Kuna Eesti põhiseadus sätestab, et riigikoguvalimised toimuvad iga 4 a tagant, saame me ka iga 4 a möödudes valida uued rahvasaadikud riigikokku. See on aeg, kus isegi poliitikud on lihtsurelikud, kuid alati on ka erandeid, nt Savisaar, kes olenemata ilmast ja skandaalidest toob valimistelt oma 30 000 häält kindlasti ära. Nagu on John Glubb öelnud: ,,Riigimees mõtleb järgmisele põlvkonnale, poliitik järgmistele valimistele". Aktiviseerutakse nii erakondlikul kui ka individuaalsel tasandil erinevad reklaamlauseid kohtab nagu seeni pärast vihma, kes lubab emapensioni kasvu, kes riigi õigel teel hoidmist, kes hinnatõusu lõppu. Õnneks on seekordsed valimislubadused vähekenegi mõistlikumad eelmisest korrast, kui meie ,,oravad" lubasid jõudmist 5 rikkaima riigi hulka Euroopas, jõudsime aga 5 alkoholilembema riigi hulgas auväärsele 2. kohale.
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri
omavalitsuste õiguste piramist ja liiga karmi karistuspoliitikat ning nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Ajutine Asutav Kogu esitas tagasiastumisavalduse. Toimus usaldushääletus, millega saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Asutava kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti maarahva liit, Eesti rahvaerakond, Kristlik rahvaerakond, Saksa partei Eestimaal), valimistulemused: Moodustati valimise peakomitee. Jagati Eesti ringkondadeks, igas maakonnas ja linnas 1 valimispunkt. Pandi kirja valimise nimekirjad. Valimisõigus kuulub kõigile Eesti kodanikele, kes on 21-aastased või vanemad. Eesti Vabariigi kodanik pidi vastama 3 tunnusele: 1) Elama Eesti Vabariigi territooriumil. 2) Peab, olema kuulunud vene kodakondsusesse enne 24
Kuid Maanõukogu peamiseks eesmärgiks (peale saklaste lahkumist) sai Eesti Asutava Kogu kokkukutsumine. 11. novembril alustas Tallinnas tööd Eesti Ajutine Valitsus. 12. novembril toimus Ajutise Valitsuse ja maanõukogu vanematenõukogu ühisistung, kus täpsustati valitsuse koosseisu ja jagati ministriportfellid. Maapäev kogunes viimasele istungile 1.–5. veebruarini 1919. aastal ja andis oma volitused sama aasta 24. aprillil üle Asutavale Kogule. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastiku l (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu valimised toimusid toimusid 5.–7. aprillil 1919. Asutava Kogu valimiste ajal kehtis kogu Eesti maa-alal sõjaseadus. Kõigepealt kõikvõimalikud erakondlikud kokkutulekud, valimisnimekirjade koostamine, erakondade kongressid. Programmid vastu võetud ajal, mil Eesti kuulus Vene riigi koosseisu. Alates märtsis valimiseelsed kihutus- ja propagandakoosolekud.
Valitsuse peamine tegevus oli seatud võimu ülevõtmisega Saksa valitsuselt. Kuni 20. nov, mil astus kokku Maanõukogu, selle kokkuastumisega panid AV oma volitused maha. Maanõukogus oli samuti aja jooksul toimunud muudatusi. Küll aga jäid Maanõukogus täiesti kõrvale enamlased. Alles veebruari alguses 1919 otsustas Maanõukogu enamlikud saadikud ka ametlikult välja arvata. Muutused ka Eesti erakondlikul maastikul. Maanõukogu oma tegevussessiooni jooksul võttis vastu õige hulgaliselt mitmeid määrusi, mis kõik olid vajalikud riigi normaalseks toimimiseks: kodakondsuse määrus, aga põhilise väitlused kujunesid uue valitsuskoosseisu moodustamise ümber. 20. nov oli Eestisse tagasi jõudnud ka Päts, aga Pätsi valitsusjuhiks enam ei tahetud - küsimus ei olnud isikus, vaid poliitilises jõus - Eesti Maarahva Liit - mida ta esindas
annaabi.ee 
