- Eestis kehtivad ainult Maanõukogu poolt kinnitatud seadused. Iseseisvumise väljakuulutamine - Eeldused: Lääne-Euroopa suurriikide toetus oli olemas - Rahva seas toetus olemas, sest enamlaste lubadused ja teod hakkasid järjest rohkem erinema - Enamlased olid muutunud nõrgemaks, mis viitas nende peatsele lahkumisele Südmused Tallinnas - Päästekommitee kooseisus K. Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms iseseisvuse väljakuulutamine ja tegutsemine erakorralistes olukordades - Iseseisvusmanifest autorid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson - 24.02.1918 loodi Eesti Vabariigi Ajutine valitsus
Kultuuris Omakeel (eestikeel), ärkamisaeg(laulupidu, ajalehed, luulekogunemine, seltsid, oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Päts, Vilms ja Konik. 4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4. Päts oli tuntud ja kogenud poliitikamees. Laidoner oli sõjavägede ülemjuhataja, kes muutis poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. Poska oli sellel ajal välisminister. 5. Miks oli pooleteist päevane vabadus Eesti jaoks tähtis ? 5
Muutused,mis lõid eelduse maa iseseisv.-maa ühendamine 1ks kubermanguks. Kubermangu komissari kõrvale nõuandvaks organics valitud ajutine maanõukogu.vene ametnike asemele eestl.eesti keel ametlikuks keeleks.loodi eesti rahvusväeosi.1917 27. okt.-tln-s võtsid võimu üle enamlased.1918.24 veebr.-tln-s võim + ajutine valitsus. 25.veebr.-saksa väed tln-s.3.märts-11.nov-Saksa okupatsioon.päästekomitee- J.Vilms, K.Konik.K.Päts.oli mõeldud tegutsema erakorralistes tingimustes iseseisvuse väljakuulutamiseks.saksa sõjaväevõimud suhtusid eesti iseseisvusesse halvasti, rahvusväeosad saadeti laiali,poliitiline tegevus keelustati,ametlikuks keeleks saksa. Kui eesti ja läti oleks saksa võimu alla jäänud-taheti luua saksa koosseisu autonoomne balti hertsogiriik,11.nov puhkes saksamaal revolutsioon,moodustati sotsialistlik valitsus. Vabadussõda-28.11.1918-02.02.1920.Vabadussõja algus ei olnud eestile edukas,sest
omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist; tulemused eestile- eeldused poliitiliseks organiseerimiseks esimene partei, karistussalgad eestisse, kultuuriväärtuste hävitamine, koolid eesti k. Iseseisvumine:maanõukogu otsus 15.nov, deklaratsiooniga saadeti lääne euroopasse, siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks; Päästekomitee: 19.veeb maanõukogu vanematekogu otsusega; oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks; kuulusid: K.Päts, J.Vilms, K. Konik 23 ja 24 veeb 1918: 23.02-Pärnus 20.00, luges Maanõukogu liige H.Kuusner iseseisvusmanifestiteksti; 24.02-Tlnas päeval, läks suurem osa linnast rahvulsike jõudude kontrolli alla; õhtul moodustati riigipanga hoones Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai K. Päts, asetäitja J.Vilms.
veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Koosnes 3 liikmest poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Päästekomitee tegevus: 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvus manifesti teksti. Samal päeval tegid Vilms ja Päts katse Haapsallu sõita, et seal Eesti 1. polgu kaitse all iseseivumismanifest ette lugeda. Kahjuks jõudsid saksa väed Haapsallu enne Päästekomitee liikmeid ning plaan katkestati
kaitseseisund,soov kaitsta meeskonda negatiivse inormatsiooni eest. Negatiivsed tagajärjed grupimõtlemise juures: Grupp kitsendab oma arutamist ainult mõne alternatiiviga. Grupp ei ole suuteline mõtlema ümber neid alternatiive, mis olid esialgselt vastuvõetud suurema osa poolt. Puudub eksperdi arvamus. Grupp on üsna valiv olemasolevate andmete kogumises ja kasutamises. Grupp on nii kindel oma ideedes, et nad ei vaatle tegevuse plaane erakorralistes olukordades. Grupimõtlemise vältimiseks võib arvestada järgmisi soovitusi: Määrata igale koosolekule nn"kuradi advokaat" kes tooks esile ainult varjukülgi. Ta esitab ideede kohta provotseerivaid küsimusi, uurib põhjalikult fakte, kahtleb nende loogikas. Kuradi advokaat seisab selge ja moraalse mõtlemise eest ning aitab juurutada konstruktiivset kriitikat. Vahetada pidevalt välja üksikuid rühmaliikmeid või kaasata kedagi
RIIGIKOGU RAHVAHÖÖLETUSEL: 1)PS 28.06.1992 2)PS RS 28.06.1992 3)PS TS 14.09.2003 PS 104 paragraf põhiseaduslikud- ja konstitutsiooni seadus (vaja 51 poolthäält) Lihtseaus – ei saa muuta põhiseaduslikku seadust. Seaduskord – 10dal päeval jõustub pärast R? Avaldumist Raammsedus- annab kogu tsiviilõigusele raami • Otuseid Seadlus annab Vabariigi President ja ainult erakorralistes tingimustes. Seadus ja seadlus on võrdsed. Vab.President seadlusega ei saa muuta riiklike makse ega ka konkteetset aasta eelarvet. Kontra signaturi põhimõte: 1)president 2)riigikogu esimees 3)peaminister Enne ei saa seadust vast võtta, kui need 3 meest pole oma allkirja andnud. Määruse puhul on oluline see, et üldjuhul antakse määrus seaduse alusel ja täitmiseks. St, et määrust ei saa anda, kui seadus ei näe ette. Määrusi
Maanõukogu otsus::15nov 1)eesti tulevase riigikorra määrab eesti austav kogu 2)kuni austava kogu kokkusaamiseni on ainuke kõrgema võimu kandaja Eesti maanõukogu 3)eestis kehtivad maanõukogu kinnitatud seadused. Saksa pealetung algas 18veb1918 Vene armee riismed eelistasid Vastupanule kiiret oõgenemist,enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk Päästekomitee 19veb maanõukogu otsusega. Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes Oludes,iseseisvuse väljakuulutamiseks.Kuulusid Päts,Jüri Vilms.Konstantin konik.21ven.kiitis vanem- Nõukogu heaks iseseisvusmanifsti-manifest kõigile Eestimaa rahvustele.Juhan kukk ja Ferdinad Peterson. I korda avanes võimalus selleks pärnus 23veb kell 8 õhtul kus hugo Kuusner iseseisvusmanifesti ette luges endla teatri juures. 24.veb õhtul moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus,koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajadest.peaministriks Püts,asetäitja Vilms.
Oluline, et uriin oleks põies vähemalt 46 tundi ja patsient 8 tundi söömata ning joomata. Kontsentreeritud uriinis on rakuliste elementide avastamise tõenäosus suurem. Bakteruuria uurimiseks peab uriin olema põies vähemalt 4 tundi. Tsütoloogiliseks uuringuks ei sobi, kuna kontsentreeritud uriinis muutub rakkude morfoloogia. · Ajastamata e. juhuslik uriin Võib kasutada: Ägeda kuseteede patoloogia korral; Tsütoloogiliseks uuringuks; Erakorralistes situatsioonides. Oluliselt mõjutavad söömine, joomine, ravimid. Tsütoloogiliseks uuringuks peaks patsient 23 tundi enne uriini andmist jooma, sest rohke uriiniga eritub epiteelirakke. Soovitatakse kasutada teist hommikust uriini. 2 · Ajastatud uriini kogumine Sobib: valgu määramiseks, kreatiniini kliirensi määramiseks. Ööpäevase uriini kogumine. A. Uriini analüüsi üldised näidustused: 1
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee! VKJ-15.nov, UKJ-30.nov. 1917. ISESEISVUMINE___________________________________________________________ Maanõukogu- parlament, rahvanõukogu. Sisuliselt võib öelda, et Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja juba 15. novembril (de jure). ,,Manifest kõigile (ehk mitte ainult eestlastele) Eestimaa rahvastele" ehk ,,Iseseisvusmanifest" Koostasid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. Päästekomitee põhieesmärk: tegutsemine erakorralistes oludes, eelkõige iseseisvuslikes tegevustes, kuulusid K. Päts, J. Vilms, K. Konik. Esimest korda loeti ette Pärnus, 23. veebruaril kell 8 õhtul Endla teatri juures Hugo Kuusneri poolt. 24. veebruaril moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valistus ehk EVAV! Eesti otsustas saada iseseisvaks sest tekkis nö ,,võimuvaakum", Venemaa on peale sõda nõrk. 1)Impeerium lagunes 2)võimuvaakum 3)saksa okupatsioon 4)vabadussõda
Eesti Töörahva Kommuun- enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnustas aga ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulenevaid korraldusi. Kommuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumaj ühisettevõtteid jms. Päästekomitee- moodustati 19.veebr Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseivuse väljakuulutamiseks. 3-liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid K.Päts, Jüri Vilms, Konstatin Konik.
sanktsioonid). 3. Alternatiivsed sanktsioonid Võimaldavad õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sanktsiooni vahel. 4. Kumulatiivsed sanktsioonid Sisaldavad samuti üheaegselt mitut mõjutusvahendit, neid kohaldatakse üheaegselt. 5. 6. Määratlemata sanktsioon Sisu määratlemata ("karistatakse seaduse kogu rangusega"). Erakorralistes tingimustes, väljaarenemata seadusandluse korral õigusnormi loogiline struktuur reeglina ei väljendu niisuguse skeemi kujul õigusakti tekstis. Seadusandja oma töö ratsionaliseerimiseks jätab sageli ühe või teise sündmuse fikseerimata.......
komisjonid ; poliitiline struktuur jagab parlamendi fraktsioonideks, koalitsiooniks ja opositsiooniks. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker. Spiikeri parteilise aktiivsuse suhtes on eri demokraatiavormides üpris erinevad nõuded. Parlamendi esimees ei võta osa komisjonide ega fraktsioonide tööst, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes, riigi presidendi pikaajalisel eemalolekul , muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/kommiteed on parlamendi tähtsad tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või kommiteedeks, sel pole sisulist vahet, mõlemad täidavad ühelaadseid funktsioone. Eesti riigikogus on komisjonid, USA kongressis komiteed. Alatised komisjonid keskenduvad igaüks ühele valitsemisalale, seda nii seadusloome
Heaks kiidetud esialgne otsus suurema osa liikmete poolest, kunagi ei ole vaadeldud üle eesmärgiga kindlaks määrata vähem nähtavad raskused. Grupp ei ole suuteline mõtlema ümber neid alternatiive, mis olid esialgselt vastuvõetud suurema osa poolt. Puudub eksperdi arvamus. Grupp on üsna valiv olemasolevate andmete kogumises ja kasutamises. Grupp on nii kindel oma ideedes, et nad ei vaatle tegevuse plaane erakorralistes olukordades. Tüüpilised sümptomid gruppi mõtlemises Jani loendas 8 sümptomit, mis viivad grupi vales suunas. Esimesed kaks pärinevad enesekindluse võimalustest grupis. Järgmised kaks peegeldavad grupi piiratud nägemuse kasutamist. Viimased neli märk tugevast kohanemise survest grupi sees. 3 1971. aastal võtab Janis kasutusele mõiste ,,grupimõtlemine". Oma töös ,,Esimene pilk
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas
pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. (fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon) Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ka päevakorra täitmine. · Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis tähendab et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. · Erakorralistes oludes muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks-riigipea kohusetäitjaks. Koalitsioon moodustavad need parteid , kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Kohuseks on kritiseerida valituse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Fraktsioon e saadikurühm ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist, mistõttu fraktsioon kannab vastava erakonna nimetust
ülesanne on reguleerida glükoosi taset veres. 2. Mille poolest erinevad süsteemselt manustatavad glükokortikoidid üksteisest? Toime tugevuse poolest; toime kestvuse poolest; mineraalkorikoidsuse poolest (kas tekitab turseid või mitte) 3. Kuidas on võimalik glükokortikosteroide manustada? Millisel juhul milline masnustamisviis on eelistatud ja miks? Parenteraalne manustamine (i/v, i/m) – võib osutuda vajalikuks erakorralistes olukordades (nt äge astmahoog). Suukaudne ravi – kasutatakse kroonilise manustamisvajaduse korral. Lokaalne manustamine – võimalusel tuleks alati kasutada lokaalset manustamist süsteemsete kõrvaltoimete vältimiseks! - Astma ravi (inhaleeritavad glükokortikosteroidid). - Allergilise riniidi ravi (intranasaalsed glükokortikosteroidid). - Nahahaiguste ravi (psoriaas, dermatiit). 4
ettepanekul) · annab sõjaväelisi auastmeid Välissuhete ja esindusülesannete alal: · esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises · valitsuse ettepanekul nimetab ja kutsub tagasi eesti diplomaatilisi esindajaid · annab diplomaatilisi auastmeid · annab riiklikke teenetemärke Rahanduse alal: · esitab riigikogule kinnitamiseks eesti panga nõukogu esimehe ja riigikontrolöri kandidaadi · nimetab ametisse eesti panga presidendi Presidendi ülesanded erakorralistes situatsioonides Valitsuskriisi korral · kui riigikogu on valitsusele või peaministrile umbusaldust avaldanud, peab president kas vabastama valitsuse ametist või kuulutama välja erakorralised valimised Riiki ähvardava välis- või siseohu korral · teeb riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamiseks · kui riiki rünnatakse, teeb ise otsuse, ei oota kaitseväe ülema ja riigikogu otsust Eesti riigipead
* Veebruaris 1918 alustas Saksa armee pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui venelased (=enamlased ehk bolsevikud) olid juba läinud, aga sakslased polnud veel tulnud. See tähendab, et kahe võõra võimu vahel tekkis hetkeks "tühik", mida eestlased osavalt ära kasutasid ja panid oma võimu oma maal maksma. Iseseisvuse väljakuulutamiseks ning erakorralistes olukordades tegutsemiseks loodi Eesti Päästekomitee. Liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik Tegevus moodustasid Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse Iseseisvuse väljakuulutamine Eesti linnad võeti juba enne sakslaste saabumist Eesti rahvusväeosade kontrolli alla (Tartu 20. veebr., Pärnu 21. veebr., Viljandi 23. veebr.). 23. veebruaril 1918 loeti iseseisvusmanifest avalikult ette Pärnu "Endla" teatri rõdult (kuid seda hetke ei loeta veel Eesti iseseisvuse
2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Sidemete katkemine Venemaaga Välisdelegatsiooni tegevus ja juhtivad tegelased (A.Piip, K.Pusta, J.Tõnisson). Jaanuaris 1918 saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suuriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootusatndvad. Päästekomitee tegevus ja liikmed. Oli esialgselt mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Liikmed: poliitikamees K.Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Eestlaste ebaedu põhjused Vabadussõjas 1918.a lõpus. Vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud, vastalustanud Kaitseliit oli veel väeti. Sõjaväe loomist takistas ressursside nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikusesse. Alahinnati ennast ning ülehinnati vastast
kättesaadav, kuid kõigi alternatiivsete lahendusvariantidega seotud tulevikuväljavaated on muutuva keskkonna tõttu määramatud. Risk on ohu või ebaedu ilmnemine. 19. Määramatus (uncertainty)- mis tähendab, et juht teab, millist eesmärki ta tahab saavutada, kuid ei ole vajalikku informatsiooni alternatiivide ja tuleviku sündmuste kohta. 20. Mitteprogrammeeritud otsus (nonprogrammed decision)- Mitteprogrammeeritud otsuseid tehakse erakorralistes, halvasti määratletavates olukordades ja neil on organisatsiooni käekäigule suur mõju. Need on tihti strateegilised otsused. Näiteks otsustatakse ehitada uus vabrik või minna toodangut turustama uude geograafilisse piirkonda. 21. Protseduur (procedure)- tegevus, mis viiakse läbi kindlas järjekorras, kindlatel eesmärkidel, mille lõpptulemus on enamjaolt koguaeg sama. 22. Reegel (rule)- Kindlad nõudmised, mille täitmist tahetakse/soovitakse. Mida tuleb järgida.
avalikult välja kuulutada. Väljakuulutamiseks saadeti Lä-Eur'i delegatsioon, mille esimesed vastukajad olid lootustandvad. 1918 katkestasid enamlased AK valimised. Eesti iseseisvuse pidi revolutsioonilisel teel väljakuulutama. Jõuti järeldusele, et seda tuleb teha sel ajal ja paigas kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Saksa pealetung algas 18.02.1918. Vene armee põgeneb ning enamlased kah. Loodi Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes nagu iseseisvuse väljakuulutamiseks.(koosseis:päts,vilms,konik). 21.02 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. Samal päeval tegid Pätas ja Vilms katse sõita Haapsallu, et see ette lugeda. Paraku jõudsid sakslased Hapsi enne neid, samuti ebaõnnestus sõit Tartusse ning tehti koopiad ja saadeti laiali et esimesel sobival võimalusel rahvale ette lugeda. Seda tehti esimesena Pärnus. Tlnis asusid enamlased ööl vastu 24.02 laevadele, et põgeneda
kehtivad ainult maanõukogu seadused. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad oli positiivsed. 1918. a jaanuari lõpul katkestasid enamlased asutava kogu valimised. Rahvuslikud poliitikud otsustasid Eesti iseseisvuse välja kuulutada revolutsioonilisel tee. Saksa pealetund algas 18.veebr 1918. Vene armee põgenes, enamlaste Punaarmee oli samuti liiga nõrk. Loodi Päästekomitee(Päts, Vilms, Konik) ja oli mõeldud erakorralistes oludes, enne kõike iseseisvuse väljakuulutamiseks. 21.veebruaril kiitis vanematekogu iseseisvusmanifesti heaks.23.veebruaril loeti manifest ette Pärnus Endla teatri ees kell 8, päev hiljem ka viljandis. 24.veebruari õhtul moodustati Tallinnas Riigipanga hoones Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Peaministriks sai Päts ja asetäitjaks Vilms. 25.veebruari hommik oli Tallinnas pidulik: lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumalateenistusi ja kooliaktusi
uut tüüpi internatsioonaalne ühiskond, nad pidasid rahvuslikke püüdlusi segavateks teguriteks. Eesmärgiks oli kõigi varade riigistamine ning kõigi elanike vaheline võrdus. Vene valged Eraomandi pooldajad. Enamasti rikkad elanikud, kellel oleks varade jaotamisega midagi kaotada. Päästekomitee See moodustati 1918.a 19.veebruaril Maanõukogu vanematekogu otusega, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, ennekõige iseseisvumise välja kuulutamisel Sinna kuulusid Päts,Jüri Vilms ja Konstatin Konik. Millal, kuidas toimus iseseisvuse väljakuulutamine? Toimus Pärnus, Endla teatri juures 23.veebruaril kell 8 õhtul, peale seda kui 21.veeb kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. 21.veeb tegid Pärs jaVilms katse sõita Haapsallu, et seal manifest ette lugeda, kuid see ebaõnnestus. Prooviti järmine päev ka Tarusse minna, kui edutult. Paar päeva peale
energia saamiseks, veevarustuse, niisutuse, kalamajanduse vm, sageli mitmeks otstarbeks. Neid kasutatakse ka virgestuseks ja sportimiseks. ·Voolu tõkestamine põhjustab paisutuse, mis levib paisjoonena (backwater curve) ülesvoolu. ·Veetase võib veehoidlas kõikuda suurtes piirides, sõltuvalt juurdevoolust ja vee tarvitamisest. Paisutustasemed: ·KPT kõrgeim paisutustase (highest flood level), s.o veehoidla kõrgeim veetase, mis on tehniliselt lubatav vaid lühikest aega erakorralistes (kevadsuurvesi, suur vihmaveetulv) oludes. Sel ajal on täis nii jõude-, kasus- kui ka tulvamaht; ·NPT normaalpaisutustase (full reservoir level), s.o projektikohane veetase, mida võib hoida normaalsete käitustingimustes; täis on jõude- ja kasusmaht; ·MPT madalaim paisutustase (lowest reservoir level) madalaim tase, milleni vesi võib normaalse käituse korral alaneda; veehoidlas on siis vaid jõudemaht; Mahud:
Jaanuaris 1918 saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon. Loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Rahvuslikud poliitikud otsustasid iseseisvuse välja kuulutada revolutsioonilisel teel. Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918. Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk, enamlased löödi Eestist välja. 19. veebruaril 1918 loodi Päästekomitee Maanõukogu vanemate otsusega. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. 21. veebruaril 1918 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. ,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", põhiautoriteks Juhan Kukk, Ferdinand Peterson. Pätsi ja Vilmsi püüe samal päeval Haapsalus manifesti avalikult ette lugeda ebaõnnestus. Manifestist valmistati koopiad, need saadeti maakonnalinnadesse laiali. Esimesena luges manifesti ette Hugo Kuusner Pärnus 23. veebruaril.
järeldusele, et seda tuleb teha kohas, millal ja kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestis välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Tähtis oli Päästekomitee loomine, mis oli 3-liikmeline. Moodustati 19.veebruaril ning oli mõeledud tegutsema erakorralistes olukordades., ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Koosseisu kuulusid: K.Päts, J.Vilms, Konstatin Konik. 21.veebruar kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. Samal päeval sõideti Haapsallu, et seal manifest ette lugeda, aga paraku jõudsid sakslased enne Päästekomitee saabusmist Haapsallu. Järgmisel päeval ebaõnnestus ka sõit Tartusse. Siis valmistati manifestist koopiad ja saadeti maakonnalinnadesse laiali, et see esimesele võimalusel ette lugeda.
21.juuni 1940- K. Päts kinnitas Zdanovi survel ametisse Vares-Barbaruse valitsuse Riigivolikogu kuulutas EV asemel välja ENSV 6. aug 1940, 14- ENSV “astus” NSV Liidu koosseisu 14. juuni 1941- Massiküüditamine Venemaale Mõisted: Päästekomitee – see moodustati 19.veeb Maanõukogu vanematekogu otsusega, mõeldud iseseisvuse väljakuulutamiseks ning tegutsemiseks erakorralistes oludes, oli 3-liikmeline (K.Päts, J.Vilms ja K.Konik) Iseseisvusmanifest – „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“, tekst mille koostasid J. Kukk ja F.Peterson Eesti rahvale ette lugemiseks Maareform – viidi läbi vabadussõja ajal, toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa ning uute talukohtade loomine EV põhiseadused – esimene EV põhiseadus 1920, mille võttis vastu Asutav
3. Impeeriumite lagunemine. 4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome. Iseseisvumise vljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada vlja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lne-Euroopasse delegatisoon ning loodi sidemeid suurriikidega. Iseseivumine kuulutati vlja Vene okupatsiooni lppedes ja just ennem Saksa okupatsiooni algust. Loodi Pstekomitee 19. veebruaril Maanukogu vanematekogu otsusega, see komitee oli meldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, aga sellel hetkel ainult isesesvuse vlja kuulutamisega. Pstekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Pts, Jri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (Manifest kigile Eestimaa rahvastele). 24. veebruar loodi Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Jrgmisel hommikul loeti Realkooli ees ette manifest ja kohe peale seda marssisid sakslased Tallinna ning Eesti rike iseseisvus katkes heksaks kuuks. 24.02
Esialgu oli üks paljudest linnriikidest, aja jooksul tugevnes ja vallutas teised LATIUMI maakonna linnriigid. ROOMA VABARIIK Seda juhtis SENAT (ametnikud+senaatorid), see kuulutas sõdu, otsustas raha üle jne. Senaatori amet oli eluaegne, palka ei saanud; ametnikud valiti üheks aastaks, igal ametikohal oli kaks inimest. Tähtsaimad ametnikud olid KONSULID sõjaväejuhid. Nende järgi nimetati aastaid. Olid veel PREETORID kohtumõistjad. Erakorralistes oludes määrati pooleks aastaks ametisse DIKTAATOR. RAHVATRIBUUN valiti vaesti inimeste hulgast, pidi nende huve kaitsma. Võis panna rikaste seadustele veto. Roomas toimis ka RAHVAKOOSOLEK, mille tähtsus oli tegelikult üpris väike. Uusi seadusi algatada ei tohtinud, seal võis hääletada senati seaduseelnõu poolt või vastu. Võim oli tegelikult eliidi käes. Kodanikud jagunesid selgelt: PLEBEID (vaesed) ja PATRIITSID (rikkad)
· Iseseisvumise väljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada välja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatisoon ning loodi sidemeid suurriikidega. Iseseivumine kuulutati välja Vene okupatsiooni lõppedes ja just ennem Saksa okupatsiooni algust. Loodi Päästekomitee 19. veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega, see komitee oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, aga sellel hetkel ainult isesesvuse välja kuulutamisega. Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele"). 24. veebruar loodi Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgmisel hommikul loeti Realkooli ees ette manifest ja kohe peale seda marssisid sakslased Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkes üheksaks kuuks
kasutada ajavahemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetund algas 18. veebruaril 1918. Enamlaste armee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. Mitmetes suuremates keskustes ning valdades võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle enne sakslaste saabumist. Riiklikult oli väga tähtis Päästekomitee loomine. See loodi 19. veebruaril ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Päästekomitee koosseisu kuulusid: Konstantin Päts, Jüri Vilms ning Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti (autoriteks Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson). 23. veebruaril kell 8 õhtul luges Maanõukogu iseseisvusmanifesti teksti Pärnus Endla teatri juurde kogunenud rahvahulgale ette. Päev hiljem tehti sama ka Viljandis. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24
põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetund algas 18. veebruaril 1918. Enamlaste armee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. Mitmetes suuremates keskustes ning valdades võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle enne sakslaste saabumist. Riiklikult oli väga tähtis Päästekomitee loomine. See loodi 19. veebruaril ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Päästekomitee koosseisu kuulusid: Konstantin Päts, Jüri Vilms ning Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti (autoriteks Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson). 23. veebruaril kell 8 õhtul luges Maanõukogu iseseisvusmanifesti teksti Pärnus Endla teatri juurde kogunenud rahvahulgale ette. Päev hiljem tehti sama ka Viljandis. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24
Päästeteenistuse esimeseks missiooniks võib lugeda VV 4. detsembri 1991. aasta määrusega nr 256 kinnitatud Eesti Vabariigi ühtses päästeteenistuse kontseptsioonis toodud asutamise alust: Eesti Päästeamet asutati kodanikukaitse korraldamiseks ja ühtse riikliku poliitika elluviimiseks selles valdkonnas. Visiooni nimetatud dokument ei sisalda, küll aga on selles loetletud Eesti Päästeameti põhiülesanded (5), ning tegutsemissuunad tava- ja erakorralistes olukordades. Eesti päästeala arengukavas 2000-2006 oli missioon sõnastatud tegevusvaldkondade kaupa nende põhieesmärgina ning visioon samuti tegevusvaldkondade kaupa eesmärkide saavutamise vormide ja etappidena. Dokumendis “Päästeala prioriteetsed arengusuunad aastani 2007” toodi esmakordselt ära Eesti päästeteenistuse missioon: "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest"
kliente. 3) Analüüsija - säilitab olemasolevad turud ja tarbijad, tagades nende vajaduse rahuldamise mõõduka uuenduslikke abil. 4) Reageerija - ei oma selget strateegiad, triivib keskkonnamuutustega kaasa. 9 - JEK - juhtimine eesmärgi kaudu. Otsuste liigid: - Programmeeritud - tehakse olukorras, kus otsustamise reeglid on juba olemas, jääb üle ainult nende järgi toimida. - Mitteprogrammeeritud - tehakse erakorralistes, halvasti määratletavates olukordades ja neil otsustel on organisatsiooni käekäigule suur mõju. Otsuse läbikukkumist mõjutavad põhjused: - risk - ebamääratus - mitmemõttelisus (kõrge) Kepneri-Treque otsustamisemeetod: 1) Situatsiooni analüüs. 2) Probleemi analüüs. 3) Alternatiivide väljatöötamine. 4) Potentsiaalsete probleempje ja negatiivsete tagajärgede analüüs. Kõiki probleeme ei jõua lahendada, sellepärast on vaja lahendada tähtsuse järjekorras.
määramist. Eesti keskpanga ehk Eesti Panga president kuulub hääleõigusliku liikmena Euroopa Keskpanga nõukogusse, mis määrab euroala baasintressimäärad. Eesti Pank osaleb Eurosüsteemi kaudu rahapoliitika kujundamises ja ülekandmises, samuti euro rahatähtede ning müntide ringluse korraldamises. Eesti Pank väljastabkrediidiasutustele rahapoliitilisi laene ja pakub neile hoiustamisvõimalusi. Koos teiste Eurosüsteemi keskpankadega osaleb Eesti Pank erakorralistes meetmetes, näiteks riikide võlakirjade turult ostmise programmis. Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutusetest sõltumatult ega allu Eesti Vabariigi Valitsusele. Eesti Pank annab aru Riigikogule. Eesti Pangal on keelatud otseselt või kaudselt krediteerida riigi- ja kohalikke eelarveid ning osta täidesaatva võimu organite poolt emiteeritud väärtpabereid. Rahapoliitika enne euro kasutuselevõttu
milliseid oskusi mingi töö jaoks vaja on. Juht formuleerib otsustamise reeglid ning alluvad saavad teha otsuseid, vabastades sellega juhi teiste otsuste jaoks - (hästi- määratlevate probleemide puhul vastuvõetavad rutiinsed)protseduurireeglid-kuidas käituda mingi hästi-määratleva probleemi puhul; tegutsemisreeglid- mida peaks tegema ja mida vältima; poliitika- aitab juhil suunata oma mõtlemist kindlas suunas; ja mitteprogrammeeritavad otsused tehakse erakorralistes, halvasti määratlevates olukordades ja neil otsustel on organisatsioonile suur mõju, need on tihti strateegilised otsused. Näiteks otsustatakse ehitada uus fabrik või minna oma toodanguga uude geograafilisse piirkonda. Need on unikaalsed ja kordumatud: kas sulgeda kahjumis olev filial, liituda teise organisatsiooniga seda selleks et tegevus oleks efektiivsem. Selliste probleemide puhul pole olemas selget lahendust, vaid see tuleb luau. Eriti
võimalikult kiiresti ja kliinilise surma teket on märgatud (nähtud või kuuldud) ning kardiopulmonaarset elustamist alustatud otsekohe. Ravimitest Adrenaliin (ühekordne doos 1mg). Pärast kolme defibrillatsiooni korratakse doosi iga 3 minuti järel. Esmaabi VF ja pulsita kulgeva VT puhul: 1)massaaż,2) defibrillatsioon, intubatsioon, mehaaniline ventilatsioon 100% hapnikuga (ainult elustamise puhul kasutatakse 100% hapnikku,3) erakorralistes situatsioonides ka :uppumine, poomine ca 2 tundi võib anda puhast hapnikku),4) veenitee,5) ravimid. 1)massaaż 2) intubatsioon 3) mehaaniline ventilatsioon 100 % hapnikuga 4) veenitee 5) ravimid 6 III ASÜSTOOLIA = ASY (asystolia) – vereringeseiskuse vorm, mille korral kodade ja vatsakeste bioelektriline aktiivsus puudub või esineb kodade rütm vatsakeste seiskumisega.
veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Koosnes 3 liikmest poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Päästekomitee tegevus: 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvus manifesti teksti. Samal päeval tegid Vilms ja Päts katse Haapsallu sõita, et seal Eesti 1. polgu kaitse all iseseivumismanifest ette lugeda. Kahjuks jõudsid saksa väed Haapsallu enne Päästekomitee liikmeid ning plaan katkestati
Vabariigi Valitsust PS §89 toodud asjaoludel, kui Vabariigi Valitsusele on Riigikogus avaldatud umbusaldust, kuulutab välja või saadab tagasi Riigikogu poolt vastu võetud seadused. Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, võtab vastu peaministri või ministrite tagasiastumise avaldusi ja nimetab ametisse ministrid Peaministri esildisel. 33.Vabariigi Presidendi volitused erakorralistes situatsioonides. Sellisteks situatsioonideks PS §78 ja 128 ja 129 kohaselt on sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon ning erakorraline seisukord. Sõjaseisukorra saab Vabariigi President välja kuulutada iseseisvalt agressiooni korral, loetletud ülejäänud volituste teostamisel on tal ettepaneku tegemise õigus Riigikogule. 34.Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja. Valitsuse liigid. PS §86 kohaselt kuulub täidesaatev riigivõim eranditult Vabariigi Valitsusele
rühmatööd 8. otsuse efektiivsuse määramine. Kui probleem jäi püsima: probleem võis olla ebaõigesti määratletud, alternatiivide valik oli ebapiisav, hinnangud polnud õiged, rakendamise vead otsuste liigid programmeeritud otsused- otsustamise reeglid on juba olemas jääb üle ainult nende järgi toimida. Juht seab otsustamise reeglid ja alluvad saavad teha ise otsuseid mitteprogrammeeritud otsused- erakorralistes, halvasti määratletavas olukorras ja neil otsustel on suur mõju org käekäigule. N. Uue vabriku ehitamine 8.Koosolekute läbiviimise viisid. Rühmaotsustamine(eelised, puudused) Koosolekute läbiviimise viisid: Avatud arutelu- ettekandele järgneb arutelu Ajurünnak eriti sobiv uuenduste algatamisel Nominaalgrupi tehnika- grupi liikmed töötavad eraldi, kõik lahendused jaotatakse liikmetele, otsustatakse hääletamise teel
Teades, et Saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, loodeti, et vabariigi väljakuulutamine õnnestub kasutada ajavehemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee otsustas kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. 19.veebruaril loodi Maanõukogu vanemate otsusega Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3- liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: · sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; · välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; · rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. 21
vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. Suuremates keskustes - Haapsalus, Pärnus, Tartus, Viljandis ja mujal -, samuti paljudes valdades võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Riiklikult oli väga tähtis Päästekomitee loomine. See moodustati 19. veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid tuntud ja kogenud poliitikamees Konstantin Päts, poliitikute nooremal põlvkonda esindav advokaat Jüri Vilms ning Maavalitsuses andeka organisaatori maine pälvinud arst Konstantin Konik (1873-1936). 21. veebruaril kütis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele") teksti, mille põhiautoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson
laste hariduse eest, täita moraalinorme, austada teiste õigusi) 2)tsiviilkohustused (täita seadusi, maksta makse, olla kursis ühiskonnaeluga) Riigi- ja kodanikukaitse. Kodanikukaitse on meetmete kompleks, mille abil korraldatakse riigi territooriumil asuvate inimeste kaitset ja neile abi andmist tehnogeensetest (ökoloogiliselt tehniliste vahenditega loodud ) protsessidest, loodusnähtustest või relvakonfliktidest tulenevates erakorralistes olukordades ning ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ettevalmistamist erakorralistes olukordades tegutsemiseks. Kodanikukaitse ülesanded: selgitada välja olukorrad, kohad, põhjustajad ja territoorium; valmistada ette elanikke tegutsemiseks erakorralistes olukordades; säilitada inimeste vaimne vastupanuvõime erakorralistes olukordades; korraldada inimeste kaitse- ja päästeviiside ning päästevahendite ettevalmistamine ja tagada nende rakendamine;
Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimeeste ametissehääletamine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Tava kohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikeri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide või fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes (riigipea pikaajalise eemaloleku korral) muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks – riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/komiteed on tähtsad parlamendi tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või komiteedeks, ei oma sisulist tähendust, mõlemad täidavad ühelaadseid funktsioone. Eesti Riigikogus on komisjonid, USA Kongressis aga komiteed. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Kui võrrelda Riigikogu alatiste
15 malevat Noorteorganisatsioonid: Noored Kotkad, Kodutütred Kodanikukaitse Riiklikku hädaolukorraks valmisolekut reguleerib hädaolukorras valmisoleku seadus, mis hakkas kehtima alates 2001. aastast. Selle seaduse eesmärgiks on panna paika erinevate valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste, ametkondade ja ettevõtete ülesanded hädaolukordades valmisoleku korraldamisel. Selle seaduse põhieesmärgiks on tagada riigi kodanike turvalisus ning riigi püsimajäämine erakorralistes olukordades. Hädaolukordadeks valmisoleku ühesehitust nimetatakse kriisireguleerimissüsteemiks. Euroopa Liidu kodakondsus Hõlmab isiku ehk Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku ja institutsiooni ehk Euroopa Liidu vahelist kodakondsust. Iga inimene, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus, on ühtlasi Euroopa Liidu kodanik. Euroopa Liidu kodakondsus loodi 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, kuid ei asenda seda
Õigusallikaks on õigusnorme sisaldavad formaalsed seadused. 3. Seadlused – läbi seadluste kehtestab õigusnorme Vabariigi President. Seaduste ja seadluste eristamiseks on vaja vaadata, kes on nende väljaandja (seadusi annab välja riigikogu, seadlusi president). Oma juriidiliselt jõult on seadlused võrdset seadustega. Seadluste üheks oluliseks tunnuseks on see, et neid võib anda üksnes teatud erakorralistes, ekstreemsetes oludes. 24 4. Määrused – määrus on eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Võib kohata ka määrusi, kus pole õigusnorme. Ka määrusi saab seadustes ja seadlustest eristada selle järgi, kes välja on andnud. Määrusi kehtestavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised riigiorganid, kellel on
Ületunnitöös tuleb kokku leppida igakordselt, kui selline olukord tekib. Töötaja tegi 184 tundi tööd, ilmselgelt on tegemist uletunnitööga (u 8 uletundi). Tööandja tahtis, et töötaja jääks veel häkkimisega seoses uletunnitööle, kuid A keeldus (tegi juba uletunnitööd) ja B täitis ise need ulesanded. Kas tööandja oleks saanud nõuda uletunnitööd A-lt? Kokkuleppel võiks A teha uletunnitööd, kuid A pole nõus, kuid erakorralistes olukordades saab tööandja nõuda A-lt uletunnitööd. Häkkimise puhul on eeldatavasti tegemist erakorralise olukorraga. Tööandja utleb töölepingu ules, kuna A ei teinud erakorralist uletunnitööd. Kas lepingu ulesutlemine on õigustatud? Ei, kuna tegemist on uhekorralise juhtumiga, kuid samas võib väita, et põhjus oli piisav, kuna tööandjal oli põhjust kahelda töötaja lojaalsuses, kui sisse häkiti ja oht tekkis tööandjale.
Rääkis kui raske on nii elada. Onu Vanja oli ise süüdi, et eluaeg oma õe mehele selliseid teeneid oli osutanud. Jelena polnud õnnelik, aga ikka oli sõud Serebrjakovi naine olema. 3.Tsehhov õpetab kuidas kaastunnet kõrvalpilguga tasakaalus hoida. Sonja palus Jelena käest, et too küsiks Astrovi käest kas ta armastab Sonjat. Jelena teadis mida Astrov vastab selle peale ja oli ka õnnelik, et ta eitava vastuse sai. 4.Tsehhovi järgi ei näita inimesed on väärtust mitte erakorralistes oludes, vaid argipäevas. Kõige tähtsamad on elu ,,pisiasjad'' Astrovi eelistuseks oli metsandus. Ta rääkis selle suurima hoolivustundega. Sonja oli hea tüdruk, töökas ja armas. Neelas isa solvangud ja Astrovi mitte vastuarmastuse alla. 5.Tsehhovi näidendite tähtsamad tegelased on kahes tähenduses iseloomutud: a)nad pole piisavalt tahteinimesed. b)nad on loomu ja olemise poolest avaramad kui tavainimesed tavaliselt on. a) Sonja armastas arsti, aga midagi ette ei julgenud võtta
Taolised seaduse on loetletud PS §104. o Seadlus v orm, mille kaudu president kehtesta õigusnorme. Juriidiliselt jõult on võrdsed seadusega. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust põhiseaduse § 104 loetletud seadusi nn. konstitutsioonilisi seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi, riigieelarvet. Seadlusi võib anda üksnes erakorralistes oludes kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on edasilükkamatud riiklikud vajadused. Seadlus on seadus materiaalses mõttes (st sisaldab õigusnorme). o Määrused eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme jällegi materiaalsed seadused. Kuna EV pole sätestanud õigusnormi sisalduvuse kohustuslikkust, siis leidub ka neid määrusi, mis pole õigusallikad.
annaabi.ee 
