Maiade tsivilisatsioon
elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250
pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada.
(Kingfisher 2003: 264)
Maiade loomismüüdid olid sarnaselt enamiku teadaoleva Mesoameerika
kosmogooniaga seotud põhiliselt ohvri, viljakuse ja püha õiguse sisseseadmisega
sotsiaalhierarhilise süsteemi tarvis, kus domineeris valitsev eliit. Ometi pärinevad teaved neist
epohhiloovatest sündmustest pigem kirjeldustest, mille on andnud hilisemad maiade kultuurid
kui klassikalise maia kultuuri vahetust uurimisest. Maiade loomismüüte on küll kajastatud
mitmedes allikates, kuid nendest kõige tähtsam on „Popul Vuh“ ehk „Nõupidamise raamat“ ,
mis on siis maia kirjandust esindav unikaalne meistriteos. Seal kõneleb kolmest varasemast
loomisest – nimelt loomade, mudast inimeste ja puust inimeste loomisest, millest kõik
lõpetavad kaosega
annaabi.ee 
