Tallinnas ja Tartus 17. saj esimesel poolel. Luuleharrastus muutus salongilikuks moeasjaks. Eeskujuks seati Saksamaal levinud omapäratsev barokne luule. Seda püüti viljeleda eri keeltes: saksa, rootsi, ladina, kreeka, heebrea ja ka eesti keeles. Idee oli uudne ja huvitav: nii hakkasidki pidustustel, pulmades, varrudel aga ka matustel kõlama eestikeelsed värsid. Paraku ei jõudnud need pärisrahva kuuldekaugusesse. 1630. aastate keskel muutus pulmalau l- epitalaamionid härrasrahva pidusaalides ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja tegevuse algus, aga ka tuntud saksa luuletaja Paul Flemingi (1609-1640) Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad, moodustades poeesiahuviliste nn lemburiseltsi. R. Brocmann (1609-1647) P. Flemingi sõber. Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor. Tema säilinud juhuluuletustest on tuntuim pulmalaul pealkirjaga ,,Carmen Alexandrinum
jõuline ja ilmekas. Looming on tugevalt mõjutatud sõpruskonnast ja hetke olukordadest. Aioolia dialekt. Sappho: tuntuim antiikaja poetess, pärit Lesbose saarelt. Tema loomingut mõjutas samuti sõpruskond, mis oli siiski eriline ehk naistest koosnev ring (tütarlaste ja naiste kool). Suurem osa tema lauludest on seotud sisimate tunnete ja meeleolude väljendamiseg, igatsuse ja armastusega; mõne jumalatari kultuspidustustega, pulmad, sõbrataride suhted. Suur osa loomingust moodustavad epitalaamionid ehk pulmalaulud. Kirjutas samuti enda loodud neljarealises stroofis ,,Sappho" stroofis. Asjaolu, et suur osa Sappho lauludest on pühendatud tütarlastele, on tekitanud hiljem lesbismimõiste. Ta looming on leidnud kajastust roomas, hiljemini ka Lääne- Euroopas ja vene kirjanduses. Aioolia dialekt. Anakreon: kirjutas joonia dialektis. Tema luule on pealtnäha lihtne, elegantne, mänglev, kuid selle taga peitub tõsine poeeditöö, viimistletus, keeleliselt läbimõeldud
Kirjeldas elu pisiasju. Tuntuim on tema ,,Hümn Aphroditele", milles Sappho pöördub jumalatari poole palvega halastada ja ilmuda teda lohutama. Ühes teises luuletuses kirjeldab luuletaja naise ilus hurmavat mõju. Armastusele luuakse vastav taust- nägusad riided, aroomid, lilled ja kevad, kuid elamused on, nagu rahvaomaseski armastuslaulus, sageli nukra iseloomuga. Enamasti kujutab Sappho hüljatud või vastamata armastust. Suure osa Sappho luuletustest moodustasid epitalaamionid- pulmalaulud, mida lauldi õhtul, kui pruut saadeti peigmehe majja. Säilinud katkendid sisaldavad mõrsja hüvastijättu neiupõlvega, noormeeste ja neidude koori vahelisi võitlusi, laule ja nalju noorpaari kambri ees. Kirjeldatakse ka mõrsja veetlust. Oma luules toob Sappho mõnikord terveid episoode mütoloogiast, kirjeldades nt. Helena röövimist, Hektori ja Andromache pulmi jne. Sappho kasutab mitmekesiseid värsimõõte, kuid eriti kuulsaks sai neljarealine nn Sappho stroof
" Kirjutas poliitiliste värsside kõrval ka hümne, joogi- ja lembeluulet. Sappho oli kaaskodanike hulgas väga lugupeetud, asutas kooli, milles tütarlastele ja naistele luulekunsti, muusikat ja laulmist õpetas. Suhtus oma kasvandikesse suure armastuse ja õrnusega, ülistas neid oma luuleski. Tema rikkalikust loomingust on säilinud arvukalt fragmente ja 3-4 luuletust enam-vähem täielikul kujul. Enamasti kujutab hüljatud või vastamata armastust. Suure osa ta luuletustest moodustasid epitalaamionid (pulmalaulud), mida lauldi pruuti peigmehe majja saates. Kasutas ka mütoloogilisi episoode, nt Helena röövimine, Hektori ja Andromache pulmad jne. Anakreon (VI saj.) sündis Väike-Aasias, siirdus Samose saarele türann Polykratese õukonda, hiljem Ateenas, kust ta türannia langemise järel siirdus Tessaaliasse ühe kuningakoja juurde. Lõbus õukonnaelu, pidustused, armuseiklused, joomapeod; poliitiliste huvide puudumine.
eesti keele kõla värsimõõtude mängus perekondlikel sündmustel esitada. Nii hakkasidki pidustustel, pulmades, varrudel, aga ka matustel – mitmesugustel juhtudel – kõlama eestikeelsed värsid. Siit nimigi – juhuluuletused. Paraku ei ulatunud need „sakste“ pidusaalidest kaugemale ega jõudnud pärisrahva kuuldekaugusesse. 30 Omaette temaatilise osa moodustavad pulmalaulud ehk epitalaamionid (kr epithalamios), mis olid tuntud juba Vana-Kreekas ja -Roomas. Seal oli kombeks noorpaari magamistoa akna taga vastavasisulisi laule laulda. Renessansist alates levisid pulmalaulud kõikjal Euroopas ning Saksamaa vahendusel jõudsid ka Eestisse, eeskätt Tallinna. 1630.aastate keskel muutus pulmalaul härrasrahva pidusaalides ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja tegevuse algus, aga ka tuntud saksa
annaabi.ee 
