15. Geneetiline kood on vastavus nukleiinhapete (RNA) ja valkude primaarstruktuuride vahel. 16. Pseudogeen (mõiste ja näide) - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Nt hemoglobiinigeenide klastris 17. Morfogenees - kudede ja organite moodustumine. Ei sõltu niivõrd genotüübist, vaid ka epigeneetilistest mehhanismidest, rakkude omavahelistest interaktsioonidest, O2 juurdepääsust jt 18. Apoptoos - programmeeritud rakusurm. Normaalsetele rakkudele on sisseprogrammeeritud , mitu korda jagunevad ja millal käivitub enesetapu mehhanism.Nt: embrüonaalses arengus et sõrmed ja varbad eralduksid, peavad osad rakud hävima. 19. Ökoloogiline sukstsessioon ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. S.t
replikatsiooni käigus kromosoom ei lüheneks. DNA replikatsiooni origin'id on kohad kromosoomidel, kust alustatakse DNA sünteesi. DNA replikatsiooni eukarüootides iseloomustavad: palju replikatsiooni origin'e, millel üldjuhul puudub konsensus DNA järjestuse tasemel ning DNA sünteesi initsiatsiooni ajastus erinevatelt origin'idelt on erinev, nende kasutamine sõltub rakutüübist, organismi arengustaadiumist, kasvutingimustest ning epigeneetilistest faktoritest. Replikatsiooni initsiatsioonil on eriti olulised kaks valgukompleksi: ORC (origin recognition complex) ja MCM (minichromosomal maintenance). ORC seondub origin'ile ja koos teiste valkudega moodustab pre- replikatsioonikompleksi (pre-RC). Selleks, et origin funktsionaalseks muutuks, on vaja, et sinna seonduks MCM kompleks. MCM on replikatiivne DNA helikaas, MCMi toomine origin'ile = replication licensing. Pärast veel mitmete valkude seondumist selle kompleksiga
Telomeerid Telomeerid on DNA-valgu kompleksid kromosoomi otstes, mis kaitsevad genoomi degradatsiooni ja interkromosomaalsete ühinemiste eest (telomeeride kahjustuste korral p53 aktiviseerub ja rakk suunatakse apoptoosi) Telomeeride terviklikkust aitab säilitada ensüüm telomeraas Telomeeride pikkus inimese kudedes väheneb keskmiselt ~24.8-27.7 bp aastas (maksas nt 55 bp/a) Telomeeride pikkus inimesel on mõjutatud nii indiviidi vanusest, geneetilistest ja epigeneetilistest faktoritest, keskkonnast kui ka eluviisidest (nt suitsetamine – 1 pakk sigarette päevas 40 aasta jooksul = 7.4 aastaga elust; dieet ja vähene liikumine) Telomeeride kiirendatud lühenemine on seotud enneaegse vananemisega kaasnevate haigustega nagu südamehaigused, suurem risk kasvajate tekkeks ja osteoporoos (luuhõrenemine) 82 Keskkonnatingimused, ensüümid Caenorhabditis elegans`i arengus aktiveeritakse soodsate
annaabi.ee 
