kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks. 3. ÕIGUSKANTSLERI PRAKTIKA Nt: Seadus ei sätesta otsesõnu õiguskantsleri pädevust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus õigustloova akti andmata jätmise osas. Praktikas on Riigikohus õiguskantsleri õigust vaidlustada seadusandja tegevusetust sisuliselt siiski aktsepteerinud. Näiteks vaatas Riigikohus läbi õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseadusvastaseks erakonnaseaduse sätted, milles ei sätestatud tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle. Riigikohus leidis, et seadusandja tegevust, mille tulemusena on sätestatud regulatsioon, mis välistab õiguse või pädevuse kasutamise, saab üheaegselt käsitada nii põhiseadusvastaselt piirava regulatsiooni kehtestamisena kui ka põhiseadusega nõutava regulatsiooni kehtestamata jätmisena. Sellises olukorras võib piirava normi vaidlustamine tähendada ka seadusandja
I. Töö allikaga. Erakonnad Eestis. Eesti Erakonnaseadus Vastake erakonnaseaduse põhjal. 1. Mis on erakond? Eesmärk? Erakond ehk partei on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Erakond on ka mittetulundusühing. 2. Erakonna võimalused oma programmiliste eesmärkide realiseerimiseks (osalemine poliitilises elus). 1) Erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine Riigikogu, Euroopa
Eesti Komitee materjale publitseeriti 1991-1992. aastal. Tänase Eesti Riigikogu peamine parlamendipublikatsioon on stenogrammid. 2000. Aastast annab Riigikogu Kantselei välja ajakirja ,,Riigikogu toimetised", Rahvusraamatukogu annab välja Riigikogu kroonikat ja teatmikku. Jaan Toomla on välja andnud teatmeteose ,,Valitud ja Valitsenud. Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkooseis aastail 1917-1999". Erakondade materjalid Eesti Vabariigi 1994. aasta erakonnaseaduse kohaselt on erakond ,,Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine". Erakondade dokumendid on programmid ja põhikirjad, liikmete nimekirjad, parteiorganite protokollid, liidrite esinemised, erakondlik (aja)kirjandus. Venemaal ja Eestis tekkisid esimesed parteid 20. sajandi algul. Esimene neist oli
koonduda mittetulundusühingutesse ning asutada selliseid ühinguid. Seaduses sätestatavad piirangud seonduvad eelkõige kas ühingu tegevuse eesmärkidega või liikmete ringiga. Põhiseaduse § 48 3. lõike kohaselt on keelatud ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Mittetulundusühingute seaduse § 5 2. lõike ning erakonnaseaduse § 4 1. lõike alusel on täiendavalt keelatud ka ühingud ja erakonnad, mille eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 37 4. lõike kohaselt ei kanta registrisse asutamisel olevat juriidilist isikut, mille eesmärk on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega. Viidatud säte laiendab oluliselt põhiseadusega sätestatud piiranguid
koonduda mittetulundusühingutesse ning asutada selliseid ühinguid. Seaduses sätestatavad piirangud seonduvad eelkõige kas ühingu tegevuse eesmärkidega või liikmete ringiga. Põhiseaduse § 48 3. lõike kohaselt on keelatud ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Mittetulundusühingute seaduse § 5 2. lõike ning erakonnaseaduse § 4 1. lõike alusel on täiendavalt keelatud ka ühingud ja erakonnad, mille eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 37 4. lõike kohaselt ei kanta registrisse asutamisel olevat juriidilist isikut, mille eesmärk on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega. Viidatud säte laiendab oluliselt põhiseadusega sätestatud piiranguid
laienemisega. Nt 1830. aastatel tekkis Suurbritannias vanameelsete tooride rühmitusest konservatiivne partei ja vabameelsest viigide rühmitusest liberaalne partei. Parteide eesmärk on saada võimule ja viia selle kaudu ellu oma programmis sõnastatud taotlusi. Keelatud on erakonnad, mille tegevus on suunatud põhiseadusliku riigikorra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele. Erakonnaseaduse järgi on eesmärkide saavutamise vahenditeks kandidaatide esitamine ja valimiskampaania Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel; osalemine valitud liikmete kaudu Riigikogu ja kohalike omavalitsuste tegevuses ja presidendi valimisel; osalemine vabariigi valitsuse ja linna- ning vallavolikogude moodustamisel; rahvusvaheline koostöö välisriikide erakondadega. Eesti erakonnaseaduses on sätestatud, et riigi poliitilise tahte huvides ei tohi poliitikas aktiivselt osaleda
Lisaks mittetulundusühingute seadusele reguleeritakse eriseadustega (MTÜS on nende suhtes üldnormiks), näiteks: 1) korteriühistud - korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine; 2) erakonnad ehk parteid - erakonnaseaduse § 1 lg näeb ette, et erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; 3) ametiühingud - ametiühingute seaduse § 2 lg 1 kohaselt on ametiühing iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning
tähtsus suurenes põhiseadusliku korra leviku, lihtrahva poliitilise ärkamise ja valimisõiguse laienemisega. Nt 1830. aastatel tekkis Suurbritannias vanameelsete tooride rühmitusest konservatiivne partei ja vabameelsest viigide rühmitusest liberaalne partei. Parteide eesmärk on saada võimule ja viia selle kaudu ellu oma programmis sõnastatud taotlusi. Keelatud on erakonnad, mille tegevus on suunatud põhiseadusliku riigikorra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele. Erakonnaseaduse järgi on eesmärkide saavutamise vahenditeks kandidaatide esitamine ja valimiskampaania Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel; osalemine valitud liikmete kaudu Riigikogu ja kohalike omavalitsuste tegevuses ja presidendi valimisel; osalemine vabariigi valitsuse ja linna- ning vallavolikogude moodustamisel; rahvusvaheline koostöö välisriikide erakondadega. Erakonnaseaduses on sätestatud, et riigi poliitilise tahte huvides ei tohi poliitikas aktiivselt osaleda järgmised
reservatsioonita. Nendest põhimõtetest tulenevate õiguste riivamine on lubatud, kui eksisteerib mõni põhiseaduslik väärtus, mida piiranguga kaitstakse ning kui piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Põhiõiguste piiramise korral analüüsib Riigikohus nende piirangute sobivust, vajalikkust ja mõõdukust, lähtudes piirangute eesmärgist. Justiitsminister ning Riigikogu põhiseaduskomisjon leiavad, et kandideerimisõiguse piiramine erakonnaseaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel selliselt, et nimekirjade esitamise õigus on ainult erakondadel, on õigustatud poliitilise vastutuse tagamise vajadusega. Üldkogu nõustub, et poliitilise vastutuse tagamine on põhiseaduslik väärtus. Poliitilise vastutuse põhimõte tuleneb PS §-s 1 väljendatud demokraatia põhimõttest. Demokraatia põhimõte eeldab, et valijal on võimalus
annaabi.ee 
