Hoidke tee kiirabiauto ja kannatanu vahel vaba Olge käepärast, et vastata küsimustele o Osutatud abi ülevaade o Abista, kui seda palutakse Ärge õpetage meedikuid Ei ole viisakas piiluda sisse kiirabiauto aknast. EPILEPSIA (langetõbi)- Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on epilepsiaga inimesi rohkem, kui üldiselt arvatakse. Põhjus? Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus (peamiselt
................................................................................................23 Mida hoo ajal teha................................................................................................................23 Mida hoo ajal mitte teha ..................................................................................................... 24 Millal kutsuda kiirabi...........................................................................................................24 Epilepsiahaige laps koolis........................................................................................................25 Psüholoogilisest reaktsioonist haigusele..................................................................................26 Õpiedukusest ja epilepsiast......................................................................................................27 Kodu ja kooli koostöö...................................................................................................
padjakesi, paigutada ohutumaid asju ettepoole vms. Maas peaksid olema pehmed ja kergeltpuhastatavad vaibad. Madalad aknad peaksid olema kinni ja purunemiskindlast klaasist. Klaasustel peaks olema purunemiskindel klaas. Teisel juhul on mõttekas paigaldada hoopis teistsugune uks, kas klaasita või väiksema klaasiruuduga. Kuumad radiaatorid ja ahjud peaksid olema kaetud või varjestatud. Kus vähegi võimalik, tuleks eelistada põlemiskindlaid materjale. Seda eriti sellistel juhtudel, kui epilepsiahaige suitsetab! Lahtine tuli (küünlad, kamin jms.) on suhteliselt ohtlik. Kamina ette saab paigutada kaitsevõre. Küünlad peaksid põlema ohutus kohas, kindla aluse peal ja haardeulatusest väljas. Kui kodus on trepid, siis oleks hea need katta pehme vaibaga ja võib- olla isegi paigutada ülemisse otsa trepist eemale lahtikäiv "trepivärav". Öiste hoogude puhul on tähtis pöörata tähelepanu magamistingimustele. Magamiseks kasutage laiemat madalat voodit. Väga
Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?....................................................................................................5 f
Ülaltoodud tähelepanekutest võib järeldada, et semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu sõltuvad erinevate närvimehhanismide tööst ning amneesia puhul on jäänud suhteliselt puutumatuks oskuste omandamist tagav ehk protseduuriline mälusüsteem. 4 Amneesiasündroom: H. M-i juhtum Amneesiahaige ühe esimese põhjaliku kirjelduse esitas Kanda neuropsühholoog Brenda Milner 1950. aastail. Nimelt opereeriti 27-aastase epilepsiahaige H. M-i aju, kuna teatud ajustruktuuride eemaldamine aitab oluliselt vähendada epilepsiast tingitud tugevaid krambihoogusid ning parandada haige üldist seisundit. Eemaldati osa ajukoore oimusagara mediaalsest osast, enamus hippokampusest ning mandeltuumast ehk amügdalast. Kuid positiivsete muudatuste kõrval ilmnes patsiendil tugev mälukaotus; H. M ei mäletanud enam peaaegu midagi oma elukäigust, ta ei tundnud ära arste, kes olid teda pikka aega ravinud, ei