kuidagi praktiliselt rakendada. Kuidas täiustada vesiniku baasil töötavat sisepõlemismootorit kuuluks tootele või leiutisele orienteeritud uurimuse alla, sest seda uurides tuleb silmas pidada kindlat rakendust, mis ka toimiks. 5. Teaduse mõjutamine majanduse poolt on autori arvates pigem halb. Inimesed unustavad ära teadus ei kaup, mida saab nii-öelda osta, müüda ja vahetada. Ei olda enam truud teaduslikule ja episteemilisele olemusele, vaid on avastatud, et teadmine on ,,väärtuslik kaup". Paljudele inimestele on saanud teadus, kui majanduslik väärtus, mitte episteemiline ehk loomuse väärtus. Samuti paneb see suure surve ka ülikoolidele. Inimesed arvavad, et ülikoolid on kui tootmisliin, mis valmistab teadmisi, mis vastaksid majanduslikele ootustele. Positiivne pool oleks see, et nad võiksid täiendada teine-teist. Teadus on väga rikkalik ja teaduse läbikäimine turumajandusega
teiste võimalike hoiakutega. Hoiaku-sisene õigustamine keskendutakse eksklusiivselt E-hoiakule. Millised võiksid olla need põhjendused, mille pärast me võtame/peaksime võtma sisse E-hoiaku e-hoiaku objektiks olgu loodusobjekt, inimesed, kunstiteosed, muud artefaktid. 2. Iseloomustage E-hoiaku episteemilisi ja sotsiaal-bioloogilisi õigustusviise. Episteemiline õigustamine e-hoiak on seotud teadmisega: teadmise saavutamise instrument. Kaks lähenemist episteemilisele õigustusele: individualistlik(e-hoiak kui abivahend pealiskaudse maailma-kogemise vastu; võimaldab näha asjade unikaalsust) ja metafüüsiline(e-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus; kui vaatame asja objektiivselt vabana tahtest ja väljaspool asja seoseid teiste asjadega, tunnetame asja ideed(füüsiline ese, moraalne olukord jne). Probleemid sellega ei võeta omaks Platoni metafüüsilisi eeldusi(idee, olemus), funktsionaalsete artefaktide olemus seisneb nende
Partiklid: muidugi ilmselt vist vaevalt tõepoolest tõenäoliselt võib-olla kahtlemata küllap ehk teatavasti küll vahest mõistagi arvatavasti viimaks Modaalverbid: võima, pidama, näima, paistma, tundma. Evidentsiaalsus (kvotatiiv jm kaudse info vormistusviisid) eri käsitlustes kas episteemilisele modaalsusele lähedane kategooria või episteemilise modaalsuse alaliik. Järgmine peatus olevat / pidi olema Valga Muidugi ta tuleb Vaevalt ta tuleb 2. Deontiline modaalsus (lubatavusmodaalsus) (tegevussubjekti suhtes välisest allikast tulenev, skaala: lubatav kohustuslik keelatud jne.) Mine tuppa! Mina mingu tuppa, teised võivad õue jääda Las ta tuleb siia Kas tohib tulla? 3. Dünaamiline modaalsus (võimelisusmodaalsus)
annaabi.ee 
