viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes (näide autoõnnetusest); motiveeritud unustamine (puudutab eelkõige episoodilist mälu) ei taha meenutada amneesia ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus; kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit infot pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et amneesiahaiged suudavad salvestada protseduurilisse mällu, ent samal ajal episoodilisse mällu ei salvestu midagi; vanus vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, sest tähelepanuvõime nõrgeneb: vähem pannakse tähele detaile ja üldist konteksti; semantilises mälus aga säilib materjal võrdlemisi hästi; ,,valesid mälestusi" rohkem kui noortel; kui aga pidevalt mälu ,,soojas" hoida, pole vanusel suurt rolli. 3. Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele pole praegu ühest vastust.
1931. aastal ja väike tüdruk Grete V. Baumani ,,Hüpiknukkude meistris". Salme Reek ei ole kunagi ühestki rollist ära öelnud. Osast äraütlemine, ka siis, kui see tundus esialgu vastumeelne, ei ühtinud näitleja põhimõtetega. Iga roll, isegi niisugune, mis kujutas endast vaid põgusat sõnatut lavalolekut, nõuab tema arvates näitleja jäägitut pühendumist. Ta ise ütleb nii: "Ükskõik, millise ülesande näitleja sai, pidi ta elu eest tegema ikkagi rolli. Ta pidi ka episoodilisse ossa panema kõik võimed ja oskused, et tähelepanu äratada." Salme ei ole eelistanud ühte lavastajat teisele või ühte partnerit teisele, ta pidas oluliseks oskust töötada kõigiga. Ilmselt just see oskus avas talle võimaluse töötada paljude erinevate lavastajatega nagu näiteks Hilda Gleser, Paul Sepp, Leo Kalmet, August Sunne, Leo Martin, Voldemar Alev, Eduard Trük, Hando Kompus, Oskar Põlla, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Gunnar Kilgas, Mikk Mikiver, Elmo Nüganen jt
jaoks peaaegu võimatu, kasutasin ma eesti keeles olevaid sõnu,mis riimusid vene keele sõnadega. Nii võisin ma ühendada omavahel kaks eesti sõna, mis jäävad hästi meelde, ning siis teisest eesti keele sõnast tuletada selle vene keelse sõna, mis enne kuidagi meelde ei jäänud. Samuti on võimalik infot siduda sündmustega, mis on minu elus juhtunud ja seeläbi jääb see meelde nii semantilisse kui ka episoodilisse mällu. Näiteks on Euroopa riikide meeldejätmine lihtsam neil, kes kõikides riikides ka ise on käinud. Kui informatsiooni sidumine emotsionaalsete juhtumistega, siis annab see positiivseid tulemusi. Kui aga sellest sidumisest keelduda, muutub teatud materjali omandamine peaaegu võimatuks. Näitena võin tuua vene keele õppimise. Koolis õppisin ma seda 8 aastat, kuid kuna mul puudus huvi seda omandada, ei jäänud ka keel meelde. Kui töö jaoks võisin sõnad
Lisa 1 Eesti psühholooge salvestamine ja mälust ammutamine toimub ajus samas kohas? Analüüsides üha enam ja suurema kiirusega kogunevaid katseandmeid, mis on saadud maailma erinevates uurimiskeskustes, pani Endel Tulving tähele, et "mällu kirjutav" ja "mälust lugev" seade ei asu ajus samas kohas. Kui kogunenud uurimused kokku võtta, siis selgub üllatav korrapära: vasak prefrontaalne ajukoor on valikuliselt seotud episoodilisse mällu salvestamisega, samal ajal kui parem prefrontaalne ajukoor on rohkem seotud episoodilisest mälust andmete väljalugemisega (ammutamisega). See tulemuste muster sai nimeks HERA: ajupoolte salvestamise/ammutamise asümmeetria (Hemispheric Encoding/Retrieval Asymmetry) (Tulving, Kapur, Craik, Moscovitch & Houle, 1994). Üha uued andmed kinnitasid seda ootamatut seaduspära ja HERA muutus pelgast oletusest arvestatavaks hüpoteesiks (Nyberg, Cabeza & Tulving, 1996).
iseloomulik omadus. Niisuguse kahjustusega patsiendid suudavad sageli omandada ka uusi faktiteadmisi, kuid ei suuda meenutada, millal ja kus nad need teadmised omandasid. Kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit informatsiooni pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et sageli võib esineda olukordi, kus näiteks protseduurilisse mällu salvestamine toimib hästi, samal ajal kui episoodilisse mällu ei salvestu midagi. Nii näiteks võib selline patsient õppida iga järgneva korraga üha kiiremini labürinti läbima, kuid samas ei mäleta ta ühelgi korral mitte midagi eelnevatest harjutuskordadest. Ülaltoodud tähelepanekutest võib järeldada, et semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu sõltuvad erinevate närvimehhanismide tööst ning amneesia puhul on jäänud suhteliselt puutumatuks oskuste omandamist tagav ehk protseduuriline mälusüsteem.
või tööle minemisel. - Eluaegne seisund ja pole selge kahjustusega ajus. Sensoorsed ja intellektuaalsed funktsioonid kahjustuseta. Milline osa on hipokampusel ruumitajus? Mis idee pakub välja stseeni konstrueerimise teooria? Hipokampuse kahjustus mõjutab mõlemat: - Dorsaalse juhtetee projektsioonid mediaalsesse temporaalkoorde panustavad ruumilise mälu funktsiooni - Ventraalse juhtetee protsessid panustavad episoodilisse mällu Stseeni konstrueerimise teooria – hipokampus kasutab nii ruumilist kui episoodilist mälu, et luua midagi enamat – ruumiliselt sidus stseen mis hõlmab 4 elementi: ruumiline navigeerimine, episoodiline mälu, kujutlemine ja tulevikku mõtlemine. Kahjustuse korral kõik neli häirunud. Dorsaalne ja ventraalne tee ruumitajus - millistes piirkondades projekteeruvad, millist infot vahendavad?
Nagu varem mainitud, on keeleüksused mälus omavahel seostatud. Olulisemad on semantilised seosed. Viimased seovad ühtlasi protseduurilist keelemälu semantilise (teadmised maailmast) ja episoodilise (teadmised oma minevikust) mäluga. Kuid ainult seovad, sest sõnaotsing ja äratundmine on harilikult ebateadlikud operatsioonid. Semantiline mälu ja episoodiline mälu on aga teadvustatud. Kuid seos on vajalik, sest ütlusele eelneva mõtte (kavatsuse) komponentideks on semantilisse ja episoodilisse mällu kuuluvad kujutlused-mõisted, mille väljendamiseks on vaja valida-seostada sõnu nende tähenduse järgi. Iga ütluse loomes ja tajumisel osaleb operatiivmälu. Kõne mõistmiseks tuleb tajutav keelend hoida mälus selle mõistmiseni, s.t. kodeerimiseni kujutluste-mõistete (teadmiste) süsteemi. Kõneloome protsessis hoitakse aga mälus mõte ja ütluse plaan kuni selle realiseerimiseni. Laste operatiivmälu tunnuseid on vaja arvestada pedagoogidel oma kõneloomes ja
Inimese teadmised ümbritseva maailma kohta. Sümbolite abil esitatud faktiteadmised. Avaldub pigem teadmises kui käitumises. Semantilisel informatsioonil on tõeväärtus: mis inimene teab võib olla õige või vale. Automaatne või arutlev 3. Episoodiline mälu - Mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise K.C. – episoodiline ja semantiline mälu on esindatud erinevates ajusüsteemides. Episoodilisse mällu salvestamine: vasak prefrontaalne ajukoor. Episoodilisest mälust andmete ammutamine: parem prefrontaalne ajukoor (Tulving et al., 1994) • Ilma semantilise mäluta ei oleks episoodiline mälu võimalik, kuid semantiline mälu ei eelda tingimata episoodilise mälu olemasolu. Ka teistel liikidel peale inimese on semantiline mälu, kuid episoodiline mälu paistab olevat ainult inimestel • Episoodiline mälu areneb inimese arengu käigus hiljem kui semantiline mälu.
annaabi.ee 
