/…/ Mitte-episteemilised komponendid, nagu näiteks füüsiline sund ja vägivald, võivad abivahenditena tagada õiguse toimimist, kuid eraldi võetuna ei kujuta need endast üldse õiguslikke entiteete. Metafoorselt öelduna: infoühiskonna õigusriigi õigust ei tunne me omal nahal, vaid õiges usus.” (Rosentau 2004, lk 11.) Nagu autor isegi sissejuhatuses tunnistab, leiab väitekirjas hulga vihjeid õiguse epistemoloogiale, kuid see ei ole õiguse funktsioneerimise epistemiloogiline analüüs. Juuratudengitele olulise Ronald Dworkin`i esitatud kirjeldus õiguse ajalooliste koolkondade võitlusest lühikokkuvõte on Mario Rosentau väitekirjas alljärgmine. “Kriitilised õigusajaloolased kirjeldavad õigust geneetiliselt, taandades erinevaid õigusdoktriini komponente huvidele ja ideoloogiatele, mis peituvad õiguses või vormivad seda. Nad ründavad teisi ajaloolasi, kes pakuvad kausaalseid teooriaid, mis üritavad seletada
/.../ Mitte-episteemilised komponendid, nagu näiteks füüsiline sund ja vägivald, võivad abivahenditena tagada õiguse toimimist, kuid eraldi võetuna ei kujuta need endast üldse õiguslikke entiteete. Metafoorselt öelduna: infoühiskonna õigusriigi õigust ei tunne me omal nahal, vaid õiges usus." (Rosentau 2004, lk 11.) Nagu autor isegi sissejuhatuses tunnistab, leiab väitekirjas hulga vihjeid õiguse epistemoloogiale, kuid see ei ole õiguse funktsioneerimise epistemiloogiline analüüs. Juuratudengitele olulise Ronald Dworkin`i esitatud kirjeldus õiguse ajalooliste koolkondade võitlusest lühikokkuvõte on Mario Rosentau väitekirjas alljärgmine. "Kriitilised õigusajaloolased kirjeldavad õigust geneetiliselt, taandades erinevaid õigusdoktriini komponente huvidele ja ideoloogiatele, mis peituvad õiguses või vormivad seda. Nad ründavad teisi ajaloolasi, kes pakuvad kausaalseid teooriaid, mis üritavad seletada