inimesed. Sellepärast peame meie tarviliku haridusega ja õiges kasvatuselises vaimus ettevalmistatud lasteaednikkude eest hoolt kandma. Aga, et töö lastaedades nende vähe ettevalmistatud juhatajate läbi on alamale seisukorrale langenud, sellepärast ei või niisuguseid asutusi halbadeks pidada. Lasteaedu võis jaotada mitmesugustesse liikidesse: 1) perekonna lasteaiad ( üks pere võtab teiste lapsi enda juurde); 2) eralasteaiad 8mida keegi lasteaednik asutab ja omal kulul ülal peab) ; 3) seltside lasteaiad (seltsid peavad üleval ja maksavad lasteaednikkudele palka); 4) vabriku lasteaiad ( vabriku omanik peab oma tööliste lastele neid üleval) ;5) linnade ja kroonu poolt ülevalpeetud lasteaiad, mida üleüldse alles vähemal arvul olemas on. Hariduse ajalugu Eestis on sajandeid pikk. Kuid ometigi koolieelse kasvatuse ajaloo uurimist on meil seni vähe tähtsustatud. Ei saa öelda, et üldse pole uuritud
erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav. Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Lasteasutsue liigid: Eelharidus lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad) Lapsehoiuteenus lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid Erilasteaiad kuni 7 aastastele erivajadustega lastele Eralasteaiad enamus registreeritud eralasteaedu tegutseb mittetulundusühingu või osaühinguna ning pakuvad lisaks lastehoiu ja toitlustusteenusele ka võimalust osaleda erinevates huviringides ning rendivad ruume välja sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (struktuur, koostamise alused, korraldus, eesmärk, põhimõtted) https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917
ümbruses oleva elu-olu peale, ikka selle soovi ja püüdmisega: inimese kõigepidist arenemist juba hakatusest saadik õigele teele saata. Ametis olles märkas ta suuri puudusi eelkoolipedagoogikas. Ta soovis niisuguseid asutusi ellu kutsuda, kus väikeste laste arenduse ja kasvatuse eest nende sisemise elu nõudmiste, vanaduse ja arenemisastme kohaselt õigel viisil hoolt kantakse. Lasteaedu võis jaotada mitmesse liiki: 1) perekonna lasteaiad ( üks pere võtab teiste lapsi enda juurde) 2) eralasteaiad ,mida keegi lasteaednik asutab ja omal kulul ülal peab) 3) seltside lasteaiad (seltsid peavad üleval ja maksavad lasteaednikele palka) 4) vabriku lasteaiad (vabriku omanik peab oma tööliste lapsi üleval) 5) linnade ja kroonu poolt ülalpeetud lasteaiad Fröbeli pedagoogika neli põhiprintsiipi olid: - täiuslikkuse printsiip 6 - isetegemine - mäng - usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel 2. LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS
et anda lastele hommiku-, lõuna- ja õhtusöök, koristada rühmaruume ning tegeleda rutiinsete majapidamistegevustega. Üldjuhul jääb vähe ressursse selleks, et õpetaja abi saaks aidata õpetajal õppetegevusi läbi viia või tegeleda lastega väljaspool õppetegevuse aega. Praeguse süsteemiga on ka eesti lasteaiaõpetajatel liiga suur koormus, sest peavad 12 tunni jooksul ainuisikuliselt kõige eest vastutama, mis rühmas toimub. Paljud eralasteaiad on seda juba mõistnud ning võtnud tööle tõelised õpetaja abid, kes tegelevadki lastega paralleelselt õpetajaga ning koristamise ja teiste majapidamistööde jaoks on palgatud eraldi inimesed. Belgias aitavad assistendid õpetajaid sellega, et võtavad üle noorimate laste hooldamiskohustuse, et õpetaja saaksid täielikult keskenduda hariduse andmisele. Ainult vähestes riikides vastutavad assistendid laste heaolu ja emotsionaalsete ja
hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. LASTEASUTUSE LIIGID ON: Eelharidus lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad) Lapsehoiuteenus lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid Erilasteaiad kuni 7 aastastele erivajadustega lastele Eralasteaiad enamus registreeritud eralasteaedu tegutseb mittetulundusühingu või osaühinguna ning pakuvad lisaks lastehoiu ja toitlustusteenusele ka võimalust osaleda erinevates huviringides ning rendivad ruume välja sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks. II. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (struktuur, koostamise alused, korraldus, eesmärk, põhimõtted)