Oligopeptiidid lagundatakse sooleepiteeli pinnal aminohapeteks ja di- või tripeptiidideks Imendumisel koostransport Na+- ga Di- ja tripeptiidid lõhustatakse enterotsüüdis aminohapeteks Valgu imendumine võimalik vastsündinutel 24-36 t passiivse immuunsuse omandamine emapiima immuunoglobuliinide abil 20. Lipiidide imendumine peensooles. Sapi ja pankrease lipaasi toimel rasvhapete ja monoglütseriidide teke Mitsellide moodustumine ja nende komponentide imendumine epiteelirakku Rasvhapete ja monoglütseriidide imendumine difusiooni teel või spetsiaalse transporteri abil Enterotsüüdi endoplasmaatilises retiikulumis triglütseriidide biosüntees Külomikronite moodustumine ja imendumine lümfikapillaaridesse 21. Vee ja mineraalainete imendumine seedetraktis. Paralleelselt soolade, glükoosi, aminohapete, jt ühendite imendumisega 70 kg inimene 24 t jooksul imendub 9 l, sellest ainult 2 l joogivee ja söögiga saadud
muutused happe suurenemises/vähenemises. Neerud – eritavad liigse H+ Neerud: 1. ensüüm karboanhüdraas teeb H+ ja HCO3-st CO2 ja H2O – saab transportida 2. transporterid, mis liigutavad H+ epiteelirakkudest toru vedelikku ja liigutavad bikarbonaadi rakuvaheruumi. Vesinikioonide transporti viivad läbi (läbi epiteeliraku apikaalse plasmamembraani): * Na+/H+ vahetaja – sek. akt. transport (Na+K+ATPaas tekitab gradiendi). Nt H+ toru valendikku, Na+ epiteelirakku. Toimub prox torus & ülenevas jämedas osas (Henle ling). * H+ATPaas – aktiivselt transpordib H+ toru valendikku * H+K+ATPaas - kogumisjuhas 3. puhvrid, mis vähendavad H+ konts toru vedelikus. Puhverdamine toru vedeliku on vajalik happe tõhusaks eritamiseks. Puhvrid võtavad vastu sekreteeritud H+ ja min. toru vedeliku pH languse. Olulised puhvrid on: bikarbonaat, fosfaat, ammoniaak - NH3. Vähem: kreatiniin, tsiraat. Lindudel on olulised uraadid. Prox
Sageli jääb märkamatuks muude haiguste taustal. Levik: sõnniku, inventari, sõidukite, munaladude ja kastide, inimese vahendusel, otse kontaktiga · Viirus siseneb hingamisteede limaskestade kaudu, seondudes epiteelirakkude pinnal ekspresseeritud siaalhappe molekulidega. Hingamisteid kattev ripsepiteel koos lima tootvate rakkudega on viirusele selliseks kaitsebarjääriks, mida paljud viirused ei suuda ületada. Viiruse sisenemist epiteelirakku saavad takistada IgA atikehad, mis on tekkinud sama antigeeni eelneva kokkupuute tagajärjel, vähemal määral mukoproteiinid, mis on võimelised seonduma viiruse hemaglutiniiniga. Enamik viiruse partikleid seondub epiteeliraku membraaniga 2-5 minuti pärast hingamisteedesse sattumist. Virionidel võtab rakku sisenemine aega 15-20 min. Kui viiruse esimesed ribonukleoproteiinid jõuavad rakutuuma, (30 min), hakatakse rakus massiliselt tootma viiruse mRNA-d.
Ei saada aru, miks just see serogrupp • EPEC. Enteropatogeenne. Peensooles. Põhjustab imikute diarröad arengumaades, vesist diarröad, oksendamist, roe vereta. Mitteinvasiivne. Häirib normaalset mikrovillilist struktuuri, tekib malabsorptsioon, diarröa. 3 astet: EPEC kinnitub pilidega, põhjustab mikrohattude kadumise (eae geen), seostub intimiiniga ja lõhub tsütoskeleti. TIR (translotseerunud intimiini-retseptor) sisestub epiteelirakku, et bakteri välismembraani intimiin saaks kinnituda. • ETEC. Enterotoksigeenne. Peensool. Mitteinvasiivne. Reisijate kõhulahtisus, imikute diarröa arengumaades; vesine diarröa, oksendamine, krambid, iiveldus, madal palavik. Patogeneesis plasmiid-vahendatud STa, STb, LT-I ja/või LT- II, mis stimuleerivad vedelike ja elektrolüütide hüpersekretsiooni. LT-I on nagu koolera toksiin. Inkubatsioon 24-72h. • EAEC. Enteroagregatiivne. Peensool. Mitteinvasiivne