,,Igal tunnistajal tuleb oma seletuses kasutada tervet hulka teadmisi isikute, paikade, asjade, keelekasutuse, konventsioonide jne. kohta. Ta ei saa usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu ... Viimane tõsiasi aga püstitab uusi küsimusi, mis puudutavad juba tunnistaja teadmiste neid külgi, mis ei põhine vahetul vaatlusel. Nii on loogiliselt võimatu püüda plaanipäraselt jõuda teadmise algallikani tee selleni oleks lõputu." Millist muudatust soovitab Popper traditsioonilisele epistemoloogiale? Milles seisneb Popperi kriitiline ratsionalism? Popperi arvates pole ideaalseid teaduse allikaid olemas, vaid me peaks suutma leida ning kõrvaldada vead, mis allikates eksitusse viivad. Võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugita teadagi; ning päritolul või sugupuul on igal juhul vähe tegemist tõega. Milline on Popperi suhtumine traditsiooni kui tunnetuse allikasse? Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, siis on teadmiste tähtsaimaks allikaks nii
skeptitsismi toetaja ja ta arendas seda võrdlemisi radikaalselt edasi, kaheldes ka kahtlemise enda õigsuses. Tõenäosust pidas Arkesilaos tegeliku elu jaoks piisavaks tõekriteeriumiks ning seda väidet arendas süstemaatiliselt edasi peamiselt Karneades, kelle ajal saavutab akadeemiline skepsis oma kõrgpunkti. Karneadesele on omased samad dialektilised vaated mis Arkesilaoselgi, kuid erinevalt Arkesilaosest üldistas Karneades oma skeptilised rünnakud eetikale ja epistemoloogiale. Karneades oli ka küllaltki andeka kriitik. Seda väljendab kas või tema osalemine debattidel. Oma debattidel lähtub ta küsimusest, kas ning millises ulatuses üldse teadmine kui niisugune võimalik on. Iga teadmine on ebakindel, seda nii oma eelduste kui ka järelduste poolest. Ainus mõeldav järeldus sellest on, et igale teadmisele võib omistada üksnes ettevaatlikult teatud tõenäosusi, milles ta lähema analüüsi varal teeb kindlaks kolm erinevat astet:
/…/ Mitte-episteemilised komponendid, nagu näiteks füüsiline sund ja vägivald, võivad abivahenditena tagada õiguse toimimist, kuid eraldi võetuna ei kujuta need endast üldse õiguslikke entiteete. Metafoorselt öelduna: infoühiskonna õigusriigi õigust ei tunne me omal nahal, vaid õiges usus.” (Rosentau 2004, lk 11.) Nagu autor isegi sissejuhatuses tunnistab, leiab väitekirjas hulga vihjeid õiguse epistemoloogiale, kuid see ei ole õiguse funktsioneerimise epistemiloogiline analüüs. Juuratudengitele olulise Ronald Dworkin`i esitatud kirjeldus õiguse ajalooliste koolkondade võitlusest lühikokkuvõte on Mario Rosentau väitekirjas alljärgmine. “Kriitilised õigusajaloolased kirjeldavad õigust geneetiliselt, taandades erinevaid õigusdoktriini komponente huvidele ja ideoloogiatele, mis peituvad õiguses või vormivad seda
Epistemoloogilised küsimused on: mis on teadmine? millised on teadmise kriteeriumid? 2. Mida tähendab küsimus ,,teadmise ulatusest"? See käsitleb probleemi kui palju me teame/võib teada? Suunad on siin skeptitsism ja ratsionalism, esimesed arvavad, et me teame väga vähe, ei midagi peale enda teadvuse hetkeseisundi. Ratsionalistid aga, et me teame üsna palju endast ja ümbritsevast maailmast. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Et trad. epist. jätab tagaplaanile teadmise subjekti. 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid usuvad, et ainus teadmise allikas on kogemus, me alustame elu kui ,,tabula rasa". Ratsionalistid usuvad, et ainus teadmise allikas on inimmõistus, või et see on vähemasti kogemuse ees primaarne. 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga
Tulevik Väärtused Abstraktsioonid Vaimuseisundid( kelle omad) Teadmise subjektid Kes teab Kes on võimeline ja mis liiki teadmiseks Kas on teadmisi ilma subjektita. Kuidas sõltub teadmine Soost Rassist Ühiskondlikust staatusest Uusajal on epistemoloogia filosoofia domineerivamaid valdkondi. 22.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Feministid on väitnud, et traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti õigustamatult tahaplaanile. Kui igapäevaelus võetakse naiste juttu enam- vähem tõsiselt, siis äärmuslikul kujul ei väärtustata mehe ja naise uskumust võrdselt. Ühesõnaga, kui sa oled naine, mustanahaline ja lesbi ei tea sa midagi. 23.Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. Emprism (Locke, Hume): ainus teadmiste allikas on kogemus.
Agnostitsism on õpetus, mis mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas eitab teadmiste võimalikkust. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, probleemidega. kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse 2.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku 10.Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 3
Teadmise ulatus tähendab:- Kui palju me teame? - Kus on teadmise piir?Erinevad vaated kahe äärmuse vahel: a) Skeptitsism b) Realism a)Skeptitsism: skepsis tähendab – vaatlus, küsitlemine. - “Me ei tea mitte midagi (kindlalt)” on ennastkukutav: Sest kui me ei tea midagi, siis me ei saa ka teada, et me midagi ei tea. b) Realism: - me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. 3. Mida heidab fenomenalism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Fenomenalism on skeptitsismi ja realismi vahel: - Tunnetada saab ainult fenomene (nähtumusi). Kõik objektid on tajumuste kogumid. - Vaidlus selle üle, kas nende meelteandmete taga on ka midagi (objekt, tegelik maailm) – mis iganes, aga seda me tunnetada ei saa. (Mitte segi ajada terminiga “fenomenoloogia”) 4. Mida tähendab küsimus „teadmise allikast“? Teadmise allikad: Kust teadmine pärineb? Mis teel, mille kaudu me teadmise saame? - Taju? - Mälu? - Intuitsioon
aatomid, mis omavad palju erinevaid kujusid. Kõiksuse muutumatuse ja lõpmatuse tõestused toetuvad mõistele kõiksusest kui kõigi esemete kogust, väljaspool mida ei saa definitsiooni kohaselt midagi olla. Ontoloogiline tees, et kõik, mis on, on kas keha, tühjus või nende omadused, tuleneb Epikurose järgi sellest, et mingit teist laadi esemed ei ole mõeldavad. Viimase eelduse puhul toetub Epikuros oma epistemoloogiale, mille kohaselt kõik meie mõisted pärinevad tajust. Uusi mõisteid saab kujundada üksnes tajus antud elementidest, näiteks analoogia kaudu nagu aatomi ja tühja ruumi mõisted. Taju valdkonnas aga näib kehtivat see, et kõik, mis iseseisvalt eksisteerib, peab omama ulatust ja seetõttu olema kas keha või tühi ruum. Seetõttu peavad asjad, mis ei ole ei üht ega teist ning oleksid ühtlasi kehadest ja ruumist sõltumatud, olema ettekujutamatud ja tunnetamatud. Kas need Epikurose
Äärmuslikversioon. Me ei tea midagi muud peale oma endi praeguste teadvuse seisundite (praegused mõtted ja kogemused). ,,Me ei tea mitte midagi" on ennastkukutav, sest me ei saa ka teada, et me midagi ei tea. Realistid: Me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. Me teame läbi meelelise tunnetuse milline maailm tegelikult on. Maailm ongi nii nagu ta tegelikult ja sõltumatult meie kogemisest on. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Mõnede feministide arvates traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema sugu, rass või staatus) tahaplaanile. Õigustamatult peetakse teadjaks valgenahalist keskealist meest. Miranda Fricker räägib oma töödes ,,episteemilisest ebaõiglusest": igapäevas elus võetakse naiste juttu vähem-tõsiselt. 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses.
Küll paistab antud definitsioonist selgesti 3 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. välja, et enimat tunnetusväärtust omas stoikute järgi vahetult kohalolevate kehaliste nähtuste tajutunnetus. Just see inimtunnetuse osa rahuldab kõige enam kataleptilisele ettekujutusele esitatud nõudmisi. Siit ilmneb, et stoikute epistemoloogia on üsna vastandlik Platoni epistemoloogiale. Nende epistemoloogiat võiks nimetada empiristlikuks. Empirism on selline vool filosoofia ajaloos (eelkõige kasutatakse seda uusaja filosoofia ühe peamise suuna iseloomustamiseks), mis peab teadmise allikaks ja tõesuse kriteeriumiks meelte andmeid ehk kogemust (kreeka keeles – empeiria). Stoikud rõhutasid eriti põhimõtet, et kui inimene ei ole jõudnud asja kohta, mille üle ta mõtiskleb,
2. Mida tähendab küsimus ,,teadmise määrast"? Skeptikud ütlevad, et me teame väga vähe; igatahes palju vähem sellest, mida arvame end teadvat. Äärmuslikud skeptikud väidavad, et me ei tea midagi muud peale oma endi praeguste teadvuse seisundite (praegused mõtted ja kogemused). Skaala teises otsas on mitemesugused realitid, kes väidavad, et me teame kaunis palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu!
Ontoloogilisi tõkked ei tohiks sellele olla, sest meeleliselt tajutav maailm ei oma ontoloogiliselt iseseisvat staatust. Tõsi küll, ükskõik milliseid hüvelisi ümberkorraldusi on siin raske alal hoida, kuna – nagu Platon toonitab – see valdkond on pidevalt muutlik ja ebastabiilne. Osutatud ümberkorraldamine eeldaks aga seda, et reformija omab teadmist tegelikkuse olemustasandi kohta. Platoni epistemoloogiale toetudes võibki eeldada, et selline teadmine, ehkki raskesti, on siiski saavutatav kui inimesel on vastav aprioorne teadmise-potentsiaal hinges, st kui hing on olnud osavõtus tegelikkuse olemus-struktuurist. Siis on anamnesis`e ja dialektika kaudu võimalik endas niisugune teadmine välja kujundada. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
Mis on teadmine? Mis on teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on uskumus õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada? 2. Mida tähendab küsimus „teadmise määrast“? Teame väga vähe, igatahes palju vähem sellest mida me arvame end teadvat. Me ei tea midagi muud peale endi praeguste teadvuse seisundite(mõtted, kogemused). 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Jätab teadmise subjekti (soo, ühiskondlik staatus) kui ebaolulise õigustamatult tahaplaanile.(igapäevaelus võetakse naiste juttu vähem tõsiselt, mustanahalise, lesbi korral sama probleem). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid väidavad-et ainus teadmise allikas on kogemus. Platoni ratsionalismi -kogemus ei saa anda tõelist teadmist, ainus allikas on inimmõistus.
tervikut korraga), kompimise kaudu teistviisi. Inimene märkab meeletaju, kujutluse, mõistuse ja taibu kaudu erinevalt. Meeled peavad kuju aineliseks, kujutlus vaatleb ilma aineta. Mõistus ületab kujutluse ja vaatleb üksikliike üleüldiselt. Taibu silm on veelgi ülendunum ning jätab üleüldisuse valdkonna maha, et teadvuse puhta nägemisega saada kätte lihtne idee ise. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu
Õiguse olemuslik funktsioneerimisviis on episteemiline. /.../ Mitte-episteemilised komponendid, nagu näiteks füüsiline sund ja vägivald, võivad abivahenditena tagada õiguse toimimist, kuid eraldi võetuna ei kujuta need endast üldse õiguslikke entiteete. Metafoorselt öelduna: infoühiskonna õigusriigi õigust ei tunne me omal nahal, vaid õiges usus." (Rosentau 2004, lk 11.) Nagu autor isegi sissejuhatuses tunnistab, leiab väitekirjas hulga vihjeid õiguse epistemoloogiale, kuid see ei ole õiguse funktsioneerimise epistemiloogiline analüüs. Juuratudengitele olulise Ronald Dworkin`i esitatud kirjeldus õiguse ajalooliste koolkondade võitlusest lühikokkuvõte on Mario Rosentau väitekirjas alljärgmine. "Kriitilised õigusajaloolased kirjeldavad õigust geneetiliselt, taandades erinevaid õigusdoktriini komponente huvidele ja ideoloogiatele, mis peituvad õiguses või vormivad seda
annaabi.ee 
