samuti jätkas ta Archives de Psychologie toimetamist, ühtlasi sai ta äsjaloodud Sveitsi psühholoogiaseltsi esimeseks presidendiks ja Revue Suisse de Psychologie (Sveitsi psühholoogia ajakiri) toimetajaks. Mitu ülikooli, nagu näiteks Harvard, Brüssel ja Sorbonne, andsid Piaget'le oma aunimetusi. 1955. aastal asutas Piaget Rahvusvahelise Geneetilise Epistemoloogia keskuse. Keskuse funktsioon: igal aastal kutsutakse üheks aastaks Genfi kolm kuulsat epistemoloogiast huvitavat teadlast, kes koostöös Genfi psühholoogidega töötavad mõne geneetilise epistemoloogia probleemi kallal. Pärast selle keskuse loomist oli Piaget' teaduslik tegevus kuni elu lõpuni suunatud peamiselt taju uurimise jätkamisele ja osavõtule epistemoloogia keskuse tööst. Oma elu jooksul kirjutas ta üle 60 raamatu ja mitmeid sadu artikleid. Ta suri Genfis 16. septembril 1980. aastal. Ta oli üks kõige olulisem psühholoog 20.sajandil.
suunatud lühikese, selge ja võluva raamatuga ,,Inimese määratlus" (1800), mis on jäänud parimaks teenäitajaks tema filosoofiasse. Fichte suri 52-aastakselt tüüfusesse, millesse ta nakatas ka oma naise, kes töötas halastajaõena. [2] Johann Gottlieb Fichte filosoofilised vaated ,,Ma olen elav nägemine." ,,Millise filosoofia keegi valib, sõltub sellest, missugune inimene on." Fichte huvitus peamisest ontoloogiast, metafüüsikast ja epistemoloogiast. Esialgu kõndis ta Baruch Spinoza jälgedes, hiljem hakkas aga huvituma Immanuel Kanti filosoofiast. Oma rangelt idealistlikus filosoofias üritab Fichte näidata, et kõik olev ja kogu maailma kord on vaimu vältimatu sünnitus. [3] Fichte esitab oma idealistliku filosoofia, mida ta ise nimetab teadusõpetuseks, esijoones teoses ,,Grundlage der gesamten Wissenschaftslehre" (,,Kogu teadusõpetuse põhialus", 1794).
kehtivusega hinnatav ühel või teisel määral õiglasena. Järelikult kehtib see ka polis`e kohta. Platoni poliitilist õpetust on tavaks nimetada õpetuseks “ideaalsest polis`est” (Platon ise küll ei kasuta niisugust terminit), ja seda selles tähenduses, et siin on eelkõige käsitluse all idee-pärane polis ja mitte niivõrd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Platon ei tegele – oma ontoloogiast ja epistemoloogiast tulenevalt – mitte uurimisega, mis toetuks faktiliselt eksisteerivate ühiskondade vaatlustele, vaid mõistustunnetusega selle kohta, milline on polis oma olemuse kohaselt. Idee-pärane on tema käsituse kohaselt selline polis, mida valitsetakse juhindudes kesksete poliitiliste väärtuste olemusteadmisest. Kuid ”nähtavas maailmas” faktiliselt eksisteerivad nähtused, mille hulka kuuluvad ka polis`ed, ei saa Platoni ontoloogia kohaselt omada seda täiuslikkuse astet, mis on
- meisterlik klaverimängija - 20-aastaselt alustas ülikooli õpinguid (Heidelbergist Bonni, lõpuks Kiel'i kust 1881. Doktoritöö - Õppis füüsikat, matemaatikat ja lõpetas geograafiaga. - Huvitus ka psühhofüüsikast, mis tegeles füüsika psühholoogiliste ja epistemoloogiliste probleemidega. - Doktoritöö oli vee värvist, vee optilistest omadustest. - Pärast doktoritööd huvitus rohkem filosoofiast, psühholoogiast ja epistemoloogiast, ent väljaõppe puudumise tõttu pöördus tagasi geograafia juurde. - Saksa geograafid vaidlesid, kas kultuuride mitmekesisus on tingitud rahvaste elukeskkonnast või määrab selle ideede levik. 1883. juuni ühines ta Saksa geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes. Ent huvitus ka suhtest inimeste elu ning nende keskkonna vahel, tahtis kirjeldada inuittide elukeskkonda ning võrrelda seda nende teadmistega.
annaabi.ee 
