Lisaks arhivaalidele tuleb avalikule arhiivile üle anda: · Nimistud kahes eksemplaris · Muud täiendavad otsivahendid · Dokumentatsioon, kus on andmed arhivaalide säilimise, nendele juurdepääsu ning nende kasutamise tagamiseks · Muud dokumendid (tõendid, joonised, likvideerimisotsused) ERAARHIVAALIDE ÜLEANDMINE AVALIKULE VÕI ERAARHIIVILE Arhiiviväärtusega eraarhivaalide üleandmisel avalikku arhiivi kehtivad samad eeskirjad, mis avalike arhivaalide puhul. Eraarhivaal antakse avalikku arhiivi -kingitusena kinkelepingu alusel koos omandiõigusega üleminekuga, -pärandina -hoiulepinguga ilma omandiõiguse üleminekuta või -ostu-müügilepingu alusel. Kui eraarhivaalidele kehtestatakse juurdepääsu piirangud, tuleb need sätestada lepingus. Eraarhivaalide üleandmiseks arhiivi säilitamiseks vormistatakse -leping ja -üleandmis-vastuvõtmisakt. Akt ja leping koostatakse kahes eksemplaris, neist üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale.
kaevatakse. Näiteid selle sätte rikkumise kohta saab tuua ka ministeeriumide praktikast. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste juhid on kohustatud soovijaid isiklikult vastu võtma selleks ettenähtud ja teatavaks tehtud vastuvõtuaegadel, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. 2.3. Arhiiviseadus Defineerib käesolevas seoses vajalikud mõisted asjaajamine, arhiveerimine, arhiiv, dokument, arhivaal, arhivaali omanik, eraarhivaal. AS loob Rahvusarhiivi. Arhiivijärelevalve on meetmete süsteem, mis tagab kontrolli avalike arhivaalide kogumise, arhiveerimise, säilitamise, kaitse, juurdepääsu korraldamise, arhivaalide kohta andmete arhiiviregistrisse kandmise ning hävitamise üle ja asutuste asjaajamise vastavuse seadusele, arhiivieeskirjale ja asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele.
annaabi.ee 
