ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed Enamasti jäävad epidermirakkude kestad tselluloosseteks ja rakud ise läbipaistvateks. *Kloroplastid esinevad sõnajalgtaimede ja mõnede varjuliste kasvukohtade õistaimede epidermis ning enamusel taimedest õhulõhede sulgrakkudes. Viimastes võib leida ka värvituid ümaraid leukoplaste. *Epidermirakud eritavad väljapoole vaha ning kutiini - moodustub värvitu kile, kutiikula (cuticula)
Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed, neil peatume allpool pikemalt. Epidermirakud on enamasti lamedad, paksenenud väliskestaga. Kiiresti kasvavate taimeorganite epidermirakud on pikad ja kitsad, mõnedel muutlikes niiskustingimustes elavatel liikidel aga sopilised. Enamasti jäävad epidermirakkude kestad tselluloosseteks ja rakud ise läbipaistvateks, kuid näiteks kõrrelistel (Poaceae), lõikheinalistel (Cyperaceae) ja osjadel (Equisetum) võivad rakukestad ränistuda. Välimisse rakukesta võib koguneda kaltsiumoksalaadi kristalle (draakonipuu -- Dracaena draco). Mõne sugukonna taimedel tekivad epidermirakkudes kaltsiumkarbonaadist kobarjad moodustised -- tsüstoliidid, mida peetakse kaitsekohastumuseks infektsiooni vastu.
väljasopistised (aaskannike); õhulõhe on mitmest epidermiserakust koosnev moodustis taime gaasivahetuseks (sh veeaur)). Kork – sekundaarne kattekude, Varre ja juurte mis on tekkinud deformeerunud mitmeaastase osa ja surnud epidermirakkude pinnal asemele, korgirakkude seined on paksenenud, sinna on ladestunud teatud aine (suberiin). Korkkoesse tekivad lõved (erilised avad korkkoes, mille ülesandeks on tagada vee- ja gaasivahetus pärast epidermise ja õhulõhede hävimist).
annaabi.ee 
