korraldamisel Eestis. Aleksander Tassa suri 1995. Tallinnas. Haridustee 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursused. 1904. aastal A. Stieglitzi Kunsttööstuskool. 1905 jätkas õpinguid pagulasena Helsingis. 19071913 õppis ja töötas Pariisis. 1908 õppis Norras Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas ning taas Peterburis, sedapuhku Jakob Goldblatti kunstikursustel. õppis katkendlikult Witte'i eraakadeemias, Hermenegildo Anglada Camarasa ja Kees van Dongeni ateljees. Looming Maastikumaalid Juugendlikud raamatuillustratsioonid Ta kuulub oma akvarellidega 20. sajandi alguse eesti modernismi klassikasse. Tähtis loodusmotiiv. "Improvisatsioon" 1910-1913 (20,6x24,1) "Improvisatsioon" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24,3) "Kompositsioon" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24,3) "Virmalised I" 1910-1913 Akvarell, guass (20,7x23,9) "Virmalised II" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24)
Johann Köler Helerin Heinmaa Lühidalt o Sündinud: 8.märts 1826, Vastemõisa o Tegevusala: maalikunstnik o Õppinud: Peterburi Kunstide Akadeemias o Tuntud teosed: "Truu valvur" & "Ema portree" o Surmaaeg: 22.aprill 1899, Peterburi Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 Töötas Csises maalermeister Faberi töökojas. 18481855 Õpinguaastad Peterburi Kunstide Akadeemias. 1857 Täiendas end välismaal. 1858 Töötas eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika. 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus. 1862 Tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. 1862 1874 Suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. 1869 1870 Töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1877
Peterburi. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse. 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum). 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis 18621874 suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 18691870 töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna 1867. aastast professor
Esialgu õppis õhtuklassis joonistamist, hiljem Markovi juhendamisel maalikunsti, lõpetas akadeemia ajaloomaali alal mütoloogiaainelise teosega "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855, õlimaal). Teos on Eesti Kunstimuuseumis ja selle eest pälvis Johann Köler väikese kuldmedali. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum), mis 1859. aastal sattus Rooma kunstinäitusele. Johann Köler valiti Rooma Saksa kunstiühingu liikmeks 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis 18621874 suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja
toetudes eestlaste olukorda parandada. Maalikunstnik sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Õppis Viljandi kreiskoolis, 18391846 maalriametit, 18481855 Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Pärast ülikooli reisis Köler mitmel pool Euroopas enesetäiendamise eesmärgil. 1857. aastal sõitis ta Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. Järgmisel aastal reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, kus töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandades seal täiuslikult akvarelltehnika. 1857-1859 esitles kompositsiooni Kristus ristil (õli, Eesti Kunstimuuseum), mida eksponeeris 1859. aastal Rooma kunstinäitusel. Köler valiti Rooma Saksa Kunstnike Ühingu liikmeks ning ta pälvis 1861. aastal Peterburi Kunstiakadeemia nõukogult akadeemiku tiitli. 1862. aastal pöördus kunstnik tagasi Peterburi, kus sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis ning oli kuni 1874
Lisaks nendele astusid veel ülesse balletisolistid Seili Loorits, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov. Aile Asszonyi on sopran, kes sündis 1975. Aastal ja kelle isa on Ungari päritolu. Ta lõpetas 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal. Asszonyi lõpetas EMTAs 2002. aastal magistrantuuri. Ta jätkas õpinguid 20022004 Madalmaade Ooperistuudios. Asszonyi on täiendanud end Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias. Ooperisolistina debüteeris Aile 2000. aastal Despina rollis Mozarti ooperis ,,Così fan tutte" Vanemuise teatris. Aile Asszonyi on tegev ka oratooriumisolisti ja kammerlauljana. Tema ooperirollide hulka kuuluvad näiteks Leonora (Beethoveni ,,Fidelio"), Violetta (Verdi ,,La traviata"), Angelica (Puccini ,,Õde Angelica"), Naine (Tüüri ,,Wallenberg"). Ta on esinenud ka Vanemuises, Viini Kammerooperis, Moskva Uues Ooperis, Amsterdami kontserdihallis
Tema repertuaari kuulub üle 30 ooperi-ja operetirolli. Olnud ka vokaalsümfoonilise suurvormide ettekannetel solist ning ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997) ning Georg otsa nim. Preemia (2005). Sopran Aile Asszoonyi, kes kehastas Gabrieli naist Rosalindet, on lõpetanud laulueriala magistrantuuri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning täiendamaas käis end Madalmaade Ooperistuudios ja Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias. Ta on alates 2010.aastast Rahvusooper Estonia solist. Lisasks on ta teinud sopranipartiisid vokaalsümfoonilistes suurvormides ning tegutsenud kammerlauljana. Ta on pälvinud Eesti Muusikanõukogu interpretatsiooni preemia (2007) ning Eesti teatri aastaauhinna (2009). Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy näidendil põhinev libreto inspireeris Johann Straussi sedavõrd, et valmis tema parim muusikaline lavateos ,,Nahkhiir", mis on ka üks populaarsemaid operette maailmas
1904. aastal siirdus A. Tassa Peterburi A. Stieglitzi Kunsttööstuskooli, kust koos teiste eestlastega oli sunnitud lahkuma seoses üliõpilasrahutustega 1905 aastal. Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas, ning taas Peterburis, sedapuhku J. Goldblatti kunstikursustel. Helsingi ja Ahvenamaa kaudu jõudis A. Tassa koos Konrad Mäe ja Nikolai Triigiga 1907. aastal Pariisi. A. Tassa õppis katkendlikult Witte’i eraakadeemias, H. Anglada-Camarosa ja K. van Dongeni ateljees. 1908. aastal viibis A. Tassa koos K. Mäega Norras. Siin valmisid mitmed maastikud, millede ainetel on kujundatud 1909. aastal ilmunud kunstnikke ja kirjanikke koondava rühmituse "Noor-Eesti" III albumi päisliistud. Neis avaldub täielikult A. Tassas peituv sümbolist ja romantik. Nagu tema kirjadest selgub, köitsidki tema tähelepanu sel ajal šveitslane Arnold Böcklin, sakslane Max Klinger, prantslane Gustav Moreau
annaabi.ee 
