset väliskaubandusbilanssi. Ühe miljoni mpuidu varumine, transport ja töötlemine tekitab vähemalt 2350 töökohta. Eesmärk: suurendatud on investeeringuid metsandussektorisse ning metsandusalasesse teadus- ja arendustegevusse. 22 Erametsandus Erametsaomanikele kuulub Eestis 44% metsamaast, sealhulgas füüsilistele isikutele 34%. Riigimetsa Majandamise Keskuse majandada on 37% metsamaid. Riigivaraseadusega loodi 2009. aastal kohalikele metsaomanikele võimalus osta eelisostuõigusega riigi poolt võõrandatavaid naaberkinnistuid, et suurendada oma metsavaldusi ja muuta metsade majandamine efektiivsemaks. Metsaomandist ja metsaomanike vajadustest puudub selge ülevaade.
majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Metsanduse arengukava 20. sajandi lõpuks olid mitmed Eesti metsapoliitikas seatud eesmärkidest rakendatud. Organisatsiooniliselt lahutati riigi normatiivsed ja metsa majandaja funktsioonid, millega likvideeriti huvide konflikt majandustegevuse ja selle kontrollimise vahel. Samas ei suudetud metsi maareformi tempos inventeerida, erametsaomanikele luua hästitoimivat tugistruktuuri, lõpetada metsade kaitseväärtuse hindamist ning tagada metsade efektiivset kaitset, puudus rahuldav keskkonnaseire ning -planeeringu süsteem. Metsapoliitika edukat rakendamist oli takistanud tervikliku abinõude kava puudumine. Metsapoliitikas loetletud tegevuste koordineeritud läbiviimiseks ning selleks vajalike finantsvahendite suunamiseks alustas keskkonnaministeerium 1999. aasta lõpul metsanduse pikaajalise arengukava koostamist. Dokumendi
Kogutud andmete alusel koostatakse igale metskonnale metsamajanduse organiseerimise ja arendamise projekt (majanduskava), millise osad on: a) metsade majandamise projekt (majanduskava) koos seletuskirjaga; b) takseerkirjeldused; c) plaanimaterjal. Projektis nähakse ette ja määratakse raievanused, raieviisid, metsakasutuse suurus, metsa taastamise, metsakaitse ja teised metsamajanduslikud abinõud. Metsade majandamise kava koostatakse ka erametsaomanikele, millises antakse samuti soovitused metsade jätkusuutlikuks majandamiseks; koostatakse metsade üldine iseloomustus, takseerkirjeldused, metsamaa ja puistute iseloomustus, metsamaa pindala jaotus valitsevate puuliikide ja vanuse järgi, puidukasutuse suurus, raiete nimekiri, uuendus ja metsahooldustööd, samuti metsamaa plaan mõõtkavas 1:10000 Projekt või majanduskava peab tagama metsade tootlikkuse tõusu, samuti puidu ja muude metsahüvede kasutamise suurendamise
annaabi.ee 
