populatsiooni immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on vajalik seni, kuni haigus pole lõplikult likvideeritud. Kui elanike vaktsineerimistega hõlmatus ei ole piisav või on ebaühtlane, on võimalik haigustekitajate edasine ringlus ning puhangute teke. Erinevate riikide immuniseerimiskavad on erinevad. Põhjuseks on riikide erinev nakkushaigustealane epidemioloogiline olukord ja tervishoiukorraldus. Üheks põhjuseks on kindlasti ka erinevad majanduslikud võimalused ja prioriteedid tervishoius. Vaktsineerimiste lisamisel immuniseerimiskavasse lähtutakse rahvatervise seisukohalt prioriteetsematest nakkushaigustest ning enim ohustatud elanikerühmadest. Prioriteetsed on need vaktsineerimised, mis aitavad ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi ning vältida nendest põhjustatud haiguskoormust, sh tüsistusi ja surmajuhte.
Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse väga massiline levik Nakkushaiguse esinemine teatud piirkonnas, kuna seal on sobivad tingimused Nakkushaiguste üksikjuhud 7. Transmissiivse nakkuse vältimiseks on olulisem: Pesta korralikult käsi Kasutada repellente Vältida kokkupuudet pinnasega Vältida putukahammustusi 8. Nakkushaiguste diagnoosimisel on kõige olulisem: Gastroskoopia Uriini laboratoorsed uuringud Elu anamnees Epidemioloogiline anamnees 9. Haiguse läbipõdemisel tekib: Aktiivne kunstlik immuunsus Passiivne kunstlik immuunsus Aktiivne loomulik immuunsus Passiivne loomulik immuunsus 10. Nimeta: Gripi tekitaja: RNA - viirus Salmonelloosi tekitaja: Difteeria tekitaja: Puukborrelioosi tekitaja: 11. Leia shigelloosile 3 iseloomulikku õiget väidet: Inkubatsiooniperiood 1-7p Veris-limane väljaheide Nakkusallikaks närilised Tenesmid Tekitab eksotoksiin
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Helen Roost Parkinsoni tõbi Kodulugemine Õppejõud: Olga Jagintseva, MD Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 SISSEJUHATUS Parkinsoni tõbi on levinud neuroloogiline haigus, teda esineb kogu maailmas. 1996. aastal Tartus tehtud epidemioloogiline uuring näitas, et meil on Parkinsoni tõve levimus 176 patsienti 100000 elaniku kohta. Seega on Eestis kokku umbes 2500 haiget. Võime selle põjal olla kindel, et tänapäevane meditsiinitöötaja peab teadma selle haiguse sümptoomidest, õenduseprobleemidest ja tegevustest. MIS ON PARKINSONI TÕBI JA KUIDAS SEDA TEKIB? Parkinsoni tõbi on sagedasemaid kroonilisi neuroloogilisi haigusi, mis avaldub kesk- ja vanemas eas
mitte kogurahvastikul, Seetõttu saadud andmeid vaadeldakse kui lähendusi tõelistele näitajatele. Usalduspiirid näitavad kui tõenäoliselt saadud andmed on kooskõlas tegelike väärtustega . Väärtus loetakse statistiliselt tõepäraseks kui p on väiksem või võrdne 0.05. See tähendab, et tulemus ei ole juhuslik ja on seotud uuritava teguriga Viies läbi ühe andmebaasi alusel mitukümmend erinevat analüüsi, võib mõni tulemustest osutuda ka juhuslikuks. Epidemioloogiline uuring: peamised uuringud Juht-kontroll uuring:haigest lähtuv uuring, võrreldakse1. haigusjuhud vs. 2. terved Kohort uuring e. faktori lähtene uuring, kus võrreldakse 1. eksponeeritud vs. 2. mitte-eksponeeritud; I faas: ühendi toksilisuse kindlakstegemine II faas: kliinilise efekti olemasolu kindlakstegemine III faas: ravimi võrdlus parima leiduva alternatiiviga IV faas: turustamisjärgsed pikaajalised uuringud 11
keha ja vaimu. Sel ajastul oli veel selline käsitlus, et keha nähti masinana. 18. saj. Hakati tegelema üha rohkem bakteritega, hakati neid uurima rohkem. Uurima ka keskkonna mõju. Põhjuseks oli see, et epideemiaid oli palju. 19. saj. esimesel poolel hakati rajama veetorustikke, keskkonda puhastama. 19. saj. teisel poolel tuli sisse desinfitseerimine. Samas olid nakkushaigused peamiseks surma põhjuseks euroopas. 18-19. saj. Meditsiiniline teadmine kasvas märgatavalt. Ühelt poolt epidemioloogiline pool ja vajadus, teiselt poolt lubati teha lahkamisi, anatoomia ja rakutasand muutus selgemaks. Saadi aru, et haigus on seotud inimese keharakkudega. Tähtuse kaotas humoraalne teooria (yay!). Hakkas kasvama biomeditsiiniline lähenemine. Toetub faktidele, kõik häired on seletatud füsioloogia alusel. Haigus on konkreetne, kehakeskne, lokaliseeritud, määratletud. Psühholoogiline ja sotsiaalne pool jäi kõrvale. Ravimetoodika muutus tehnilisemaks. Samuti arenes diagnostiga, et
ultravioletsete kiirtega. Osoneerimine lisaks bakteritsiitsele toimele parandab ka vee organoleptilisi omadusi. Joogivee omaduste hinnang. Hinnatakse vee keemilisi, organoleptilisi ja mikrobioloogilisi näitajaid. Joogivesi peab vastama standardis EVS 663:1995 kehtestatud nõuetele. Vastavalt sellele peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt ning organoleptiliselt ja üldreostusnäitajate poolest vähemalt rahuldav. Joogivee epidemioloogiline ohutus määratakse järgmiste kaudsete mikrobioloogiliste näitajatega: Heitveed. Tööstusettevõtetes mitmesugustes tehnoloogilistes protsessides ja olmes mineraalsete lisanditega ja orgaaniliste ühenditega saastunud vesi on heitvesi. Lisaks orgaanilisele ja mineraalsele saastele sisaldavad heitveed ka rohkesti erinevaid liike mikroorganisme, millede seas pole välistatud samuti patogeensed liigid. Heitvete juhtimine lahtistesse veekogudesse on piiritletud seadustega ja
ratsionaalseid otsuseid, mis aitavad tõhustada haiguste ennetamise või tõrje meetodeid, mille lõppeesmärk on omakorda vähendada haigestumist populatsioonis. Avastatud seosed haiguse ja selle tõenäoliste determinantide vahel kontrollitakse sekkumisega. Sekkumismeetodi efektiivsus haigestumise vähendamisel populatsioonis annab kaudselt hinnangu teguri olulisusele haiguse determinandina. 10.Epidemioloogiline põhjendamine, selle kolm etappi Hüpotees ja probleemi määratlemine Seoste otsimine haigustekitajate ja võimalikke tegurite vahel Sekkumise või eksperimendi abil hüpoteesi testimine 11.Kvantitatiivne epidemioloogia Kvantitatiivne epidemioloogia määratleb arvuliselt haiguse ja sellega seotud tegurite levikut populatsioonis silmas pidades nii geograafilist kui ajalist aspekti ning leida põhjuslikke seoseid erinevate tegurite ja haiguse vahel.
Ohutegur - c 43 d 85 Juhtkontrolluuring – sansside suhe on (a/c)/(b/d)= ad/bc =1,98 – vaatleb kahe grupi erinevust: efekti suurust ja seose tugevust (tõenäosus et minevikus olnud harjumus on seotud haiguse tekkega) Kohortuuring – relatiivne risk (a/a+b) / (c/c+d) = 1,49 – risk haigestuda, põhineb jälgimisel Epidemioloogia peamised uurimismeetodid analüütiline epidemioloogiline uuring uurijast sõltumatud tulemused uurija poolt manipuleeritavad tulemused vaatlevad uuringud Eksperimentaalsed uuringud Juhtkontroll- kohortuuringud Ühiskondlikud Sekkumise katsed uuringud katsed Eksperimentaalne uuring Vahelesekkumise Ühiskondlik katse uuring/Mõjutusuuring Vahelesekkumine kas
põevad seda, olles ilmselt haigusetekitaja reservuaariks. Nakkus kandub inimeselt inimesele valdavalt piisknakkusena, aga ka kontamineeritud esemete vahendusel. Haigus kulgeb staadiumidena: katarraalse, paroksüsmaalse (konvulsiivse) ja rekonvalestsentsiperioodina. • Bordetella pertussis põhjustab läkaköha • Bordetella parapertussis • Bordetella bronchiseptica põhjustavad paraläkaköha, mis kliiniliselt avaldub läkaköhataolise kergema vormina ja sellel puudub epidemioloogiline tähendus. Tekitajad on morfoloogiliselt sarnased: * väikesed gramnegatiivsed kokobakterid, värvuvad tihti bipolaarselt * obligaatsed aeroobid * virulentsetel tüvedel on kihn *B.pertussis ja B.parapertussis on liikumatud *B.bronchiseptica - liikuv * B.pertussis kasvab ainult valiksöötmel ja vajab kasvufaktoreid; B.parapertussis ja B.bronchiseptica on söötmete suhtes vähenõudlikud.
Kõige rohkem vastavad nendele nõuetele puurkaevude veed, mis harilikult ei vaja puhastamist. Joogivee omaduste hinnang. Hinnatakse vee keemilisi, organoleptilisi ja mikrobioloogilisi näitajaid. Joogivesi peab vastama standardis EVS 663:1995 kehtestatud nõuetele. Vastavalt sellele peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt ning organoleptiliselt ja üldreostusnäitajate poolest vähemalt rahuldav. Joogivee epidemioloogiline ohutus määratakse järgmiste kaudsete mikrobioloogiliste näitajatega: * termotolerantsete Coli-laadsete bakterite arv; * Coli-laadsete bakterite arv; * heterotroofsete bakterite arv (alla 100 inimest teenindava veevärg ja üksiktarbija kaevuvee puhul). Joogivee puhastus. See seisneb mitmes etapis. Esmalt eemaldatakse veest settebasseinides raskemad osakesed. Sadestamise efektiivsuse tõstmiseks ja kiirendamiseks lisatakse sageli veele koagulante, milledeks
ajaperidoodidel ning piirkondades. Oma tööga suutis ta näidata seaduspärasusi populatsiooni suremusnäitajates, mõnes mõttes prognoosida populatsiooni tervisekäitumist. Graunti tööd tunnustasid toonased täppisteadlased, meedikud jätsid töö tähelepanuta. Meditsiinikorüfeed Sydenham nt jätkasid oma nn ,,epideemiliste konstitutsioonide" teooria viljelemist. Viimane käsitles epideemiate tekitajatena klimaatilisi, astroloogilisi jm väliseid tegureid. Epidemioloogiline mõte arenes siiski edasi. Itaalias avaldas 1700. aastal Bernardino Ramazzini (1633-1714) käsitluse tööliste haigustest. Ta nimetas üle 40 kutse esindaja (sh ka ,,juudid"), kelle puhul näitas ära nende spetsiifilised terviseriskid. Ramazzini osales ka 18. sajandi alul kogu Euroopat tabanud veiste suu- ja sõrataudi puhangu mahasurumisel (soovitas karantiine, isolatsiooni ja loomade puhul hädatapmist). Kõnesoleva epizootia käigus kerkis järjekordselt üles küsimus
diphtheriae, erütrogeenne toksiin > S. pyogenes, botulismi toksiin > C. botulinum, Shiga toksiin > E. coli. Rakenduslik bakteriaalne geneetika meditsiinis Mikrobiaalsed (mitte ainult!) nukleiinhapped leiavad kasutamist 4 suuremas valdkonnas: § Nukleiinhapeta alusel haigusetekitaja või teatud omadustega mikroobi (näiteks - mecA > MRSA) avastamine ja samastamine uuritavas materjalis. § Nukeiinhapete alusel sarnasuse leidmine ajas ja ruumis koos esinevate isolaatide vahel - epidemioloogiline uuring puhangu, hospitaalinfektsiooni jne. selgitamiseks. § Mokekulaarne kloneerimine (kloonimine) - insenergeneetika, mille abil muuta bakterite omadusi. § DNA vaktsiinid Kloneerimine § Molekulaarne kloneerimine - raku DNA isoleerimine, identifitseerimine, muutmine ja viimine mistahes elusraku kromosoomi (DNA- sse). § Peamiseks molekulaarse kloneerimise objektiks on bakterid, seened. § Raskeim etapp on DNA-s oleva vajaliku geneetilise info desifreerimine,
rhma aeroobid vi fakultatiivsed anaeroobid termotolerantsed e. fekaalsed coli- laadsed bakterid. Nad oksdaas-negatiivsed fermenteerivad laktoosi gaasi tekkega 44 oC juures 24 tunni jooksul. fermenteerivad laktoosi 48 tunni jooksul Nitavad vee vrsket fekaalset reostust. 37 oC juures Joogivee kvaliteeti hinnatakse coli-laadsete bakterite ja termotolerantsete bakterite arvukuse alusel. Peamine nitaja on vastavate mikroobide arv 100 ml vees. Joogivee epidemioloogiline ohutus mratakse fekaalsete coli-laadsete bakterite, coli-laadsete bakterite ja aeroobsete heterotroofsete (saproftsete) bakterite arvu alusel. Saproftsed bakterid on heterotroofsed mesofiilsed aeroobsed ja fakultatiivsed anaeroobsed bakterid, mis kasvavad lihapeptoonagaril 22 oC (72h) ja 37 oC (48h) tunni jooksul. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 15 Coli-laadsete ja fekaalsete coli-laadsete mramiseks kasutatakse piirlahjenduste ja membraanfiltrite meetodeid.
annaabi.ee 
