teadus, haiguste esinemistest populatsioonides. 2. Epidemioloogia mõiste Epidemioloogia teadus haiguste tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonides. See uurib haiguste sagedust, levikut ja tegureid mis põhjustavad haigusi. 3. Selgitage, mis on ,,haiguse epidemioloogia" Teadus haiguse leviku ja tekkimise seaduspärasustest ja determinantidest. Uurib haiguse esinemissagedust populatsioonis. 4. Populatsiooni mõiste epidemioloogias Populatsioon ükskõik milline isendite grupp, kus haaigus esineb. Populatsioon põllumajandusloomade ja metsloomade, aga ka teatud asulas või piirkonnas alaliselt asuvad või mõne muu näitaja alusel seostatavad lemmikloomade rühmad. 5. Peremehe mõiste epidemioloogias Peremees mingi organism, keda haigustekitaja mõjutab ja kus tekib haigus või seisundi muutus. Haigustekija jõud või arens, mis kutsub esile muutuse peremehe seisundis
Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. Epidemioloogia – teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis. Haiguse esinemist kirjeldatakse arvudes. Uurib haiguse esinemise sagedust, levikut ja haigusi põhjustavaid tegureid. Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale mitte üksikisikule. 10. Statistilised näitajad epidemioloogias- haigestumus, suremus, levimus, elulemus. Standard, usalduspiirid, kõrvalekalded analüüsis- Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest.Vanuse järgi standardimisel arvutatakse haigestumuskordajad, mis esineksid juhul, kui mõlema (kõigi) grupi rahvastiku vanuse jaotus oleks samasugune; Enamus epidemioloogilisi uuringuid viiakse läbi valimitel, mitte kogurahvastikul, Seetõttu saadud andmeid vaadeldakse kui lähendusi tõelistele näitajatele.
uuringuprotokolli (eksperimendi vm meetodi täpse kirjelduse), retsensentide positiivse hinnangu korral garanteeritakse selle uuringu põhjal kirjutatud artikli avaldamine olenemata sellest, kas tulemus on "positiivne" või mitte. "Reproducible research" (andmete, uuringuprotokollide, analüüsimeetodite avaldamine). Uuringutüübid: eksperiment, pseudoeksperiment, läbilõikeuuring (cross-sectional study), longituuduuring, "kultuuri- taseme" andmed (epidemioloogias kutsutakse seda "ökoloogiliseks" uuringuks), tekstianalüüs jne. Isiksuseomaduste mõõtmine: - Sotsiaalne taju (sh enese- ja teistekohased andmed) • - Käitumise vaatlused • Implitsiitsed hoiakud • - Eksperiment • Kognitiivsed ülesanded (sh tähelepanu kontroll või tähelepanu kõrvalejuhtimine, kättesaadavus, praiming, täidesaatev kontroll, vt M.Robinson, 2007). •
(võivad ka puududa) - Struktuurgeenid määravad ära plasmiidi poolt determineeritavad bakteri omadused Determinatsioon – tingimine; põhjustamine 21. Ravimiresistentsuse geenide ülekanne plasmiidilt plasmiidile, plasmiidilt genoomile on võimalik tänu R faktorile, kuna kõik ravimiresistentsust determineerivad geenid asuvad transposoomides ja iga R faktor sisaldab alati IS elemente ja transposoome. 22. Kuidas saab kasutada plasmiidide analüüsi epidemioloogias? Plasmiidse profiili määramine erinevatelt inimestelt isoleeritud bakterites hospitaalinfektsiooni korral on tihti kergem, kiirem ja kindlasti täpsem kui traditsioonilised meetodid mikroobide leviku kindlaks tegemisel haiglas. R plasmiidides ’’kuhjuvad’’ ravimresistentsuse geenid. 23. Transposooni ehitus: Transposoon võib ’’hüpata’’ ühelt plasmiidilt teisele või ka plasmiidilt bakteri kromosoomi.
saadavad ajakirjale uuringuprotokolli (eksperimendi vm meetodi täpse kirjelduse), retsensentide positiivse hinnangu korral garanteeritakse selle uuringu põhjal kirjutatud artikli avaldamine olenemata sellest, kas tulemus on "positiivne" või mitte. "Reproducible research" (andmete, uuringuprotokollide, analüüsimeetodite avaldamine). Uuringutüübid: eksperiment, pseudoeksperiment, läbilõikeuuring (cross-sectional study), longituuduuring, "kultuuri-taseme" andmed (epidemioloogias kutsutakse seda "ökoloogiliseks" uuringuks), tekstianalüüs jne. Infoallikad isiksuse kohta - igapäevane käitumine - reputatsioon: üldine arvamus, kuulujututd - teiste hinnangud - enesekohased väited - kujutlusvõime produktid - reaktsioonid - eluloolised andmed Kogemuse väljavõtte meetod- saab uurida isiksusesisest variatiivsust, kogemust loomulikus olukorras. Pihuarvutitega nt, päevikud Isiksuseomaduste mõõtmine · Sotsiaalne taju (sh enese- ja teistekohased andmed)
Ema antikehad imikut ei kaitse. Bronhioliit võib olla surmav enneaegsetel, kopsuhaiguse korral, immuunkompromiteeritutel. • Bronhioliit, pneumoonia või mõlemad – palavik, köha, düspnoe, tsüanoos alla 1 aasta vanustel • Palavikuline riniit, farüngiit – lastel • Külmetus – suurematel lastel, täiskasvanutel. Diagnostika. Kultuuris raske isoleerida. Genoomi leiab ninaloputisest ja infitseeritud rakkudest RT-PCR-il, antigeeni immuunfluoretsentsi ja ELISAga. Seroloogia ainult epidemioloogias. Ravi ja profülaktika. Muidu tervetel imikutel toetav ravi. Tõsise kulu korral ribaviriin (guanosiini analoog) inhalatsioonil. Anti-RSV-antikehad on olemas enneaegsete imikute jaoks. Vaktsiini pole. Varem oli, aga sellel oli vastupidine mõju. Inimese metapneumooniaviirus Hiljuti avastatud. Üldlevinud, praktiliselt kõik alla viiesed on viirust põdenud, seropositiivsed. Infektsioon võib olla asümptomaatiline, põhjustada külmetust, tõsist bronhioliiti, pneumooniat (nagu RSV).
tagasi ka Londoni surmameetrika juurde, millesse nüüd märgiti haigusi surmapõhjustena üha täpsemini ja üha enam. Tasapisi hakkas endale tähelepanu tõmbama tuberkuloos, tõbi, mis instrialiseeruvas ja urbaniseeruvas Euroopas endale palju ohvreid nõudis. Oma panuse epidemioloogilisse mõtlemisse andis koloniaalimpeeriumite kogemus, mis saadi ülemereprovintsides, kus kohalike ja kolonistide haigusmustrid näisid erinevat. Mõiste troopikameditsiin sai keskseks mikrobioloogias ning epidemioloogias. 19. sajandil hakkasid epidemioloogiat mõjutama arenevad statistikateadus ning sotsioloogia. 1810. aastal avaldas prantsuse astronoom ja matemaatik Pierre-Simon Laplace (1749-1827) käsitluse analüütilisest tõenäosusteooriast, andes ühtlasi mõista, et uudne meetod sobiks ka meditsiiniga seotud küsimuste lahendamiseks. Prantsuse revolutsioonijärgsed olud, kus 26