Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin
päeval. selles etapis on blastotsüstis eristatavad
sisemine mononukleaarsete rakkude kiht – tsütotrofoblast ja
välimine ilma selge piirita mitmetuumaline süntsüütiotrofoblast.
Süntsüütiotrofoblast sekreteerib hüdrolaase emaka rakkude ja
veresoonte lammutamiseks. Tsütotrofoblast sisaldab samuti
proteolüütiisi ensüüme, mis aitavad reorganiseerida endomeetriumi
kudesid ja veresooni verelakuunideks. Sisemine rakkude mass
diferentseerub kaheks kihiks: hüpoblastiks ja epiblastiks, epiblasti
sees on näha kujunevat amnioõõnt. Kui blastotsüst on täielikult
implanteerunud algab platsenta hatustiku areng. Kõigepealt tekivad
primaased hatud ning nende sisse moodustuvad sekundaarsed
hatud. Tsütotrofoblastist tekib koorion ja koorioni hatud. Edasi
moodustuvad tertsiaarsed hatud, kuhu ulatuvad diferentseerunud
veresooned.
Raseduse esimese kuu lõpuks on välja kujunenud kihnkest,
basaaldetsiidua, amnion ja rebukott. Teise raseduskuu lõpuks on