nägu -tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine; äraminemine - maaema rüppe, sügisõhe, metsa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust. Traadi luules mängib erilist rolli peaaegu 40 aasta jooksul kirjutatud tsükkel "Harala elulood", mis esmakordselt ilmus raamatuna 1976. aastal, viimased elulood on ilmunud 2002. aastal. Harala elulugude puhul on tegemist epitaafidega (kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus, mida sageli kasutatakse hauakirjana). Need kujutavad portreid konkreetsetest inimestest, kes enamikus on maetud Harala kalmistule. Inimeste elulood annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil. Enamikku Traadi lühiproosat ja romaane võib lugeda kui ajalookroonikat, sest autor on nende kirjutamisel lühtunud arhiiviürikutest, dokumentidest, perekondlikest, pärimustest. GARANTIID Keset kestendavaid tunde tundeöö aastatuhat,
niiviisi kataloogid kasvasidki? Jah, kuid mõnikord klient teab täpselt või aimab, mida tahab ja kunstnik teeb eskiisi. Lõppude lõpuks tuleb täiesti uus joonistus, mida kataloogis varem polnudki. Loomulikult pildistame valminud tööd ja paneme kataloogi. Kas Teie büroos on olemas mingid epitaafide kogeimikud või kliendid toovad tekste ise? Klient toob neid ise, mõnikord võime küll midagi soovitada, kuid erikataloogi epitaafidega meil ei ole. Rääkides klientide valikute erinevustest, mille poolest vene rahvusest kliendi valik erineb eesti rahvusest kliendi omast? Kui tegemist on standard hauaplaatiga, millest hetke tagasi rääkisin, siis erilisi erinevusi ma ei märka. Nii eestlased kui venelesed valivad ühest ja samast kataloogist ning ei saa öelda, et üks rahvas eelistataks nt pihlakat kasele. Tuleb märkida, et eestlased eelistavad sagedamini hauakive,
annaabi.ee 
