Väliskeskkonnas esineb teda pinnases, vees, taimedes Seedetrakti infektsioone põhjustavad E. coli tüved ETEC – enterotoksigeenne E. coli - Produtseerib toksiini, põhjustab suurema osa kõhulahtisustest. Turistidel ja väikelastel on koos rotaviirusega põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. EPEC- enteropatogeenne E. coli - Tüved ei moodusta toksiine. Esineb imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse. EIEC- enteroinvasiivne E. coli - Tungib soole limaskesta, kahjustab epiteelirakke, liigub rakust rakku. Kõhuvalu, limane väljaheide, oksendamine. EHEC - enterohemorraagiline E. coli – Peamine verise kõhulahtisuse tekitaja. Produtseerib toksiini, mis kahjustab soole limaskesta rakke. Vesine ja verine väljaheide. Nakatumine Enteropatogeensed colid satuvad soolestikku fekaalidega saastunud vee või toiduga. Palju on nakatunud saastunud hakklihaga. Kui toitu korralikult kuumutada, keeta ja küpsetada, siis coli hävib.
see vallandab tühjendusrefleksi. Arvestada joomisreziimi! Lõpliku uriini koostis Uriini lõplik kogus 1,5 l ööpäevas, tema erikaal on vahemikus 1010-1030. Hommikul on uriin kontsentreeritud (kollasus- tingitud sapist), tiheduse ehk erikaalu annavad mineraalsoolade ioonid (Na, Cl, Ca, K). Uriini ph 5-7. Uriinis ongi mineraalsoolade ioonid ja sapipigmendid, kreatiniini. Vähesel määral on uriinis ka epiteelirakke, need on pärit kusepõie seintest. Uriinianalüüsil mikroskoopilise vaatamine uriin tsentrifuugitakse, ja rakud sadenevad, sademetest tehakse preparaat, mida vaadatakse. Vaadatakse erinevaid rakke! Uriinis ei tohiks olla punaliblesid, kui massiliselt, siis uriin punakas (põhjustatud ägedast neerupõletikust glomerulonefriit). Või neerukivid (võivad jääda kusitisse kinni...), põiepõletiku korral
Seega Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Organismid sisaldavad suurtes kogustes vett, mõned veeorganismid isegi kuni 99%. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. 2. Vee tähtsus inimestele 2.1 Lootevesi Juba enne sündi oleme me ümbritstud veest. Lootevesi on vesi, mis ümbritseb meid kõige esimesena. Lootevesi on läbipaistev või kergelt kollakas, sisaldab loote irdunud epiteelirakke, loodeudemeid, vililasvõide e. lootevõide osiseid ning looterooja e. mekooniumi osiseid, loote uriini. Lootevesi uueneb pidevalt, teda toodab amnion ning ka imendub pidevalt amnioni ning osaliselt loote maosooletrakti kaudu. Looteveel on palju erinevaid ülesandeid. Ta loob tingimused loote vabaks arenguks ja liigutamiseks, hoiab ühtlase temperatuuriga keskkonda loote umber, kaitseb loodet põrutuste ja traumade eest, väldib nabaväädi pitsumist loote kehaosade ja
pidevalt uuendavad kudet, tüvirakud ei ole keratinotsüüte diferentseerunud, neil on piiramatu · EGF Epidermal Growth Factor toodavad paljunemisvõime kui nende arv hoitakse monotsüüdid ja makrofaagid, aktiveerib endoteeli koes konstantsena , kuna pärast ja epiteelirakke jagunemist üks tütarrakk diferentseerub · PDGF Platelet-Derived Growth Factor teine säilitab tüviraku staatuse toodavad monotsüüdid ja makrofaagid, aktiveerib 3. Rakutsüklit kontrollivad järgmised faktorid:tsükliinid endoteeli ja epiteelirakke /Cyclins/ ja tsükliinidest sõltuvad kinaasid /Cyclin · EPO Erütropoetiin toodavad neerurakud, dependent kinases (Cdk's)
Kui naine nakatub inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüüpidega, ja organism viirusest võitu ei saa, võivad emakakaela epiteelrakkude kasvus tekkida muutused. Kui muutusi ei avastata ega ravita õigeaegselt, võivad need edasi areneda vähieelseks seisundiks ja seejärel muutuda kasvajaks. See protsess võib võtta mitmeid aastaid, kuid mõnel juhul võib toimuda ka ühe aastaga (Secure, 2009). 4.2 HPV HPV-d ehk papilloomiviirused on väikesed DNA viirused. HPV-d nakatavad ainult epiteelirakke (Emakas). Inimese papilloomiviirus (HPV) on viirus, mis kandub väga kergesti edasi seksuaalsel teel ja ka nahalt-nahale. Praegu on klassifitseeritud umbes 100 HPV tüüpi, millest enamus on ohutud ja asümptomaatilised. Ligikaudu 30 tüüpi HP-viiruseid levivad seksuaalsel kontaktil ja põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi. Neid võib jagada kahte põhilisse kategooriasse: kõrge riskiga ehk onkogeensed, mis põhjustavad ka vähktõve, ja madala riskiga tüübid (Vaktsiin, 2009).
· Uriinis olevad punalibled võivad pärit olla põiest, kusejuhadest või kusitist (nt neerukivid vigastavad seina kusejuhade korral), kasvajad (kasvaja laguneb). · Uriin tsentrifuugitakse ja määratakse sademes olevaid rakke mikroskoopiliselt. Seal võib olla normaalselt olla mõni leukotsüüt, kuid suurem arv viitab neeruvaagna või põie põletikule. · Mikrsokoobi vaateväljas võib olla põie seina epiteelirakke, see on normaalne rakkude uuenemine. Kuid kui on rohekm, siis on kuseteede põletik. · Mikroobe ei tohiks normaalselt uriinis olla, uriin on steriilne. Mikroobide esinemine viitab kuseteede infektsioonile, ka nt gonorröa. Vererõhk neerude sees püsib stabiilsena- 180. Muutub vaid siis, kui süsteemne vererõhk langeb alla 80. Kui süsteemne vererõhk on 80-200, siis on neerude siis ikka rõhk 180. Ureeter- kusejuha (ladina keeles), ureetra- kusiti.
Kontroll põie tegevuse üle kujuneb välja 1-2 eluaasta jooksul. Kui mingi haigusliku seisundi tõttu peaaju kontroll kaob, tekib põie automatism s.o. põie tühjenemine vastavalt tema täitumisastmele. Faktid uriini kohta: Ööpäevane uriini hulk - ~1,5 l Tunnidiurees 50-100 ml Erikaal e. tihedus 1015-1025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Mõisted: Diurees Polüuuria Glükosuuria Oliguuria Hematuuria Anuuria Proteiinuuria Nüktuuria
Tsütoloogiliseks uuringuks ei sobi, kuna kontsentreeritud uriinis muutub rakkude morfoloogia. · Ajastamata e. juhuslik uriin Võib kasutada: Ägeda kuseteede patoloogia korral; Tsütoloogiliseks uuringuks; Erakorralistes situatsioonides. Oluliselt mõjutavad söömine, joomine, ravimid. Tsütoloogiliseks uuringuks peaks patsient 23 tundi enne uriini andmist jooma, sest rohke uriiniga eritub epiteelirakke. Soovitatakse kasutada teist hommikust uriini. 2 · Ajastatud uriini kogumine Sobib: valgu määramiseks, kreatiniini kliirensi määramiseks. Ööpäevase uriini kogumine. A. Uriini analüüsi üldised näidustused: 1. Kahtlus urotrakti infektsioonile; 2. Kahtlus mitteinfektsioossele neeruhaigusele (süsteemsed haigused, hüpertensioon, rasedustoksikoos, ravimid); 3
Uriini tihedus on 10031030, tavaliselt analüüsiks võetaval hommikusel uriinil 10151030. Anorgaanilistest ainetest sisaldab uriin Na+-, K+-, Cl-, Ca2+-, Mg2+-, NH4-, PO4 3-ioone, orgaanilistest ainetest on uriinis valkude ainevahetuse produkte nagu ureat ja kreatiniini. Uriinis pole normaalselt glükoosi, aminohappeid, valku ega bilirubiini. Uriini tsentrifuugimisel saadud sademe mikroskoopilisel uurimisel on mikroskoobi vaateväljas näha üksikuid vere vormelemente ja epiteelirakke, mida veel patoloogiana ei tõlgendata. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Uriin liigub neerudest kusejuhade kaudu kusepõide (joonis 4) ööpäev läbi. Liikumisele aitab kaasa kusejuhade laineline kokkutõmbumine ehk peristaltika. Täitumise ajal on põie seinalihased ehk detruusorlihased lõtvunud, sulgurlihased aga kokku tõmbunud, mistõttu uriin põiest välja ei pääse. Sulgurlihaseid on kaks: sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline ja ei allu tahtele
erinevad struktuurilt Epiteelraku iseloomustus -Rakud on omavahel seotud liiduste ja adhesioonmolekulide abil. -Rakk omab kahte regiooni: apikaalne(tuumast valendiku poole) ja basolateraalne(koosneb omakorda kahest subregioonist -basaalne e.tuumast basaalmembraani poole ja lateraalne – tuumast naabri poole) ehk siis epiteelrakku iseloomustab polaarsus. -Basaalmembraan – glükoproteiinidest ja kollageenist õhuke plaat,mis ühendab epiteelirakke alloleva sidekoega(fibroblastidega). Rakkude omavahelised kontaktid ehk liidused *Oklusioonid e. Sulgeliited e. tiheliidused(funktsionaalselt mitteläbitavad, defineerivad raku polaarsuse): - vöötsulgus -väätsulgus -tähnsulgus *Desmosoomid e.kleepliited e.ankurliidused (rakkude vahele jääb kontakti pilu) -vööt – aktiin mikrofilamendid -täht- intermediaalsed filamendid -hemidesmosoom -ühendus ainult basaalmembraaniga
Esineb just imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse. Rinnapiimas leiduvad oligosahhariidid takistavad E. coli adhesiooni. Haiguse tunnused: kergem või raskem kõhulahtisus, palavik. Tavaliselt antibakteriaalset ravi ei vaja. Arvatakse, et 20% terveid lapsi on selle tüve kandjad. 3. EIEC- enteroinvasiivne E. coli. Esineb harvemini kui ETEC. Omab Shigellaga sarnaseid antigeene. Tungib soole limaskesta, kahjustab epiteelirakke, liigub rakust rakku, korraldades ümber aktiinituubuleid. Seega on ta sellest aspektist sarnane Shigellaga. Spets. toksiine pole leitud. Kõhuvalu, limane väljaheide, oksendamine. AB ravi pole reeglina vaja. 4. EHEC - enterohemorraagiline E. coli. Bakter produtseerib Shiga-taolist toksiini, mis otseselt kahjustavad soole limaskesta rakke. Shiga toksiin blokeerib valgusünteesi. Vesine ja verine väljaheide. Palavikku tavaliselt pole
Nimelt madala uriini pH juures (s.t. happelise uriini puhul) suureneb nõrkade resorptsioon ja väheneb eritumine. Teisene e. sekundaarne uriin Ööpäevane uriini hulk ~1,5 l.Tunnidiurees 50100 ml. Erikaal e. tihedus 10151025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin. Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole. Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Neerude tegevuse regulatsioon Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rõhu regulatsioon: füsioloogilistes tingimustes võib organismi ekstratsellulaarse 1 vedeliku osmootne rõhk tõusta või langeda. Osmootne rõhk tõuseb, kui organism
* Desmosoom 34.Kuidas nimetatakse raku tipmise osa pikki liikumisvõimetuid struktuure, mille vahele võivad raku pinnast kõrgemal olla moodustunud tsütoplasmaühendused? Stereotsiil 35.Millised alltoodud väidetest iseloomustavad endokriinseid näärmeid? *Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. *Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. 36.Millist tüüpi liidus ühendab vöötaoliselt epiteelirakke ning takistab rasvade ja membraanivalkude liikumist epiteeliraku tipmise ja külgmise piirkonna vahel? *Tiheliidus 37.Milliseid sidekoerakke on allpool kirjeldatud? a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. → Fibroblastid, b) Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu. → Nuumrakud, c) Need fagotsütoosivõimelised
orgaanilised happed ja alused imenduvad tagasi olenevalt uriini pH-st. Nimelt madala uriini pH juures (s.t. happelise uriini puhul) suureneb nõrkade resorptsioon ja väheneb eritumine. Teisene e. sekundaarne uriin- Ööpäevane uriini hulk - ~1,5 l.Tunnidiurees 50-100 ml. Erikaal e. tihedus 1015-1025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin. Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole. Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Neerude tegevuse regulatsioon- Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rõhu regulatsioon: füsioloogilistes tingimustes võib organismi ekstratsellulaarse 8 vedeliku osmootne rõhk tõusta või langeda. Osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab erituselundite kaudu suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku
soolatüükad ja kondüloomid ning sellised onkogeensed HPV haigused nagu nahavähk ja emakakaelavähk. Iga haiguse puhul on inimese jaoks oluline teada, kuidas sellest hoiduda ja millised võimalused on raviks, kui ollakse juba haigestunud. 4 1. PAPILLOOMIVIIRUS Papilloomiviirused on väikesed DNA viirused, mis nakatavad epiteelirakke. Inimese papilloomiviirusi ehk HPV-sid teatakse üle saja tüübi. Üle poole neist tekitavad healoomulisi kasvajaid kätel (soolatüükad), jalgadel, suuõõnes, kehal. Ligikaudu nelikümmend HPV-d nakatavad suguelundeid. Neist enamik põhjustab healoomulisi, kuid tülikaid kasvajaid kondüloome. Peale selle on teada mõned ohtlikud, suure riskitüübi viirused, mille tõttu võib areneda emakakaela vähk. Papilloomiviirused võivad tekitada veel kõrivähki ja
Liituvad veel 4 Man ja 3 Glc jääki. Oligosahhariid on valmis ja oligosahhariid-valk transferaas toimetab selle Asn külge. 55. Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik. Õige konformatsiooni omandamine, rakkude vastastikune identifikatsioon ja adhesioon, tagab organellidevahelise liikumise, suurendab resistentsust proteeaside suhtes. Epiteelirakud produtseerivad mutsiine, mis on olulised epiteelirakke katva lima tekkes. Kodeeriv osa pikeneb ja lisajuppe jääb vähemaks? mutsiin vs mütsiin 56. Mis määrab A, B, O vererühmad. Neid määravad A v B aglutinogeenide olemasolu v puudumine. 57. Tähistage tabelis milliste doonor ja aktseptorvererühmade vahel võib vereülekandeid teha. Vastavasse kohta lisada + 58. Mida tuleb ette võtta, et reesuskonflikti puhul (Rh negatiivne ema, Rh positiivne
– Sekreteeritakse parietaalrakkude poolt – Seondub peensooles B12 vitamiini külge ja kaitseb seda ensümaatilise lammutamise eest – Kompleks imendub peensoole alumises osas – Vitamiin B12 sisaldub lihas, munas, piimatoodetes. On vajalik erütrotsüütide küpsemiseks, müeliinkesta tekkeks. Miks magu iseennast ei seedi? • Mao sisepinda katab 5-200μm paksune leeliseline limakiht, mida toodavad limaskesta epiteelirakud • Epiteelirakke uuendatakse pidevalt (eluiga vaid paar päeva). Maonäärmed sisaldavad ka tüvirakke. • Maohaavandite tekkele on eelsoodumuseks faktorid, mis põhjustavad kas limatootmise vähenemist või happetootmise suurenemist. Kofeiin, nikotiin, alkohol, NSAIDid (ibuprofeen), salitsülaadid (aspiriin). Helicobacter pylori. Seedimise faasid Kefaalne faas – Algab söömise ootel, toidust mõtlemisel, toidu nägemisel/haistmisel/maitsmisel
Nahapinda kattev epidermis, varbapadjandid. 2. sarvestumata lameepiteel – eristatakse: pindmine kiht, ogakiht, basaalkiht. Esineb söögitorus, suuõõnes 3. prismaatiline epiteel – pealmise kihi rakud on prismaatilised, higinäärmete viimajuhas. 4. transitoorne epiteel – epithelium transitionale - eristatakse: pindmine kiht, vahekiht, basaalkiht. Vooderdab kusepõit. Kuseorganites kattekihi peal moodustub krusta, katab epiteelirakke ja ei lase toksilisi aineid tagasi imenduda. 10. Näärmeepiteel. Eksokriinsete näärmete jaotus. Katteepiteelist arenenud epiteeli vorm, millel on sekretoorne ülesanne. Näärmed jagunevad viimajuhade esinemise alusel: endokriinsed – sisesekretoorsed – viimajuhadeta, sekreet läheb vereringesse. Langerhansi saared pankreases. Glandulae endocrinae. eksokriinsed - välissekretoorsed – viimajuhad olemas. Glandulae exocrinae. Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsetes lõpposades:
Kasside respiratoorsetest haigustest ca 50% põhjustab kasside herpesviirus-1. Haigust esineb kogu maailmas, sagedamini kassikasvandustes ja varjupaikades. FeHV-1 antikehi esineb 70% kodututel kassidel ja 50% kodukassidel. Sagedamini haigestuvad kuni aastased kassid. Tavaliselt näeme silma või ülemiste hingamisteede põletikku. Lõvidel tekib entsefaliit. Nakatumine: aerogeenselt, otsese kontaktiga; horisontaalselt, vertikaalselt. Esmalt nakatab epiteelirakke, edasi toimub viiruse paljunemine nasofarüngeaalkudedes ja tonsillides. Viirust eritatakse sülje, nina- ja silmanõrega, oksemassidega 1-3 nädalat pärast nakatumist ja haiguse ajal. Viiruskandjad kassid (latentne infektsoon) eritavad viirust kogu elu, viirus persisteerib kolmiknärvi ganglionites. Stress ja kortikosteroidid põhjustavad reaktivatsiooni. Inkubatsiooniperiood 24-48 tundi. Kliinilised tunnused: Aevastamine, köha, nõrevool ninast, konjunktiviit, salivatsioon, sinusiit
Struktuurseks ühikuks on kilpnäärme folliikul – põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu Toodab kolme hormooni: türoksiin (tetrajoodtüroniin - T4) ja trijodotüroniin (T3) reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi, kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset Kilpnäärmes eristatakse kahte tüüpi epiteelirakke: Follikulaarsed endokrinotsüüdid e türeotsüüdid (follikulaarrakud, vooderdavad folliikuleid) Sünteesivad valgulisi komponente, mis väljutatakse folliikuli valendikku, kus lõpptulemusena moodustuvad hormoonid türoksiin T3 ja trijodotüroniin T4 – nende hormoonide põhifunktsiooniks on tõhustada rakkude metaboolset aktiivsust, stimuleerida rasva ja karbohüdraatide metabolismi ja vähendada organismi kaalu
Riskigrupp: lapsed (vanus 5-9: klassikaline kerge haigus), teismelised ja täiskasvanud (tõsisem, potentsiaalselt koos pneumooniaga), immuuunkompromiteeritud ja vastsündinud (eluohtlik pneumoonia, entsefaliit, dissemineerunud varicella), eakad ja immuunkompromiteeritud (vöötohatis). Ülemaailmne, sesoonsuseta. Replikatsioon ja patogenees. Algne replikatsioon hingamisteedes. Infitseerib epiteelirakke, fibroblaste, T-rakke, neuroneid. Võib moodustada süntsüütsiumeid, levida otse rakust rakku. Suudab põgeneda antikehade eest ja rakulise immuunsuse eest ka. Latentne infektsioon dorsaaljuure ja kraniaalnärvide ganglionides. Vöötohatis tekib viiruse replikatsioonil kogu dermatoomi ulatuses. Vöötohatis võib tekkida rakulise immuunsuse allasurumisel või teistel viiruse aktivatsiooni mehhanismidel.
NB! Fluorokinoloonid ei ole gonorröa raviks soovitatavad seoses multiresistentsete N. gonorrhoeae tüvede levikuga. Eestis esineb asitromütsiin-, tsiprofloksatsiin- ja tetratsükliinresistentsust. Chlamydia spp. Uuritav materjal Klamüdiaalse pneumoonia puhul on põhiliseks uuritavaks materjaliks veri või vereseerum antikehade määramiseks. Urogenitaalse klamüdioosi korral sõltub uuritav materjal haiguse lokalisatsioonist. Materjali võtmisel on äärmiselt tähtis, et saadaks epiteelirakke, mitte lima ega eritist. Naistel võetakse uuritav materjal emakakaelakanalist, tupest, lisamaterjal ureetrast võib tõsta uuringu tundlikkust. Meestel eelistatakse varahommikust uriini (vähemalt 10 ml). Materjali võib võtta ka silmast, liigeseõõnest, ninaneelust (väikelastel), pärasoolest. Materjali võtmisel emakakaelast: • võtta materjali viimasena pärast teisi analüüse; • eemaldada ühe tampooniga emakakaelakanalist lima;
5. loote kaitse ema veres ringlevate kahjustavate ainete eest (ravimid, mürgid, haigustekitajad, nikotiin) s.o. nn. platsentaarbarjäär 6. platsentas toodetakse hormoone: östrogeene, progesterooni, kooriongonadotropiini, platsentaarset laktogeeni, türeotropiini. Lootevesi Lootevesi e. amnionivedelik täidab amnioniõõne. Raseduse lõpul on seda 800- 1000ml. Lootevesi on läbipaistev või kergelt kollakas, sisaldab loote irdunud epiteelirakke, loodeudemeid, vililasvõide e. lootevõide osiseid ning looterooja e. mekooniumi osiseid, loote uriini. Lootevesi uueneb pidevalt, teda toodab amnion ning ka imendub pidevalt amnioni ning osaliselt loote mao-sooletrakti kaudu. Lootevee ülesanded: 1. loob tingimused loote vabaks arenguks ja liigutamiseks 2. hoiab ühtlase temperatuuriga keskkonda loote ümber 3. kaitseb loodet põrutuste ja traumade eest 4. väldib nabaväädi pitsumist loote kehaosade ja emakaseina vahele 5
annaabi.ee 
