kullatagavarast. Suureks probleemiks oli sõja ajal saadud võlgade tasumine välisriikidele. 1928.a. viidi läbi rahareform: senise marga asemel võeti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tööstuse kui põllu-majanduse osas, samuti tõusis elatustase. Sisepoliitika-Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, süüdistades poliitikuid nii võime-tuse pärast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv tähendas rahva võõrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega väikeparteid ühinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, süvendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lühenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vähenes ning teravnesid vastuolud
ettevtted lksid pankrotti, kiirelt tusis ttute arv (1932.a. oli neid 32 000). Kriisi letamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult pllu-mehi, ttute abistamiseks korraldati hdaabitid. Kriis hakkas taanduma alles prast seda, kui Jaan Tnis-soni valitsus tegi 1933.a. otsuse eesti kroon devalveerida. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, sdistades poliitikuid nii vime-tuse prast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv thendas rahva vrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega vikeparteid hinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, svendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lhenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vhenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rh-mituste vahel
Eesti põhiseaduse järgi on riigikontrolöril maailmas harva esinev õigus osa võtta valitsuse istungitest ja esitada oma ülesandeisse puutuvais asjus Riigikontrolli seisukoht. Praktikas ei ole riigikontrolöri osalemine valitsuse istungitel seadnud kahtluse alla Riigikontrolli sõltumatust. Sõltumatuse tagamiseks ei tohi riigikontrolör ametisoleku ajal olla mõnes teises riigiametis, kohaliku omavalitsuse ametis jm; kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse; kuuluda parteisse ja osaleda erakondlikus tegevuses; kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse; osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt tulu saamine, samuti talle kuuluva vara käsutamisest tulu saamine. Riigikogu nimetas Tartu Ülikooli endise rektori Alar Karise riigikontrolöri ametisse 26. märtsil 2013. Ametisse astus Alar Karis 8. aprillil 2013, andes ametivande Riigikogu ees. Eelmised riigikontrolörid olid Juhan Parts (09.06.1998-08.10
täitmist. Riigikontrolöri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidenti ettepanekul viieks aastaks. õigus võtta osa valitsuse istungitest, esitada oma ülesandeisse puutuvais asjus Riigikontrolli seisukoha. Sõltumatuse tagamiseks ei tohi riigikontrolör ametisoleku ajal · olla mõnes teises riigiametis, kohaliku omavalitsuse ametis jm; · kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse; · kuuluda parteisse ja osaleda erakondlikus tegevuses; · kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse; · osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt · tulu saamine, samuti talle kuuluva vara käsutamisest tulu saamine. Riigikontroll auditeerib riigiasutusi, aga ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid Finantsaudit: Finantsauditi käigus hindab Riigikontroll, kas asutuste finantsaruanded kajastavad nende
(Patterson, 2013, p. 201) Viimastel presidendivalimistel sai näiteks vabariiklasest kandidaat 69% valgete protestantide häältest ja 59% valgete katoliiklaste häältest. (CNN, 10.12.12) Kindlasti on vabariiklaste toetajaid rohkem eakamate inimeste kui nooremate seas. Viimastel presidendivalimistel toetasid näiteks 65-aastased ja vanemad 56%-ga vabariiklaste kandidaati. (Patterson, 2013, p. 201; CNN, 10.12.12) Vabariiklikul parteil on suur kaal erakondlikus süsteemis, sest valimiste tulemused näitavad, et kaks parteid on küllaltki võrdsed. Ühelgi vaadeldaval aastal ei saanud kumbki partei tohutut edu teise ees. Nimelt 2012. aasta Senati valimistel võitsid vabariiklased sajast saadikukohast 45. Sama aasta Esindajate koja valimistel said vabariiklased 435 saadikukohast 234. Presidendivalimistel hääletas nende kandidaadi poolt 47,20% hääletajatest. Presidendi, Senati
annaabi.ee 
