uurida ja vastata ajalookirjutuse uurimise kaudu. Tucker võrdleb õigusfilosoofiat ja ajalookirjutuse filosoofiat ning leiab, et uurimisprogramm, mida on kasutanud Dworkin õigusfilosoofia uurmiseks, sobiks ka ajalookirjutuse filosoofiale lähenemiseks. Sellisel juhul oleks kolmeks domineerivaks lähenemisviisiks: historiograafiline determinism, historiograafiline indeterminism, historiograafiline alammääratus. Igaüks neist episteemilistest ajalookirjutuse filosoofiatest toetab erinevat metafüüsilist tõlgendust. Tucker pakub välja, et nendele probleemidele tuleks läheneda empiiriliselt, sest see võimaldab aru saada, millistes ajalookirjutuse osades on ajaloolased ühel meelel ja millistes mitte. Kuid tõde on siiski olemas, isegi kui ajaloolased ei suuda selles kokku leppida.
Toim. Ilona Tragel. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 2. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 90–118. Lippus, Pärtel 2003. vä-küsimused ja vokaalide redutseerimine. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool; http://www.murre.ut.ee/~partel/bakalaureusetoo.pdf. Vaadatud 21.11.2014. Rebane, Maike-Liis 2014. Ühe idiolekti analüüs: Ženja Fokini keelekasutus. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. Valdmets, Annika, Külli Habicht 2013. Episteemilistest modaalpartiklitest eesti kirjakeeles; http://jeful.ut.ee/public/files/Valdmets,%20Habicht%20205-222.pdf. Vaadatud 18.11.2014. Valdmets, Annika 2011. Kahe eesti kirjakeele modaalpartikli arengust viimase sadakonna aasta jooksul. – Keel ja Kirjandus; http://keeljakirjandus.eki.ee/764- 776.pdf. Vaadatud 18.11.2014. Vikipeedia 2014. Ringvaade; http://et.wikipedia.org/wiki/Ringvaade_(saade). Vaadatud 11.11.2014.
identsed füüsikaliste seisunditega. See identsus ei ole mõisteanalüüsi tulemus, vaid see avastatakse empiiriliselt. Teadvuse mõiste erineb füüsikalistest ja funktsionaalsetest mõistetest, kuid empiiriliselt on võimalik avastada, et need osutavad samale asjale. B-tüüpi materialistid on Levine, Loar, Papineau, Tye, Block, Stalnaker, Lycan, Perry. B-tüüpi materialismi kriitika. Chalmersi kriitika B-tüüpi materialismile: Teadvuse poolt tekitatud episteemiline lõhe erineb episteemilistest lõhedest teistes valdkondades, nt vee või geenide puhul. Seal ei saa esitada sarnaseid episteemilisi argumente. Teadvuse ja füüsikaliste seisundite samasus osutub episteemiliselt primitiivseks: see pole tuletatav kõikidest füüsikalistest tõdedest. (Kui see oleks nii tuletatav, oleks tegu A- tüüpi materialismiga). Kui sellised identsused on primitiivsed ning neid ei saa lahti seletada, siis peaks olema tegemist fundamentaalsete loodusseadustega
annaabi.ee 
