Laboratoorsed biotestid · Akuutsed (letaalsed) testid: 24 - 96h LC50 · Kroonilised testid: muutused arengus kasvus paljunemises ainevahetuses füsioloogias käitumises Läbivoolusüsteemid In vivo vs. in vitro testid · Eelised ja puudused · Hind · Humaansus · Andmete tõlgendamine organisatsiooniliselt kõrgemale tasandile ja sellega kaasnevad probleemid RAKUKULTUURID · Primaarkultuur, kalade lõpuse epiteelirakkude kultuur · Monoklonaalsed rakukultuurid, PLHC-1 · Vetikakultuurid · Bakterkultuurid, Vibrio fischeri Lõpuse epiteelirakkude kultuur K+ Ca2+ Cl- Na+ Cd2+ Rakukultuurid · Probleemid selles, kas in vitro testid kirjeldavad protsesse, mis toimuvad in vivo. · Probleem selles, et rakukultuurid on elusorganismi lihtsustatud mudelid ja kõike funktsioone, mis elusorganismil esineb, rakul ei esine.
reetinas, pimedusega kohanemiseks ja öösel nägemiseks. • Reetinas on nelja sorti A-vitamiini, mis omavad aineid, mis on vajalikud nägemisprotsessides, A- vitamiini puudusel tekivad esimesena just nägemisega seotud probleemid. • Teda on vaja kasvuks ja arenguks, närvirakkude funktsioneerimiseks. • Teda on vaja naha tervise ja struktuuri säilitamiseks. • Teda on vaja adrenaal- ja türeoidhormoonide funktsioneerimiseks. • A-vitamiin tagab epiteelirakkude (silm, kops, seedetrakt) lima tootva võime. • A-vitamiin on antioksüdant - kasvajate vastane SOOVITATAV KOGUS • A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise koguse saame näiteks: 5 g hautatud maksast, 10 g maksapasteedist, 70 g porgandist, 100 g munakollastest, 120 g kuivatatud aprikoosidest, 120 g võist, 150 g porgandimahlast, 200 g paprikast. ALATARBIMINE • kanapimedus • kahvatu • kuiv nahk
põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase toonust ja konkraktsioonide rütmi, submukoospõimik epiteelirakkude sekretoorset funktsioni. Humoraalne regulatsioon- gastriin, koletsütokiniin, sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid, vasoaktiivne soolepeptiid. Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis, stiimuliks närviimpulss või soole sisu ja mõjutavad seedenõrede sekretsiooni. 4. Nälja- ja janutunne, isu ja neid mõjutavad tegurid. Nälja- ja janutunne on kaasasündinud reaktsioonid ja kuuluvad esmaste bioloogiliste vajaduste hulka.
Basofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasma sisaldab aluseliselt värvuvaid sõmeraid. Tuum on sageli paarist kohas sissenöördunud ja S-tähe kujuline. Funktsioon: osalevad immuunpõletikulistes kaitsereaktsioonides. 3. Rakukontaktid näidetega Nõrk rakukontakt moodustub glükokaalüksite liitumisel. Interdigitatsioonil toimub sõrmedetaoline läbipõmumine. Spetsiaalsed rakukontaktid on: 1. Tiheliidused määravad epiteelirakkude polaarsuse, takistavad lipiidide ja valkude vaba difusiooni kahe kompartmendi vahel ning on barjääriks ainete paratsellulaarsel difusioonil. Tiheliidused sulundavad vööna epiteelirakkude vahelise ruumi vaba pinna lähedal. Tiheliiduseid saadavad ankurliidustest vöödesmosoomid, kus transmembraanne valk - okludiin - seostub nelja valguga. 2. Ankurliidustest on laiemalt levinud desmosoomid. Need on rakkusid ankurdavad ühendused, kus rakkusid seovad kadheriinid
korral. Defitsiidi teke on reaalne ka hingamisteede infektsioonide, kroonilise nefriidi, kopsupõletiku korral. Defitsiidi esmatunnuseks on: · nägemishäire hämaruses (hemeraloopia) · follikulaarne hüperkeratoos · naha kuivus ja vananenud välimus (naha keratomalaatsia) · võib esineda ka mosaiikdermatoos. Defitsiidi süvenedes häirub lima teke ja silm muutub kuivaks (kseroftalmia) ja infektsioonitundlikuks. Kuna vitamiin A tagab limaskesta epiteelirakkude (silm, kops seedekanal) lima tootva võime ja et lima on oluline barjäär bakteritele, kaasub vitamiin A defitsiidiga infektsioonide kõrgenenud risk. Infektsioonid põhjustavad silma sarvkesta perfusiooni tõttu pimedaks jäämise. Nt arengumaades jääb seetõttu väga palju lapsi pimedaks. Defitsiit põhjustab ka kasvuhäireid, kusjuures ohustatud on eeskätt kiirelt kasvavad väikesed lapsed. Tingib ka spermatogeneesi, ovogeneesi häireid, platsenta arenguhäireid, aga ka
Hindamiseks uuritakse FSH taset. Kõrgenenud FSH tase viitab munarakkude reservi vähenemisele. 4 Milline on munajuhade funktsioon? Millised munajuha struktuurid funktsioonide täitmisel osalevad? Gameetide transport – munaraku transport: läbib munajuha u 80 tunniga. Seal on vajalikud toitained ja tagatakse embrüo jõudmine emakasse maksimaalse retseptiivsuse ajal. Spermatosoidide transport: integriinid epiteelirakkude pinnal seovad spermatosoidide pinnal olevaid valke. Tagatakse spermatosoidide elujõulisus pikema ajaperioodi jooksul. Seda toetab munajuha epiteeli toodetud sekreet. Viljastumiskeskkond – viljastumine toimub ampulla piirkonnas. Munarakku on võimelised viljastama spermid, mis on kapatsiteerunud. Peale kapatsitatsiooni tunneb sperm munaraku ära ja ka paraneb tema liikumisvõime. Samuti on see vajalik akrosoomireaktsiooniks
soetõbe (tähniline tüüfus). · Levib näiteks täihammustustega (peatäi ja riidetäi). Täi imeb haige inimese verd, nakatub ja kannab haiguse üle tervele inimesele. · Esimese Maailmasõja ajal oli tüüfus väga tõsine haigus. Siis tappis see Ida- Euroopas ca 3 miljonit inimest. See on alati olnud oht sõja ajal sõduritele. · Haiguse tunnused: palavik, peavalu, nõrkus. 5-9 päeva pärast ilmneb lööve, mis tekib tänu veresoonte epiteelirakkude lõhkemisele (verevalumid). Tüsistustena on tüüfusel kesknärvisüsteemi kahjustused, kopsu, neeru ja südamekahjustused. · Abdest aitavad tetratsükliin ja kloroamfenikool. Selts: Rhodobacterales · Siia kuuluvad fotosünteesivad purpursed mitteväävlibakterid Rhodobacter ja Rhodovulum. · Ka fakultatiivne kemolitotroof (vesiniku ja väävliühendite oksüdeerija) Paracoccus denitrificans kuulub sellesse seltsi. Selts: Sphingomonadales
sanguis, S.mitis, S.gordonii, A.actinomycetemcomitans), happevastane keemiline kaitse, CaF sadenemise takistus Laktoferiin Päritolu: PMN leukotsüüdid, näärmed, piim Roll: loomulik immuunsus Fe-iooni transpordi teel (fagotsütoosis sekreteerib NOS) Pro-rikkad proteiinid (PRP) Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnäärmed Roll: CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Sülje kitinaas Päritolu: sülg ja seerum Roll: epiteelirakkude pärmidevastane kaitse, kitiini hüdrolüüs 4) Sülje ensüümid · Alfa-amülaas (Ca-vahendatud) Päritolu: kõrvasüljenäärmed ja alalõua-aluse näärme serossed rakud Roll: polüsahhariidide lõhustumine disahhariidideks (tärklise (1-4) sidemete hüdrolüüs), antibakteriaalne toime (Neisseeria gonorrhoeae ja Legionella pneumophilia inhibeerimine), Cl aktiveerimine ja Ca stabiliseerimine · Lingvaalne lipaas (hüdrofoobne) Päritolu: keele von Ebneri näärmed
Ka emotsionaalsetel põhjustel võib tekkida oluline tühinõre. Sel juhul reageerib kontsentreeritud maomahl mao ja 12SS limaskestaga, mis on olulisim haavandtõve põhjustada. Haavandtõve võib põhjustada ka gastriini eritav pankreasekasvaja, mis omakorda suurendab maohappe eristumist. - Haavandi tekkimises on oluline roll paljude inimeste maos ja 12SS-s pesitseval Helicobakteril. - Haavandite teket takistab mao limaskesta suur taastumisvõime epiteelirakkude abil. Mao imendumisvõime on suhteliselt nõrk ● hästi imenduvadalkohol, jood, strühhiin (strühniinipuu seemneis sisalduv alkaloid. Soodustab ainevahetust ning aju hingamis- ja vereringekeskuse talitlust. Suurte annustena põhjustab strühniin tugevaid lihasekrampe.) ● vähe imenduvadglükoos ja sool ● maos seeditud toit läheb portsjonitena edasi duodeenumisse
Moodustab biofilmi – suurendab märgatavalt AB vastu resistentsust 7. P. aeruginosa virulentsusfaktorid pilid – kinnitumine epiteelirakkudele, kudede kolonisatsioon vibur – flagell – kemotaksis, bakteri liikumisorganell LPS – endotoksiin, antifagotsütaarne toime, stim. põletiku teket eksotoksiin A – tsütotoksiline, kudede invasioon proteaasid – kahjustavad kopsukudet, veresooni tüüp III sekretsiooni süsteem – tsütotoksiline, akuutne epiteelirakkude kahjustus, kudede kahjustus ja invasioon. Moodustab biofilmi – AB resistentsus siderofoorid – rauda siduvad molekulid, mis transpordivad raua rakku. 8. C. jejuni poolt põhjustatud haigused Lammastel abordid, koertel, kassidel, sigade, vasikatel enteriit, lindudel hepatiit, inimestel enterokoliit. Bakter on leitud sageli soolestikust kliinilistel tervetel loomadel ja lindudel. Sageli eraldatud piimast või toidust, mis on reostunud
erütrotsüüdid, kõige vähem on leukotsüüte. Leukotsüütidest on granulotsüüte veres rohkem kui agranulotsüüte. Granulotsüütidest moodustavad enamuse fagotsütoosivõimelised neutrofiilid. Agranulotsüüdid jagunevad lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Lümfotsüütidest moodustavad suurema osa T-lümfotsüüdid. Lümfotsüüdid ringlevad nii vere- kui ka lümfisoontes." „Tõene“. 46.Kuidas nimetatakse väikestest tihedalt koondunud pooridest koosnevat liidust, mis tagab epiteelirakkude vahelise suhtluse, võimaldades näiteks ainete difusiooni nende vahel? Aukliidus 47.Millist tüüpi verelibled sekreteerivad immunoglobuliine, tagades nii humoraalse immuunsuse? B-lümfotsüüdid 48.Millist tüüpi leukotsüüdid diferentseeruvad põletiku kohal makrofaagideks, mis fagotsüteerivad baktereid, teisi rakke ja koejääke? Monotsüüdid 49.Millist tüüpi epiteele on allpool kirjeldatud?
kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade (üle ühe meetri). Munarakk ja rasvarakud on korrapärase ümmarguse kujuga. Lihasrakkude väljavenitatud kuju on kohastunud kokkutõmbumiseks. Erütrotsüütide kaksiknõgus kuju tagab suure gaasivahetuspinna ja võimaldab neil deformeeruda peenikeste kapillaaride läbimisel. Epiteelirakud võivad olla lameda, kuubilise või prismaatilise kujuga sõltuvalt täidetavast ülesandest. Epiteelirakkude apikaalne pind on kaetud mikrohattudest moodustunud äärisega, suurendades nii epiteeliraku imendumispinda. 1 2 Närvirakk ülesandeks on kontakteeruda teiste rakkudega(nt närvi/lihasrakkudega) ja kanda impulse üle pikkade vahemaade edasi. Munarakk sama suurusega kui rasvarakk. Ülesandeks___ Lihasrakud Kokkutõmbumine ja lõdvestumine, selle abil elundite pikkuse või kuju muutmine.
Närviregulatsioon toimub läbi seedesüsteemi “oma” närvisüsteemi – enteraalne närvisüsteem (ENS). ENS on ANS osa. Juhib seedetrakti sõltumatult KNSist. ENS võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Koosneb kahest põimikust: plexus myentericus – soolelihaspõimik - asub piki- ja ringlihaskihi vahel – reguleerib lihase toonust, kontraktsioonide rütmi. plexus submucosus – submukoospõimik – asub submukoosa ja ringlihaskihi vahel- reguleerib epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Põimikud on ühenduses omavahel vaheneuronite abil ja KNS-ga. Refleksid toimuvad KNSi-vahendusel Parasümpaatiline impulss soodustab seedet - innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu (söögitoru, magu, peensool, proks. osa jämesoolest, sapipõis ja pankreas). Teine innervatsioon vaagnanärvi kaudu (jämesoole dis. osa, pärasool ja pärak). Toime ENS vahendusel, mediaatoriks atsetüülkoliin.
jejunum (jejunum) c)Niudesool e. ileum (ileum) Peensoole seina ehitus: A.Limaskest: Tavalised kihid, pind kaetud ühekihilise epiteeliga (hea imendamisvõime!). Lisaks suurendavad imendumispinda: a)ring- e. tsirkulaarkurrud (plicae circulares) b) soolehatud (villi intestinales) – mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned (luubi all meenutab peensoole limaskesta pind froteerätikut) c)mikrohatud (microvilli) – väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal Peensoole limaskest (jätk): Peensoole limaskestas on rohkesti mitut tüüpi soolenäärmeid (glandulae intestinales), mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. NB! Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles!) maohape neutraliseeritakse! Peensoole limaskestas on rohkesti lümfifolliikuleid, niudesoole lõpposas on lümfifolliikulite kogumikud – koondlümfifolliikulid e. Peyer`i naastud. Peensoole lihaskest:
informatsiooni tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu; juhib oma talitlust DNA kopeerimisega RNA sünteesi abil;püüab püsivalt säilitada oma keemilist koostist; lõhustab toitaine ja salvestab sellest vabaneva energia ATP-d,sünteesib erinevaid valke, rasvu, süsivesikuid ja nende ühendeid. 16. Rakkudevahelised liidused)-Tiheliidused,nt peensoole epiteelis takistavad: vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude,membraanvalkude difundeerumist. Ankurliidused nt naha epiteelis annavad epiteelkoele mehhaanilised omadused, ühendavad rakkude tsütoskelettide elemente,ühenduvad ekstratsellulaarse maatriksiga. Aukliidused-võimaldavad väikestel molekulidel vahetult liikuda ühest rakust teise. rakuväline aine (EMT)-Sünteesitakse fibroblastide poolt ja moodustab ekstratsellulaarseid membraane: Kollageen – peamine valk, kolm keerdunud ahelat :Elastiin, Fibronektiin,Laminiin 17
soodustab järgnevates põletikulises protsessis alveovaar seinade ühtluse destruktsiooni. (Stratelis 2008:14-13). 4 Sattudes bronhidesse sigaretti suitsu olevad keemilisi aineid kutsuvad esile immunoloogilist vastust. Need partikleid avastavad dendriit rakud, mis annavad signaaliseerivad esinenud võõrkehast (Braber 2011: 13). Tõuseb T- a B-lümfotsüüte produktsioon, millega on assotsieeritud autoantikehade produktsioon ja epiteelirakkude apoptootilised protsessid (Braber 2011: 13-14). Hingamisteedes leiduvad makrofaagid ja epiteel rakkud omakorda aktiveerivad kemoatraktantide vahendusel granulotsüüte (Braber 2011: 11). Granulotsüütide hulka kuuluva neutrofiilidel ja ka makrofaagidel on võime produtseerida oksügenaase või/ja proteinaase patoloogia korral viimased on alveolaar parenhüümi struktuuri proteiine lõhustavad ensüümid (Stratelis 2008:13-14). Näidiseks on neutrofiilide elastaas, mis
Vahekiht e intermediaalkiht – hulknurksed rakud, apikaalne osa kumer, basaalne osa tungib all asetsevate rakkude vahele Basaalkiht – selle kihi moodustavad mõni rida basaalmembraanil paiknevaid intensiivselt värvuvate tuumadega rakke NÄÄRMEPITEEL. EKSOKRIINSETE NÄÄRMETE JAOTUS. Näärmeepiteeli moodustavad sekretsiooniks spetsialiseerunud epiteelirakkude kogumid näärmetes Olenevalt näärmesekreedi viimasüsteemi olemasolust või selle puudumisest organis jaotatakse näärmed eksokriinseteks (viimasüsteem olemas) ja endokriinseteks (viimasüsteem puudub) Eksokriinseid näärmeid omakorda jaotatakse mitmete printsiipide alusel Näärmelõpposade kuju alusel Tubuloossed – torujad lõpposad Alveolaarsed – mulja kujuga avara valendikuga lõpposad
ja podotsüütide sekundaarjätkete vahemike Osad - tekkinud ultrafiltraat – valguvaba vereplasma ehk primaarne uriin – valgub Pars abdominalis päsmakesekapslist nefronitorukesse, kus toimub organismile vajalike ainete rabsorptsioon + epiteelirakkude sekretsioon - laskub kõhuõõne tagaseinal musculus psoas major’il allapoole - uriini lõplik kontsentreerumine toimub kogumistorukestes - ristub arter et vena testicularis/ovarica ja nervus genitofemoralis’ega - inuliin -1.5 l -> primaarset uriini tekib ööpäevas umbes 135l Pars pelvina
Osmootne rõhk võib tõusta ka suurel vee kaotusel higistamise, oksendamise või kõhulahtisuse korral. B) Vere mahu ja rõhu langus see võib olla põhjustatud vere kaotusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, tugevast higistamisest. Sellel hormoonil (ADH) on järgmised põhitoimed: Toime neerudele diureesi (uriini) teket vähendav. ADH toimib nefronis kogumistorukestes ja distaalsetes väänilistes torukestes lõpposades, ta suurendab nendes torukestes epiteelirakkude läbilaskvust vee suhtes. Seetõttu imendub rohkem vett (organismi) verre tagasi. Lõpliku uriini kogus jääb seetõttu väiksemaks. Kui ADH'd on vähe, tekib uriini rohkem (nt. kui vett on joodud liiga palju). Toime veresoontele mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopresiini ehk ADH'd eritub tavalisest rohkem (vere mahu ja rõhu langus). Suurema koguse ADH mõjul veresoonte silelihased tõmbuvad kokku, veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb seda nim. vasopressoorseks toimeks
Selektiinid (E-selectin, L-selectin, P-selectin) ja Ig perekonna adhesioonimolekulid: Intercellular Cell Adhesion Molecule (ICAM-1) – seondub LFA1-le, Vascular Cell Adhesion Molecule (VCAM-1), Platelet-endothelial Cell Adhesion Molecule (PECAM-1) jt. Osalevad pigem rakk-rakk ühenduste loomises ja on olulised eelkõige põletikurakkude migreerumisel põletikulisse koesse. 118.Tiheliidused ja nende üldine iseloomustus. Esinevad epiteelis, lokaliseerudes epiteelirakkude apikaalsesse osasse. Seovad epiteeli rakke omavahel ja takistavad vedelike ja molekulide liikumist läbi rakkudevahelise ruumi. On homofiilselt seotud naaberraku tiheliiduse valguga. On rakusiseselt seotud aktiini filamentidega. Moodustavad epiteelirakkudevahelise tihendi ja tagavad molekulide gradiendi väliskeskonna/luumeni ja sisekeskonna vahel. Peamised tiheliiduse valgud on klaudiinid ja okludiinid.
· Tsütoplasmas desoksüadenosüülkobalamiin (dA-B12) · Vitamiinina tavalsielt hüdroksükobalamiin · Koensüümvormid CH3-B12, dA-B12 Metabolism: vaid loomsetest produktidest!!! · Valk-seotult maos vabaneb soolhappe ja pepsiini toimel seostub valguliste sidujatega ja liigub peensoolde pankrease ensüümid lõhustavad valgulised sidujad seostub spetsiifilise glükoproteiinse faktoriga (IF) B12-IF seostub Ca abil niudesoole epiteelirakkude retseptoritega imendub retseptor-vahendatud endotsütoosina seostub TC II-ga (kudedesse põhitransportija) liigub värativeeni kudedes viiakse koensüümsesse vormi (CH3-B12 ja dA-B12) · Varud maksas, luuüdis, neerudes, pankreases, südames, ajus · Imendumist pärsivad liigne alkohol, kohv, suitsetamine, oraalsed kontratseptiivid, mao alahappesus, pankrease funktsioneerimishäired, IF alaproduktsioon, Ca ja Fe oluline puudud toidus, lahtistite kasutamine
nukleus supraoptcus ja paraventricularis. Kaks hormooni, mida hüpotaalamuses produtseeritakse ja mis lähevad tagasagarasse- ADH ja oksütotsiin. ADH antidiureetiline hormoon. 2 põhitoimet: · Mõjutab neerudes nefroni kogumistorukestest uriini tagasiimendumist verre. ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem. · Veresooni ahendav mõju. See avaldub siis, kui ADH produtseeritakse tavalisest rohkem. Selle põhjuseks võib olla vererõhu ja mahu langus. Nt verekaotus, tugev vedeliku kaotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus-
toimub intensiivne imendumine. Läheb sujuvalt üle - ileumiks e. niudesooleks (60%), mille lümfoidkoes toimub antikehade moodustumine Peensooles on 1 cm ringkurrud ja nendel 1 mm kõrgused hatud (1 mm2 - 20-40 tükki), mille vahel on soolenäärmete suudmed ja mikrohatud Hatte katab 1-kihiline silinderepiteel (uueneb 5p) Peensool (2) Soolepiteelis on palju lima eritavaid karikrakke Toitained imenduvad läbi epiteelirakkude Epiteelirakud sisaldavad palju mitokondreid, milles toodetud energia on vajalik aktiivseks imendumiseks Peensoole imendumispindala on 200-300 m2 Hattude ümber on rikkalik veresoonte võrgustik Läbi soole seina toimub pidevalt imendumine ja eritumine, mis võib olla nii passiivne kui aktiivne (vastavalt kontsentratsioonide vahe alusel või energeetiliselt) Imendumist soodustavad peensoole: peptidaasid valgud, disahharidaasid s/v-d Toit segatakse, liigutatakse edasi peristaltikaga
nukleus supraoptcus ja paraventricularis. Kaks hormooni, mida hüpotaalamuses produtseeritakse ja mis lähevad tagasagarasse- ADH ja oksütotsiin. ADH antidiureetiline hormoon. 2 põhitoimet: · Mõjutab neerudes nefroni kogumistorukestest uriini tagasiimendumist verre. ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib rohem siis, kui osmootne rõhk organismis on tõusnud sellega hotiakse organismis vett kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem. · Veresooni ahendav mõju. See avaldub siis, kui ADHd profutseeritakse tavalisest rohkem. Selle põhjuseks võib olla vererõhu ja mahu langus. Nt verekaotus, tugev vedeliku kotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus-
meestel, kelle vanus on alla 50 eluaasta, ja järgmise elukümnendi jooksul tõuseb protsent kuuekümne ligi, võib arvata, et üheks kasvaja arengut mõjutavaks teguriks on pikaajaline organismi mõjutav krooniline haigusprotsess. (Sakr jt 1994). Arvatakse, et eesnäärme hüperplaasia võib olla immuunsüsteemi poolt reguleeritud põletikuline haigus (Karmer jt 2002.), sellest tulenevalt on eesnäärme suurenemine seotud immuunsuse häirega ning sellele järgneva eesnäärme epiteelirakkude hüpertrofeerumisega. (Gleason jt 1993). On leitud, et 3039milliliitrise(ml) eesnäärmemahuga meestest esineb põletikku ainult 9%-l, seevastu üle 80 ml eesnäärmemahu korral esineb põletikku 60%-l meestest (Silverio jt 2003). On teada, et eesnäärme maht on üks riskiteguritest, mis mõjutab hüperplaasiast tingitud tüsistuste riske (Nickel jt 2008). Samamoodi mõjutab võimalikku riski eelnev, ravimata või asümptomaatiline ning pikaajaliselt kulgev prostatiit.
Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on madalam vereplasma omast. Isotooniline lahus on sama osmootse kontsentratsiooniga kui vereplasma. 11. Rakkude ainevahetus, rakkude vahelised liidused, rakuväline aine. Rakkudevahelised liidused. Intertsellulaarsed liidused: A. Tiheliidused (tight junction) (näit. peensoole epiteel) takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude. Takistab membraanvalkude difundeerumist. B. Ankurliidused (anchoring junctions) ühendab rakkude tsütoskelettide elemente; ühendab raku ETM-ga; annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude). C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise). Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks ETM): kollageen, elastiin, fibronektiin, iaminiin. Sünteesitakse fibroblastide poolt.
vastas ja moodustavad omavabade pindadega koos tiheda plaadi. Rakud seostuvad omavahel rakkude vaheliste kontaktide ja desmosoomide abil. Epiteelis ekstratsellulaarne maatriks praktiliselt puudub. Põhimass on rakud! 2)Epteel on puhaskude- ei ole segunenud teiste teiste kudedega, kuigi võib näha närvilõpmeid ja lümfotsüüte. 3)Avaskulaarne – temasse ei tungi verekapillaare(seekehtib pinnaepiteelide kohta) 4)Epteelid paiknevad basaalmembraanil ja BN ja epiteelirakkude seost tugevdavad veel pooldesmosoomid ja invaginatsioonid basaalsel pinnal. 5)Epteelikoele iseloomulik tunnus on rakkude polariseeritus – apikaalsed ja basaalsed osad erinevad struktuurilt Epiteelraku iseloomustus -Rakud on omavahel seotud liiduste ja adhesioonmolekulide abil. -Rakk omab kahte regiooni: apikaalne(tuumast valendiku poole) ja basolateraalne(koosneb omakorda kahest subregioonist -basaalne e.tuumast basaalmembraani poole ja lateraalne – tuumast
(Enamus multipolaarsed) Dendriidid: multipolaarsete rakkude rakukeha läheduses okstekujuliselt hargnevad lühikesed jätked. Juhivad närviimpulsi rakukeha suunas Neuriit e. akson: ühte rakukehast kaugele ulatuv jätke. Juhib närviimpulsi rakukehast eemal RAKKUDE KOMMUNIKATSIOON JA SIGNAALIÜLEKANNE Rakkudevahelised liidused Intertsellulaarsed liidused A.Tiheliidused (tight junction) (näit. peensoole epiteel) · takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude · Takistab membraanvalkude difundeerumist B. Ankurliidused (anchoring junctions) Annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude) C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise) Rakkude adhesioon · Ekstratsellulaarsed membraanid (kollageen, elastiin, fibronektiin) · Adhesiooni molekulid plasmamembraanil · Ühendused pl.membraanide vahel (desmosoomid, valgu kanalid)
• Parasümpaatilised eferendid – N vagus (uitnärv), virgatsaine ACh – Stimuleerib seedimisaktiivsust Soole- e enteraalne närvisüsteem • Seedekulgla seinas kaks närvivõrgustikku: – Plexus myentericus (Auerbachi põimik) • Piki- ja ringlihaskihi vahel • Reguleerib lihastoonust ja kontraktsioonide rütmi – Plexus submucosus (Meissneri põimik) • Ringlihaskihi ja submukoosa vahel • Juhib epiteelirakkude sekretoorseid funktsioone ja reguleerib kohalikku verevarustust • Närvirakkude kehad kogunenud ganglionidesse, põimikud omavahel ühendatud interneuronitega • ENS koordineerib lokaalseid reflekse • Sama palju neuroneid, kui seljaajus (100 miljonit) • Virgatsaineteks ACh, NA, ATP, 5-HT, DA, CCK jne Seedimine suus ja maos. 46 Suuõõnes toimub toidu peenestamine mälumise teel ning
Skisogeensed sekretoorsed õlimahutid esinevad eukalüptidel (Eucalyptus, sugukond mürdilised, Myrtaceae). Need tekivad ühe epidermiraku järglastest, mis diferentseeruvad epiteeliks ja piirderakkudeks. Edasises arengus kujuneb epiteelirakkude vahele skisogeenne mahuti. Samalaadse tekkega on ka okaspuude vaigukäigud, pärnaliste (Tiliaceae) sugukonna limakäigud, korvõieliste (Asteraceae) tõrvakäigud jne. B. Ained eritatakse väliskeskkonda. Siia kuuluvad epidermaalsed
- fundus ööpäevas 1-1.5l pankreasenõret seedimiseks vajalikud ensüümid - corpus amülaas + trüpsiin + lipaas - collum - endokriinne osa - ductus cysticus limaskest moodustab sapipõie järsku tühjenemist epiteelirakkude kogumikud insulae pancreaticae insuliin takistava apiraalkurru plica spiralis JÄMESOOL INTESTINUM CRASSUM - esineb limas-, lihas- ja serooskest - pikkus 1.3-1.8 m - läbimõõt 4-8 cm - raamistik ümber peensoole
Limaskestad ümbritsevad keha sees olevaid õõsi, mis on ühenduses väliskeskkonnaga, seega on ka nende õõnte sees organismi jaoks väliskeskkond. Nende pind on alati niiske. Neid leidub alati mingi hulk lümfoidset kude, mis toodab organismi kaitserakke (lümfotsüüte). Kõigis limaskestades on ka mingeid näärmeid. Serooskelmed vooderdavad keha õõsi, mis ei ole otseselt väliskeskkonnaga ühenduses. Serooskelmed moodustavad: üks epiteelirakkude kiht, basaalmembraan ja selle alune sidekude subserooskude e subseroosa. · Parietaalne leste seinu vooderdab seinapidine · Vistseraalne leste elundeid katab sisusmine Nimetused: · peritoneum e kõhukile kõhuõõnes · pleura e rinnakelme e kopsukile kopsude ümber · perikard südame ümber Serooskelmede ülesandeks on võimaldada keha õõnte elunditel töö käigus üksteise ja seina peal
Rakud on võimelised ka ise kolesterooli sünteesima, kuid nad lülitavad enda sünteesiraja välja, kui kolesterool on väliskeskkonnas. Kolesterooli sisenemine rakku põhjustab rakus järgmisi regulatoorseid muutusi: a) inhibeeritakse kolesterooli sünteesi võtmeensüüm, b) aktiveeritakse ensüümid, mis on vajalikud kolesterooli säilitamiseks, c) inhibeeritakse LDL-retseptori sünteesi (takistatakse vastava geeni transkriptsiooni). Mõningad epiteelirakkude retseptorid kannavad endotsüteeritud molekule rakkude ühest ekstratsellulaarsest ruumist teise transtsütoosi abil. Nii satuvad emapiimas olevad antikehad lapse verre, ilma et neid lüsosoomide poolt lagundatakse. Transtsütoosi abil satub antikeha ema verest piima. Samal moel pääsevad immuunoglobuliinid ka läbi platsenta ema vereringest loote ringesse. Paljud viirused sisenevad rakku retseptor-vahendatud endotsütoosi abil. Nad on evolutsiooni
§ Tagab organismi kolonisatsiooniresistentsuse. Kolonisatsiooniresistentsus § Mehhanismide kogum, mis tagab normaalse mikrobioota stabiilsuse ja seega väldib organi asustamist sinna juhuslikult sattunud mikroobidega, sealhulgas patogeensetega. § Õõneselundi seina mikrobioota koos limaskesta rakkudega moodustab ökoloogilise barjääri, mis kaitseb organismi võõraste mikroobide eest. § Mehhaaniline residentmikroobid blokeerivad epiteelirakkude retseptorid ja asustab tiheda kihina mutsiini. § Bioloogiline - konkurents toitainetele; toodab mikroobe kahjustavaid aineid - orgaanilised happed, biotsiine, lüsosüümi, antibiootikume jt.. § Mikroobid produtseerivad aineid, mis osaliselt imenduvad vereringesse ja stimuleerivad organismi immuunsüsteemi (peptidoglükaan, teihhoiinhapped). Mikrobioota püsilikkus § Mikrobioota püsilikkus (stabiilsus) on omadus säilitada muutuvates tingimustes vastavale mikrobiotoobile iseloomulik ja
bakteri pinnal o Seostumine on koe- ja liigispetsiifiline o Adhesiinideks võivad olla: Piilide tipuvalgud Rakukesta välismembraani valgud Rakukesta polüsahhariidid Kapsli polüsahhariidid Rakukesta teihhuuhapped (G(+) bakteritel) o Bakterite seostumist takistavad: Naha ja limaskestade epiteelirakkude pidev uuenemine Lüsotsüüm, antimikroobsed peptiidid, laktoferriin Antikehad (oma pinnaantigeene vahetades saavad patogeenid pääseda antikehadega seostumast) · Koloniseerimine ja edasitungimine o Oluline on vastupanuvõime fagotsütoosile võime transportida rakku Fe-d koes edasiliikumise võime
organismi sees selle rakkude vahel Kõige rohkem on uuritud rakkudevahelist signaliseerimist/interaktsioone organismi sees selle eri rakkude vahel 1) organismi tekkel arengu käigus (st embrüogeneesis); 2) täiskasvanud organsmid. Eksisteerib ka organismidevahelisi signaalide ülekannet: 1) Imetaja varased embrüod suhtlevad emaorganismiga emakas 2) Seedetraktis vahetavad bakterid signaale üksteisega ja soole epiteelirakkude ja immuunrakkudega 3) Pärm (haploidses olekus) võib paarituda /paarduda (mating) ja moodustada diploidse pärmiraku– paardumist initsieerib peptiidsignaal (mating factor pheromone), mida rakud vabastavad keskkonda A) vahemaa järgi, mille tagant nad toimivad: 1)jukstakriinsed (juxtacrine) – otsene, st signaali andev ja vastuvõttev rakk kõrvuti, nii
Mõlemad toimivad piima varupaigana ja näärme-lõpposad on selle kõrval peamisteks sekretsioonipaikadeks. Lakteeriva lehma udara näärme-lõpposad piimanäärme alveoolideks nimetatavad lõpposad on munaja või kandilise kujuga ja sageli kortsunud seintega õõnsat, 50-350- mikromeetrise diameetriga moodustised, millede arv ainsas sagarikus kõigub 150 ja 250 vahel.Lakteeriva udara näärme-lõpposad moodustuvad epiteelirakkude ainsast kihist ja rakkude ainsast liigist. Piimaga täitudes suurenevad lõpposad, põhjustades rakkude lamestumist ja alveoolide vahel asetsevate verekapillaaride kokkusurumist väga pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara
Kõhrkude- on nt lülisambas, hingamisteedes Luudkude- moodustab skeleti 3. Lihaskoed Silelihaskude- magu, soolestik, kuseteed jne Skeletilihaskude- toestab luid ja liigeseid, kontrollitav Südamelihaskude- 4. Närvikoed Närvikude (kitsalt)- neuronid Neurologliia- närvisüsteemis olev kude, aitab närvirakkudel paigal püsida EPITEELKUDE Paikneb organismi vabadel pindadel, nahas ja limaskestal Rakke on palju, vähe rakuvaheainet Epiteelirakkude all paiknev basaalmembraan ehk aluskile on rakuvaheaineks ja kinnitab epiteeli alloleva koega Epiteelis pole veresooni; toitumine toimub difusiooni teel Difusioon määrab ära raku toitumise Epiteel on hea paranevusega (isegi nii, et ei teki armi) Epiteelkoe liigid 1) Ühekihiline epiteel: Lameepiteel - nt kapillaaride seinal (pole silmale nähtav), kopsu aloolides Kuupepiteel- neerudes Silinderepiteel- 2) Üleminukuepiteel- paar rakukihti
(rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped
naha ja limaskestade sinakust, veresoonte seina läbilaskevõime tõusu ja sellest tingitud verevalumeid sooltes ja trahheas. Madala tõvestusvõimega põhjustavad hingamiselundites põletikku, kõhulahtisust, suremus puudub või on väike. Sageli jääb märkamatuks muude haiguste taustal. Levik: sõnniku, inventari, sõidukite, munaladude ja kastide, inimese vahendusel, otse kontaktiga · Viirus siseneb hingamisteede limaskestade kaudu, seondudes epiteelirakkude pinnal ekspresseeritud siaalhappe molekulidega. Hingamisteid kattev ripsepiteel koos lima tootvate rakkudega on viirusele selliseks kaitsebarjääriks, mida paljud viirused ei suuda ületada. Viiruse sisenemist epiteelirakku saavad takistada IgA atikehad, mis on tekkinud sama antigeeni eelneva kokkupuute tagajärjel, vähemal määral mukoproteiinid, mis on võimelised seonduma viiruse hemaglutiniiniga.
(rasvhapete ja rasvaslahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendumine Peensoole 3 osa: -- Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum -- Tühisool e. jejunum -- Niudesool e. ileum Peensoole struktuur Limaskest: ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped
pinotsütoos (rakumembraan ebaspetsiifiliselt ümbritseb väliskeskkonnas paikneva vesilahuse osa, vesiikul 0,1 um. retseptorseoseline selektiivne endotsütoos raku membraanis paikneva retseptoriga seostub väliskeskkonna teatud aine (ligand) ja retseptor-ligand kompleks assimileeritakse endotsütoosi teel ja moodustub transportvesiikul. 27.)Mis on transtsütoos? Transtsütoos RA lahustub rakus ja liigub lahusena sidekoesse, kus asuvad veresooned. Mõningad epiteelirakkude retseptorid kannavad endotsüteeritud molekule rakkude ühest ekstratsellulaarsest ruumist teise transtsütoosi abil. Nii satuvad emapiimas olevad antikehad lapse verre, ilma et neid lüsosoomide poolt lagundatakse. Antikeha sisaldav transportvesiikul satub sooleepiteeli raku endosoomi, seal tekib uus transportvesiikul, mis eksotsüteeritakse raku teises- basolateraalses küljes. Ema piimanäärmes toimub asi vastupidi - transtsütoosi abil satub antikeha ema verest piima
Haiguse diagnoosimisel hinnatakse ka spetsiifilise retseptorvalgu HER2 (ingl human epidermal growth factor receptor-type 2) - inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptori - avaldumist, mis on seotud agressiivsema vähi tekke ja levikuga ning mille puhul on tänapäeval võimalik kasutada bioloogilise ravi meetodeid. (Kallandi 2007) HER2 valk, mida kutsutakse ka HER2 retseptoriks, esineb normaalsete keharakkude pinnal. Normaalsetes kogustes on HER2 valgul oluline koht epiteelirakkude kasvus ja arengus. HER2 geen vastutab selle valgu tootmise eest. Kui geen on kahjustunud, siis toodetakse suuremas hulgas HER2 retseptoreid, mille tulemuseks on suurenenud rakkude kasvamine ja paljunemine. See omakorda põhjustab vähi tekkimise ja arenemise. (HER... 2011) On leitud, et HER2 ülemäärane avaldumine on seotud agressiivsema rinnavähi tekke ja levikuga, mis allub halvemini tavapärasele ravile. Uuringutega on võimalik HER2 avaldumist määrata ja
Mõlemad toimivad piima varupaigana ja näärme-lõpposad on selle kõrval peamisteks sekretsioonipaikadeks. Lakteeriva lehma udara näärme-lõpposad piimanäärme alveoolideks nimetatavad lõpposad on munaja või kandilise kujuga ja sageli kortsunud seintega õõnsat, 50-350-mikromeetrise diameetriga moodustised, millede arv ainsas sagarikus kõigub 150 ja 250 vahel.Lakteeriva udara näärme-lõpposad moodustuvad epiteelirakkude ainsast kihist ja rakkude ainsast liigist. Piimaga täitudes suurenevad lõpposad, põhjustades rakkude lamestumist ja alveoolide vahel asetsevate verekapillaaride kokkusurumist väga pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne
Mõlemad toimivad piima varupaigana ja näärme-lõpposad on selle kõrval peamisteks sekretsioonipaikadeks. Lakteeriva lehma udara näärme-lõpposad piimanäärme alveoolideks nimetatavad lõpposad on munaja või kandilise kujuga ja sageli kortsunud seintega õõnsat, 50-350- mikromeetrise diameetriga moodustised, millede arv ainsas sagarikus kõigub 150 ja 250 vahel.Lakteeriva udara näärme-lõpposad moodustuvad epiteelirakkude ainsast kihist ja rakkude ainsast liigist. Piimaga täitudes suurenevad lõpposad, põhjustades rakkude lamestumist ja alveoolide vahel asetsevate verekapillaaride kokkusurumist väga pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara
• Flagella – võimaldavad penetratsiooni maolimasse, kaitset happelise keskkonna eest. • Adhesiinid – vahendavad kinnitumist peremeesrakkudele: hemaglutiniinid, siaalhappele seonduvad adhesiinid, Lewise veregrupi adhesiinid. • Mutsinaas, fosfolipaas – häirib maolima • SOD – takistab fagotsüütide tapatalguid, neutraliseerides ROSe • Katalaas – takistab fagotsüütide tapatalguid, neutraliseerides peroksiide • Vakuoliseeriv tsütotoksiin – indutseerib epiteelirakkude vakuoliseerumist, stimuleerib neutrofiilide migratsiooni mukoosasse • Veidi segased faktorid: H. pylori stimuleerib IL-8 tootmist maoepiteelis, stimuleerib limaskestarakke PAF-i tootma (stimuleerib maohappe sekretsiooni), indutseerib NOS-i maoepiteelirakkudes (vahendab koekahjustust), indutseerib maoepiteeli rakkude surma. • Haavandi, kroonilise gastriidi patsientidel on cagA+ vacA s1/m1. Haigused. Gastriit, maohaavandid, mao adenokartsinoom
söömisest ja joomisest. Osmootne rõhk võib tõusta ka suurel vee kaotusel higistamise, oksendamise või kõhulahtisuse korral. B) Vere mahu ja rõhu langus see võib olla põhjustatud vere kaotusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, tugevast higistamisest. Sellel hormoonil (ADH) on järgmised põhitoimed: Toime neerudele diureesi (uriini) teket vähendav. ADH toimib nefronis kogumistorukestes ja distaalsetes väänilistes torukestes lõpposades, ta suurendab nendes torukestes epiteelirakkude läbilaskvust vee suhtes. Seetõttu imendub rohkem vett (organismi) verre tagasi. Lõpliku uriini kogus jääb seetõttu väiksemaks. Kui ADH'd on vähe, tekib uriini rohkem (nt. kui vett on joodud liiga palju). Toime veresoontele mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopresiini ehk ADH'd eritub tavalisest rohkem (vere mahu ja rõhu langus). Suurema koguse ADH mõjul veresoonte silelihased tõmbuvad kokku, veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb seda nim. vasopressoorseks toimeks
Mikrofilamentide polümeriseerumine toimub rakumembraani läheduses, vajalikud tümosiin ja profiliin. Mikrotorukeste polümeriseerumine toimub tsentrosoomis rakutuuma lähedal, vajalikud ilmselt alfa- ja beetatubuliinid... 144. Kus ja kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine? Mikrotorukesed on selle struktuuriga seotud kas (-) või (+) otsa vahendusel? (alla kriipsutada õige variant). Taimede tsentrosoomides ja teatud tüüpi loomarakkudes (mõned epiteelirakkude tüübid) tsentrioolid puuduvad ja järelikult pole vajalikud mikrotorukeste kokkupanekuks. Katsed puhastatud tsentrosoomidega on näidanud, et nende lisamisel tubuliini subühikute segule toimub kiire mikrotorukeste moodustumine seega tsentrosoomid on kohaks kus algab mikrotorukeste moodustumine nii, et (-) otsad jäävad seotuks tsentrosoomiga. Seega mikrotorukeste orientatsioon rakkudes on polaarne. Subühikute lisandumine toimub mikrotorukeste (+) otsale. 145
närvisüsteemist. Enteraalne närvisüsteem asub neuronaalse võrgustikuna piki ja ringlihaskihi vahel (plexus myentericus s. Aurebachi ) ning ringlihaskihi ja 2 submukoosa muskulatuuri vahel (plexus submucosus s. Meissneri). Plexus myentericus'e eferentsed kiud lõpevad piki- ja ringlihaskihi silelihasrakkudel, mõjustavad lihastoonust, kontraktsioonide rütmi. Submukoospõimik juhib peamiselt epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Mõlema põimiku aferentsed kiud juhivad sensoorseid impulsse mehhano ja notsiretseptoritest KNS-i. Enteraalsel närvisüsteemil on olemas sünapsid parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi neuronitega. Parasümpaatiline N. vagus innerveerib ösofagust, magu, peensoolt, proksimaalset jämesoole osa, sapipõit ja pankreast. Parasümpaatilised kiud seljaaju sakraalosast (nn. splanchici) innerveerivad sigmasoolt, rektumit ja päraku piirkonda
Võib areneda vähk, koeasendustehnoloogias probleem leida sobivaid rakke, mõned idioodid ajavad oma "eetika" teemat. 15. Missugused oleksid potentsiaalsed, rakuteraapias kasutatavad tüvirakkude allikad? Blastotsüst, mis on saadud munarakust, kust on eemaldatud tuum ning sisestatud somaatiline rakutuum; indutseeritud tüvirakud; loote aju, üldse närvikude; neuraalharjarakud, skeletilihase (vöötlihase) tüvirakud, epiteelirakkude eellased pärisnahas ja seedesüsteemis, kõhunäärme ja maksa tüvirakud. 16. Arengulised signaalirajad WNT beeta-kateniin on tsütoskeleti komponent, mis translokeerub tuuma, kus funktsioneerib kui TF; WNT'i sidumisel Frizzled retseptorile inhibeerib DSH GSK-3b aktiivsuse. Fosforüülitud beeta-kateniin ubikvinteeritakse ja lagundatakse proteosoomides. Mittefosforüülitud beeta-kateniin on stabiilne ja translotseerub tuuma, kus funktsioneerib koos TCFga kui TF
annaabi.ee 
