a. mõjub soodsalt eksportijatele b. mõjub soodsalt importijatele c. põhjustab Eesti kaupade hinna languse maailmaturul d. ei mõju kuidagi, kuna Eesti kroon on seotud EUROga 17. Monetaarpoliitika on: a. kehv vahend majanduse juhtimiseks, kuna ta on poliitikute poolt kergesti mõjutatav b. poliitikute poolt väga raskesti mõjutatav c. otseselt kasutatav kaubavahetusbilansi tasakaalustamiseks d. riigi eelarvepoliitika väljundiks 18. Automaatne fiskaalpoliitika on: a. automaatne erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule b. automaatne kohandumine elanikkonna vajaduste järgi c. avaliku sektori kulutuste automaatne muutmine vastavalt kogutulu või töötuse muutusele d. keskpanga poolne rahapakkumise automaatne muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile 19. Erainvesteeringute väljatõrjumine tähendab: a. valitsuse keelab eraettevõtjatele investeeringute tegemise b. välisinvestorid tõrjuvad kodumaised investorid kõrvale c
Makro II-I Mis on fiskaalpoliitika? Valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. Kuidas toimub erainvesteeringute väljatõrjumine? Vt. konspekt joonis lk 39 Mida kujutab endast ekspansiivne fiskaalpoliitika? · avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksutulud muutumata · maksutulude vähendamine · kasutatakse majanduse laiendamiseks · kogunõudlusjoon nihkub ülespoole · nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid
kulutamine kujutab agregaatnõudluse kasvu ehk avaliku sektori kulude kasvu. Teiseks on otsene seos defitsiitide ja väärtpaberite turu vahel. Kui valitsus defitsiidi finantseerimiseks võlakohustusi müüb, siis langevad g väärtpaberite p hinnad jja tõusevad intressimäärad. Intressimäärade kasv tõrjub välja mõned erainvesteeringute projektid. 5. Miks teeb riigivõlg majandusteadlastele muret? Kas on seda kunagi vaja tagasi maksta? Millal tuleks väga suure tõenäosusega tagasi maksta ja millal on teoreetiliselt ka muid võimalusi? Defitsiidi katmiseks on kaks võimalust: välislaen ja siselaen. Juhul kui siselaenu andjaks on keskpank siis oleks laenuga opereerimine raha ühest taskust teise paigutamine. Välislaenuga on keerulisem. See tuleb suure tõenäosusega tagasi maksta.
tugev surve Eesti välja arenemata sotsiaalkaitsesüsteemile; Eesti rahvuskultuurilise identiteedi nõrgenemine. Viimasel viieteistkümnel aastal on Lääneriikides ja alates 1993. aastast ka Eestis püütud probleemalade arengut tagada nende endi ressursside, võimalustest ja oskustest lähtudes. Kohalik majandus peab suutma areneda abist sõltumata. Põhitähelepanu on suunatud kohaliku ettevõtluse ja ettevõtjate tekitamisele ning väljastpoolt tulevate erainvesteeringute kaasamisele. Kokkuvõte Viimased aastakümned on maailmas olnud murrangulised teaduse, tehnoloogia ja sotsiaalmajanduslike suhete arengus. Infoühiskonnaks muutumine on oluliselt muutnud ka majanduse struktuuri. Globaliseerumine on liberaalse majanduspoliitika taustal andnud juba ka tõsiseid tagasilööke, mida on põhjustanud suurkorporatsioonide domineerimine ja sotsiaalsete probleemide süvenemine riikide majanduses. Hinnanguliselt 1,3 miljardit inimest on ikka veel sunnitud
keskmise suurusega ja väikeettevõtteid. Välisfirmad on Jaapani majandusarengu perspektiivide suhtes üldiselt optimistlikult meelestatud. 2003. a augustis Euroopa kaubandus-tööstuskodade läbiviidud küsitluse tulemusel selgus, et 79 % vastanutest ennustab Jaapani majandusele lähiperspektiivis jätkuvat kasvu, suurem osa vastanutest teatavad oma müügi- ja kasuminäitajate kasvust. Hiina tegur Jaapani majanduses Üheks peamiseks teguriks Jaapani majanduskasvu taastamisel erainvesteeringute kõrval on ekspordi kasv mitte ainult traditsioonilistele turgudele (EL; USA) vaid ka Hiinasse. Aastatepikkuse kurtmise järel tööstuse väljasuretamise ja Hiina odavast toodangust lähtuva deflatsiooniohu järel on Jaapan hakanud realiseerima võimalusi, mida pakub kiiresti arenev hiiglaslik naaber. See sunnib taanduma niinimetatud "Hiina sündroomi", mille kohaselt kujutab Hiina ohtu Jaapani majanduslikele huvidele. Kui 1980. aastal
· Tuuleenergia osakaal on praegu madal, kuid kuna kulud vähenevad, muutub see tõsiseks energiaallikaks. · Riiklik tuuleenergia kava eesmärk on muu hulgas kolme aasta jooksul välja töötada kokku 300 MW toodetud tuuleturbiinid ja esimene neist (50-60 MW) on väljatöötamisel Chutubin provintsis ja muud elektrijaamad on mõeldud muu hulgas Santa Cruz ja Buenos Aires provintsides. Energeetikaministeeriumi hinnangul, samuti riikliku kava raames erainvesteeringute tootmine kasvab kokku 2000 MW. Päikeseenergia · Päikeseenergiat kasutatakse peamiselt riigi põhjaosas. · 2005. aasta statistika kohaselt kasutati päikeseenergiat ainult 81 MWh-s, mis on vähem kui 0,1 protsenti kogu energiatootmisest. · Päikeseenergia piiramiseks moodustub selle kallis hind. · Siiski on eesmärk investeerida päikeseenergia koos teiste alternatiivsete energiaallikatega. Bioenergia · BIOMASSI · Biomassi kasutamine Argentinas kasvab.
*c. laenunoudlus vaiksem d. laenuandmist voimatu prognoosida ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 12 (1 point) Maksebilanss iseloomustab: a. riigi uldist heaolu b. kaupade ja teenuste siseriiklikku liikumist *c. kaupade ja teenuste liikumist riigi ja ulejaanud maailma vahel d. riigimaksete laekumist ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 13 (1 point) Erainvesteeringute valjatorjumine tahendab: a. valitsuse keelab eraettevotjatele investeeringute tegemise *? b. valitsuse siselaen eelarve defitsiidi katmiseks neelab investeeringuteks vajamineva raha c. valisinvestorid torjuvad kodumaised investorid korvale d. maffia ei luba kellelgi raha investeeringuteks kulutada ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 14 (1 point) Eesti krooni kursi tous USA dollari suhtes: *? a
D IT Kolledz Eelarve puudujääk 11. Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kasvu kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud. 2. Puudujääk võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi. Kui valitsus laenab eelarve defitsiidi katmiseks, siis võib ta kaasa tõmmata osa erasäästudest. T l Tulemus: erainvesteeringute i t i t väljatõrjumine. älj tõ j i Põhjused: 1. Laenuks vajaminevate finantside kogupakkumine on piiratud 2. Avaliku sektori laenud põhjustavad intressimäära tõusu, mis põhjustab erainvesteeringute i i nõudluse õ dl langust l Defitsiidiga eelarve efekt sõltub ka sellest, kelle käest ja millistel tingimustel on võimalik laenu saada
Kui kahes euroala 1 riigis on langusfaas ehk retsessioon, siis ilmselt võivad mõlemad riigid soovida kasutada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Taoline ekspansiivne ehk laiendav fiskaalpoliitika suurendab valitsussektori laenamist või vähendab sääste. Kui valitsus on suurim laenaja, siis võib see viia intressimäära üles ehk tegemist on erainvesteeringute väljatõrjumisega. Kõrge intressimäär (,,kallis raha") vähendab investeeringuid, mis baseeruvad laenurahadel. 7. Ühe riigi valitsussektori suur laenamine on märk fiskaalsest distsiplineerimatusest ning see võib endaga kaasa tuua probleeme. Kui ________________________ usuvad, et ühe riigi ____________________ on jätkusuutmatu, siis see võib seada kahtluse alla kogu euroala suutlikkuse. a) ametiühingud, võlg b) turud, hindade kontroll; c) Euroopa Parlament, seadused
Kui väheneb tööjõu hulk, siis mõjutab see oluliselt ka potentsiaalset SKP-d. Kõrged maksud võivad pärssida inimeste soovi säästa, sest säästmine sõltub otseselt inimeste sissetulekutest. Mida kõrgem on tulumaksumäär, seda väiksemad on säästud ja investeeringud. Kui vähenevad investeeringud, aeglustub kapitali akumulatsioon, mis aeglustub ka kogupakkumise ja potentsiaalse SKP kasvu. Kapitali akumulatsiooni võib pidurdada ka ekspansiivne fiskaalpoliitika, kui toimub erainvesteeringute väljatõrjumine. Kõrged tulumaksumäärad võivad pidurdada ka ettevõtjate soovi investeerida uurimis- ja arendustöödesse. Klassikalise majandusteooria pooldajad peavad väga oluliseks avaliku sektori kulutuste madalat taset, efektiivset maksude kogumist ning madalaid maksumäärasid, kuna kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis pidurdab majanduskasvu.
Martin Feldsteini teoses "Transition to a Fully Funded Pension System" kerkivad üles erinevad küsimused, kuidas mõjutab PAYG süsteemi väljavahetamine eelfinantseeritud süsteemi vastu majandust ja kodanikke. Esimeseks aspektiks on eelfinantseeritud süsteemis investeeritud vahendite kõrgem tootlikkus. See tähendab, et eelfinantseeritud süsteem, olles kodanikele tunduvalt vähem koormavam, suudab pakkuda normaalse elatustaseme. Võttes aluseks erainvesteeringute tootluse (tema töös 9%) võrreldes pensionisüsteemi tootlusega (2%) on ta arvutanud, et saada samasugune heaolu eelfinantseeritud süsteemiga piisab ka tunduvalt madalamast summast. Näiteks on ta toonud, et Ameerikas kehtiva 19%-lise sotsiaalmaksu saaks asendada tunduvalt väiksema summaga, nagu 2,7% Teisena on Feldstein välja toonud, et eelfinantseeritud süsteem maandaks tulevasi poliitilisi riske, sest praegune PAYG süsteem eeldab praeguste maksumaksjate ja poliitikute toetust
Keynes'i tarbimisfunktsiooni puhul kogutarbimine võrdub autonoomne tarbimine pluss tulust sõltuv tarbimismaht peale makse. Majandustsükli empiiriliseks põhjenduseks tuuakse: kõik vastused on õiged. Avaliku sektori roll majanduses (osakaal majanduses) on turumajanduse tingimustes väiksem kui erasektori osakaal. SKP kulutuste (tarbimise) alusel on a. reaalne SKP miinus nominaalne SKP b. eratarbimiskulutuste ja erainvesteeringute summa c. valitsussektori kulutused, erainvesteeringud, eratarbimine ja puhaseksport d. palgatulud, renditulud, intressitulud ja ärikasumid SKP suurim komponent kulutuste alusel on eratarbimine (C). Kuna Eesti ja Läti kuuluvad mõlemad eurotsooni, siis nominaalne valuuta vahetuskurss ei muutu. SKP arvestuse puhul ostujõu pariteedi alusel (PPS) on eesmärgiks a. tuua välja riikide tehnoloogilise arengu kiirus b. elimineerida riikide hinnatasemete erinevus SKP mahu arvestamisel c
24. IS-LM mudeli kohaselt on tulude kasv maksude alandamisest tavaliselt …………. kui tulude kasv valitsussektori kulutuste samasuurest kasvust absoluutväärtuses: väiksem 25. Kui suletud majanduses toimub valitsussektori kulutuste suurenemine, mis tõstab intressimäära, siis IS-LM mudeli kohaselt toimub nn …………. väljatõrjumine : investeeringute 26. Nn väljatõrjeefekti: põhjuseks on ekspansiivne fiskaalpoliitika, tagajärjeks on erainvesteeringute vähenemine, tagajärjeks on erainvesteeringute väljatõrjumine 27. Vaadake joonist. Kui LM1 kõver nihkub asendisse LM2, põhjuseks üldise hinnataseme langus P1-lt P2-le, siis teiste tegurite samaks jäädes: toimub liikumine piki kogunõudluskõverat allapoole 28. Vaadake joonist ning eeldusel, et alustatakse tasakaalutasemest intressimääraga r1 ja
seega ka töötuse suurenemist. Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Ekspansiivne fiskaalpoliitika peaks ära hoidma majanduse tõsised langused. Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine. Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse. Kitsendav fiskaalpoliitika oleks majanduse koomale tõmbamine. Vähendatakse avaliku sektori kulutusi või suurendades makse. Eelarve puudujääk, tulemus : erainvesteeringute väljatõrjumine. Monetaarpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli kas vahetult raha pakkumise või laenuprotsenti muutmisega. LOENG 16 MAKSEBILANSS Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel. Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend.
b. * fiskaalpoliitikat, kuna monetaarpoliitika ei toimi c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta d. ei ole võimalik midagi kasutada, kuna vahetuskursid on jäigad Question 15 (1 point) Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 84000 SEKi? a. 634£ b. * 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ Question 16 (1 point) Automaatne fiskaalpoliitika on: a. automaatne erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule b. automaatne kohandumine elanikkonna vajaduste järgi c. * avaliku sektori kulutuste automaatne muutmine vastavalt kogutulu või töötuse muutusele d. keskpanga poolne rahapakkumise automaatne muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile Question 17 (1 point) Milles seisneb raha ajadimensioon? a. raha on valmistatud väga tugevast materjalist ja peab ajahambale vastu b
4 Tulemustabelis võrreldakse ka EL maid ka nende maadega, mis jäävad El väljapoole. Nende puhul hinnatakse välismaiste ja kodumaiste doktorantide suhet, mis olekski parem rahvusvahelistumise ja avatuse mõõdik. 3) Finantstoetuse taset a. Teadus- ja arenduskulud avalikus sektoris b. Riskikapitalifondide investeeringud 4) Erainvesteeringute tase a. Teadus- ja arenduskulud erasektoris suhtena SKT-st b. Innovatsioonikulud suhtena ettevõtete käibesse 5) Ettevõtluse innovatsioonitase a. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes tegelevad ettevõtte siseselt innovatsiooniga b. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes teevad teistega koostööd innovatsiooni valdkonnas c. Uurimistulemused, kus on tehtud koostööd ettevõtlusega
Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Riigivõlg on akkumuleerunud defitsiitide summa. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale. Väljatõrjumine erainvesteeringute vähenemine seetõttu, et valitsus annab eelarvedefitsiidi finantseerimiseks laenu. HARJUTUSED Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Kogunõudluskõver nihkub õlespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ja multiplikaatori korrutise võrra. · Aaliku sektori kulutused ja maksud surenevad proportsioonis · Maksud vähenevad, G jääb samaks · G suureneb, maksud ei muutu Kitsendav fiskaalpoliitika · Kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning
Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale. Väljatõrjumine erainvesteeringute vähenemine seetõttu, et valitsus annab eelarvedefitsiidi finantseerimiseks laenu. HARJUTUSED Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Kogunõudluskõver nihkub õlespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ja multiplikaatori korrutise võrra. · Aaliku sektori kulutused ja maksud surenevad proportsioonis · Maksud vähenevad, G jääb samaks · G suureneb, maksud ei muutu Kitsendav fiskaalpoliitika
laenuvahendite pakkuja ja millistel tingimustel on võimalik laenu saada. Kogukulutused ei suurene, kui laenamisega kaasneb sama suur säästude vähenemine. Defitsiidiga finantseerimine tagajärjeks on riigivõla kasv. Sõltuvalt sellest, millistelt turgudelt avalik sektor raha laenab, võib riigivõlg olla sisemine või väline. Sisemine riigivõlg võib tähendada seda, et käiku läheb ka oluline osa erasäästudest, mis tähendaks erainvesteeringute väljatõrjumist. Välisvõla tagajärjed võivad olla tunduvalt karmimad, kui sisevõla tagajärjed kui avalik sektor ei suuda õigeaegselt täita kõiki välisvõlaga seotud tingimusi. 37. Fiskaalpoliitika on riigi seadusandluses tehtavad muudatused, täpsemalt avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete kohta käiva seadusandluse kavatsetud muutmine, vähendamaks majanduse tsüklilisust. Fiskaalpoliitika elluviimiseks peab valitsus rakendama kas ekspansiivset
6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute võimalikud alarühmad on: ettevõtete püsiinvesteeringud, ehitusinvesteeringud ning varu investeeringud ehk investeeringuid varudesse?, see tähendab valmis toodangu ja pooltoodete investeerimine uuritaval ajavahemikul. 9. Eksogeensed muutujad on autonoomsed (sõltumatud) muutujad ehk mudeli välised muutujad. Need muutujad võetakse mudelis ettenatuna, fikseerituna. Endogeensed muutujad on sõltuvad ehk mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad, mida käsitletakse
A. raha pakkuja kalkuleeritud soov 0%
B. reaalne intressi määr 100%
C. kaupade keskmine turuhind
0%
D. kliendi tahe, kuna "klient on kuningas" 0%
47.
Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on:
Student Response Value Correct Answer
A. fiskaalpoliitika poolt põhjustatud erainvesteeringute 100%
vähenemine tänu intressimäärade tõusule
B. fiskaalpoliitika poolt põhjustatud kapitali kiire väljavool 0%
riigist
C. monetaarpoliitiliste otsuste kõrvaletõrjumine või nende 0%
mõju vähendamine majanduses
D. tüütute ajakirjanike väljaviskamine 0%
rahandusministeeriumist
48.
Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad
Student Response Value Correct Answer
Avaliku sektori kulutuste finantseerimine Selleks on kolm järgmist moodust: 1) maksustamine (otseste ja kaudsete maksude kasutamine); 2) raha emiteerimine (raha ringlusesse laskmine, mis suurendab raha pakkumist); 3) defitsiidiga finantseerimine ehk raha laenamine (toob kaasa riigivõla kasvu). Riigivõlg võib olla kas sisemine (laenatud kodumaiselt rahaturult) või väline (laenud välismaistelt rahaturgudelt). Väljatõrjumine tähendab erainvesteeringute vähenemist seetõttu, et valitsus eelarve puudujäägi finantseerimiseks laenab. Põhjused: laenuks vajamineva raha pakkumine on piiratud ja/või intressimäära tõus, mille toovad kaasa avaliku sektori laenud. Kuna laenuraha kallineb, siis tema nõudlus väheneb ja seetõttu erainvesteeringud vähenevad samuti. Laenamine Tema puhasefekt sõltub sellest, kes laenuraha pakub ja mis tingimusel seda tehakse. Kui avalik sektor laenab
Kõrged maksud võivad pärssida ka inimeste soovi säästa, sest teatavasti sõltub säästmine otseselt inimeste sissetulekutest. Mida kõrgem on tulumaksumäär, seda väiksemad on säästud ja investeeringud. Kui vähenevad investeeringud, aeglustub kapitali akumulatsioon, mis aeglustub ka kogupakkumise (ASLR) ja potentsiaalse SKP kasvu. Kapitali akumulatsiooni võib pidurdada ka ekspansiivne fiskaalpoliitika, kui toimub erainvesteeringute väljatõrjumine. Kõrged tulumaksumäärad võivad pidurdada ka ettevõtjate soovi investeerida uurimis- ja arendustöödesse. Üldjoontes võibki fiskaalpoliitika jagada nõudluspoolseks ja pakkumispoolseks. Keynes rõhutas just nõudluspoolse fiskaalpoliitika olulisust ja selle tähtsat rolli lühiperioodil võitluses tööpuuduse ja inflatsiooniga. 1970-ndate lõpul hakkasid
laenu saamisvõimalus, liisingud suurendavad ringluskiirust) Vahetusvõrrand seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu. Kvantitatiivse rahateooria, mis väidab, et raha väärtus ei tulene mitte selle kvaliteedist vaid kvantiteedist, aluseks. Mv=PY (M-rahapakkumine, v ringluskiirus, PY nominaalne SKP maht ehk hinnatase korrutatud loodud lõpptoodanguga) Fiskaalne väljatõrjumisefekt erainvesteeringute vähenemine tulude kasvust tingitud intressimäära tõusu tagajärjel Kohustuslik reserv kohustuslikult pangas hoitava sularaha reservi suhe hoiustesse (Eestis 13%, EL's 2%) Omab ka maksustamise funktsiooni kommertspankadelt võetav maks, mida keskpank kasutab oma vajadusel Lisareserv pangas asuvad klientide hoiused üle kohustusliku reservi, kogu sularahareservi ja kohustusliku reservi vahe R(L)=R-rD Diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab kommertspankadele laenu
laenates elanikkonnalt (müües riigi väärtpabereid, mis annavad % itulu) sel juhul hakkab riik konkureerima eraettevõtetega finantsvahendite saamisel. See täiendav nõudmine vahenditele tõstab %määra taset, mida kõrgem %-määr, seda väiksemad on investeerimistulud- st valitsuse laenuvõtmine elanikkonnalt viib %määra tõusule, erainvesteerijate kulude ja mõnede % suhtes tundlike tarbimiskulude "väljatõrjumisele". Erainvesteeringute ja mõnede tarbimiskulude väljatõrjumist saab vältida kui riik eelarvedefitsiiti finantseerib uue raha väljalaskmisega (emissioon). st uue raha loomine eelarve defitsiidi finantseerimiseks stimuleerib majandust rohkem kui elanikkonnalt laenamine (riigi obligatsioonide müük). Liigsest kogunõudmisest tingitud inflatsiooni korral on tarvis eelarvepoliitikat, mis aitaks suurendada eelarve tulude ülejääki ja kuidas valitsus ülejääki kasutab, kas kogunenud riigivõla kustutamiseks s.o
annaabi.ee 
