4. Noorte väljaränne. 5. Konkurentsi tulemusena pole enam nii kergesti kättesaadav kiire arstiabi, väärikas eluase ja kõrgharidus. 6. Palkade ebavõrdsus, ühiskonna kihistumine. 7. Rahulolematus valitsuse poliitika ja riigijuhtimisega. 8. Sotsiaaltoetused ei suuda puudust leevendada. 9. Heategevuse väike areng. 10. Seaduste kiire ja pidev muutumine. 11. Rahva eemaldumine poliitikast, demokraatia nõrgenemine. 12. Ühiskonna ja seaduste kiire muutumine. 13. Erakondadevahelised nääklemised. Demokraatia tugevus seisneb rahva aktiivses kaasatuses ja huvitatuses. Tegurid, mis kutsuvad esile erinevused ühiskonnas Ajalugu Rahva põlised Maa geograafiline asend väärtushinnangud 1. vaba rahvas 1. Vabadus 1. Läänemere kaldal 2. Saksa ristirüütlite vallutused 13. saj. 2. Võrdõiguslikus 2
Dominantse partei süsteem – ühe partei suur ülekaal, võtab 50% parlamendi kohtadest ja moodustab üksi valitsuse, teised mängivad kõrvalist rolli. Kaheparteisüsteem – riigis kaks põhilist erakonda, üks võidab valimistel üle poole parlamendi kohtadest ja moodustab valitsuse. Teine saab reeglina 40% kohtadest, peab jääma opositsiooni. Mõõdukas mitmeparteisüsteem – põhierakondi rohkem kui kaks (3-5). erakondadevahelised maailmavaatelised erinevused pole suured, on võimalik jõuda kompromissidele ja moodustada valitsuskoalitsioone. Äärmuslik mitmeparteisüsteem – põhierakondi on palju (üle 5, vahel üle 10). Maailmavaatelised erinevused on suured ja tihti ületamatud. 4) Eesti erakonnasüsteem ja selle kujunemine. Eesti erakonnasüsteemis on kõige olulisemaks lõheks rahvuslõhe. Erakondi eristab suhtumine siinsesse vene vähemusse ja lähiajalukku.
· Vabadussõjalaste liitude 2. kongress otsustas 1931. märtsis: laialdaste volitustega presidendi ametisse seadmist, kellel on õigus tarbekorral Riigikogu laiali saata · 1933. a. põhiseadus: 1. kindlustatakse riigivõimu ning võimaldatakse tugeva ja püsiva valitsuse loomine, missugust nii kergesti kukutada ei saa mõne keskkomitee niiditõmbel 2. üksikisiku poolt hääletamine, millega kaasneb erakondade mõju ja võimu vähenemine 3. riigikogu liikmete arv 100 pealt 50-le · erakondadevahelised suhted väga teravad · AJALUGU EI OLE AINULT MINEVIK 6. Eesti Teises maailmasõjas · 1939 1940 Baaside aeg · 1940 1941 Esimene nõukogude aasta · 1941 1944 Saksa okupatsiooni aeg · 1944 (- 1991) Nõukogude okupatsioon · teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan · liitlasriigid: Inglismaa, USA, Prantsusmaa, NSVL · 23. august 1939 MRP · 28. september 1939 VAP (baaside lepe) · 18. oktoober 1939 baaside sissetulek · 17. juuni 1940 nõukogude okupatsiooni algus · 21
parlamendi vahel. Valitsuskriisi kõige radikaalsemaks probleemiks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele. Kui vähemalt 51 Riigikogu saadikut on valitsuse vastu, tuleb sellel ametist tagasi astuda. Valitsuskriisi lahendamiseks võib välja vahetada ka üksikuid ministreid. Selle aluseks on ministri enda soov, peaministri otsus või parlamendi umbusaldusavaldus. Valitsuse ja ministrite ametisse saamisel on otsustavad siiski erakondadevahelised läbirääkimised. Valitsuse suurus sõltub riigi suurusest ja valitsemistavast. Harilikult kõigub valitsusliikmete arv 10 ja 20 vahel, eesti valitsus on kuni 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister. Parlamentaarses riigis, sealhulgas Eestis, kuulub peaministri koht mõne suurema erakonna liidrile. Pärast parlamendi valimisi nimetatakse peaministriks tavaliselt see poliitik, kelle juhitud parteile andis valijad kõige rohkem hääli. Valitsuse liikmeteks on ministrid
annaabi.ee 
