Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EP3 Vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lipuga, valige, profiil, toorik, ekstrudeerimise, matriitsi, tõmbamisel, ristlõikepindala, venitustegur, koonuse, voolavuspiir, koma, hõõrdetegur, stantsi, traat, standardse, ruudukujuline, tipunurk, traati, hõõrdeteguri, üksiku, torude, tõmbepinge, standardset, ümarprofiili, ristlõikega, profiile, erisurve, silindrilise, materjalisKüsimus 11 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Loetlege survetöötlemise tükktootmise meetodid (perioodilised survetöötlusprotsessid) Vali üks: a. sepistamine, lehtstantsimine b. vormstantsimine, tõmbamine c. valtsimine, lehtstantsimine d. ekstrudeerimine, valtsimine Küsimus 12 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliste painutusstantsi elementide mõõtmete muutmisega on võimalik vähendada painutamise jõudu? Vali üks: a. matriitsi raadius, painutusjoone pikkus b. templi raadius, matriitsi ava laius c. painutusjoone pikkus, lehe paksus d. templi raadius, painutusjoone pikkus Küsimus 13 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised lehtstantsimise operatsioonid kasutati joonisel toodud toode valmistamiseks? Vali üks: a. avalõikamine, tõmbamine, puhastamine b. väljalõikamine, avalõikamine, painutamine c. tükeldamine, sügavtõmbamine, äralõikamine d
sinihparuse piirkond) plastsus hoopiski väheneb. Deformeerimiskiiruse all mõistetakse survetöötlusmasina (vasar, press) tööorgani liikumiskiirust. Üldiselt deformeerimiskiiruse kasvades plastsus (deformeeritavus) väheneb. Mõnede metallisulamite plastsus võib ülisuurtel deformeerimiskiirustel (näiteks plahvatusega stantsimine) aga hoopiski suureneda. 1.1.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a). Valtsimine on enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodetavast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- jt. metallide sulamid) valtsitakse. Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordimetalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spetsiaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1).
Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne. Põhioperatsioonidel saab detail joonisele vastava või sellele lähedase kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Sõltuvalt valmisdetailile esitatavadest nõuetest, võib teha veel täiendavaid operatsioone, mille eesmärgiks on detailidele uute omaduste andmine nagu
deformeerimine toimub jark-järgult, piiratud mahus rotatsioonstantsimine, radiaalstantsimine, rõngvaltsimine, rotatsioonvenitamine. Vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine. Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat kasumist leiab kuumvormstantsimine. 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. Külmvormpressimisel e. Väljasuruval külmstantsimisel asetatakse toorik matriitsi õõnde, kust metall pressitatakse templiga peenemasse õõnde. Eristatakse otse- e. Pärivormpressimist, vastuvormpressimist ning kombineeritud vormpressimist. Otsevastupressimisel toorikumetalli voolamise suund ühtib templi liikumise suunaga. Vastuvormpressimisel on liikumised vastassuunalised. Kombineeritus vormpressimisel voolab osa metalli templi liikumise suunas, osa vastu. Külmvormpressimise peamiseks
5. Millist valtsimise skeemi kasutatakse sordimetalli, millist õmbluseta torude tootmisel? Sordimetall- pikivaltsimine; õmblusteta torud- kald e kruvivaltsimine 6. Millised on tõmbamise teel saadud profiilide eelised valtsitud ja/või ekstrudeeritud profiilidega võrreldes? Saab toota kõrgendatud tugevusomadustega ja õhukese seinaga õõnestoodete saamiseks, tooted mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on suur ( õhendusega sügavtõmbamine). 7. Milliseid tooteid (profiile) saab toota ekstrudeerimise teel? Varbmaterjalid, torud, kujuprofiilid, detailid 8. Millised on lehtstantsimise põhilised kujumuute operatsioonid? Painutamine, sügavtõmbamine, õhendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vormimne venitamisega, reljeefstantsimine ja ribitamine, rotatsioonvormimine, õhendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 9. Millised on lehtstantsimise põhilised eraldusoperatsioonid? Maha-, välja-, ava-, ära- ja sisselõikamine, tükeldamine, sälkamine, puhastamine 10
Z V(u, v, w) · P (x, y, z) Y R X Silinder - raadius, telje suund. Defineerimiseks vajalik vähemalt viis punkti. Sfäär - kõik punktid ühel kaugusel, telje suund puudub, seetõttu määratletav vähemalt nelja punktiga. Koonus - defineerimiseks vajalik vähemalt kuus punkti, koonuse tipppunkt, telje suund ning koonuse nurk. Z V(u, v, w) P (x, y, z) · Y ß X Ringtoru - silinder, mille otsad on kokkuviidud suletud ringjoonena. Defineeritav seitsme punktiga, toru raadius, ringi raadius ning normaal.
A 100 , L0 kus L0 – teimiku algmõõtepikkus (Sele 2.4), L – teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. b) katkeahenemine Z % A0 A Z 100 , A 0 kus A0 – teimiku algristlõikepindala, A – teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. Algristlõike- pindala A0 Algmõõte- pikkus L0 A Kaela teke F Mõõtepikkus peale katkemist L a) b) Sele 2.4 Katkevenivuse määramine.
purunemist; Pikenemine b) katkeahenemine Z% So - S Z= 100 , So b) kus So teimiku algristlõikepindala, Tõmbepinge S teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. Kuna tõmbeteimil koormamise käigus teimiku ristlõige väheneb, siis sel teel saadud voolavuspiiri Rp, eriti aga tugevuspiiri Rm väärtused ei kajasta tegelikke pingeid. Tegelikud pinged erinevad seda enam, mida plastsem on materjal. Kui habraste materjalide korral võib Rm väärtusi vaadelda mater- Rm Tõmbetugevus jali tugevuse näitajatena (katkeahenemine Z on Rp0,2
() cu3 () = 2,6 + 35[(90 fck)/100] 2. Armatuur 2.1. Armatuuri liigitus ja armatuurterase füüsikalis-mehaanilised omadused Betooni armeerimiseks saab kasutada: kuumaltvaltsitud varrasarmatuuri; valtstraati; külmalttõmmatud traatarmatuuri. Külmalttõmmatud traatarmatuur saadakse traadi korduval tõmbamisel läbi järjest ahene- vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: voolavustugevus (fyk või f0,2k);
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõnikord kogunisti unikaalsed t�
lõigatud; see keere on mugav valmistada ja tal on suur hõõrdumine ning tugevus. Keermesülekannetes kasutatakse kas sümmeetrilist või ebasümmeetrilist trapetsprofiili, vahel ka täisnurkprofiili. Põhiline kruviülekannetes kasutatav keere on trapetskeere (joon. 248). Sellel on suurem kasutegur, kui kolmnurksel meeterkeermel, teda on mugav valmistada ja ta on tugevam kui täisnurkkeere. Tugikeeret, mille profiil on ebasümmeetriline trapets tööpoole kaldenurgaga 3o ja profiilinurgaga 30o, kasutatakse suure ühesuunalise jõu edasiandmiseks, näiteks kruvipressides, tungraudades jm. Ümarkeeret, mille profiil koosneb ringikaartest ja neid ühendavatest lühikestest sirglõikudest, kasutatakse suure dünaamilise koormuse, välitingimustes koostatavate detailide (näit. tuletõrjearmatuur) või õhukeseseinaliste detailide korral, mille keere
Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht. kui täisnurkkeere. Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, Tugikeeret, mille profiil on ebasümmeetriline trapets tööpoole kaldenurgaga 3o ja mille suurus on suurem väsimustugevuset R profiilinurgaga 30o, kasutatakse suure ühesuunalise jõu edasiandmiseks, näiteks kruvipressides, tungraudades jm. Terase termilise töötlemise viisid ja eesmärk.
joonisel, samuti joonisel olevate pikkuste mõõtmiseks. Rõhtsate rööpjoonte tõmbamiseks sobib T-kujuline juhtklotsiga joonlaud, nöörjoonlaud, rullikuga rööpjoonlaud ja mehaanilised koordinaattüüpi või pantograaftüüpi rööplauad. Rullikuga rööplaud võimaldab mugavalt tõmmata paralleelsirgeid suvalise nurga all. Rullikuga rööplaudu ei ole soovitav kasutada üksteisest liiga kaugel asuvate rööpjoonte (näiteks üle 150 mm) tõmbamisel. Joonestuskolmnurgad Joonestuskolmnurki on kahesuguseid: teravnurkadega 30º ja 60º ning teravnurkadega 45º ja 45º. Joonestamisel läheb tarvis mõlemat kolmnurka, kusjuures eriti täpne peab olema nende täisnurk. Joonestus- kolmnurkadega võib lahendada mitmesuguseid graafilisi ülesandeid, nagu rist- ja paralleelsirgete tõmba- 6
= 2/1 1 1>>0 0 0 > > -1 -1 -1 > > -3 Stabiilsustegur k 4,0 8,2/(1,05 + ) 7,81 7,81 - 6,29 + 9,782 23,9 5,98 (1 - )2 NÄIDE 3.1 Tsentriliselt surutud RK 4 posti efektiivristlõike leidmine Leida tsentriliselt surutud nelikanttorust posti 250×250×6 efektiivristlõige. Post on terasest S355 (fy = 355 N/mm2 ja fu = 510 N/mm2). Profiili 250×250×6 ristlõikepindala A = 5763 mm2. Määrame tabeli 3.1(1) järgi varda ristlõikeklassi. Profiili 250×250×6 külje puhaslaiuseks võib võtta eeltoodu kohaselt c = b 3t = 250 3×6 = 232 mm; c 232 235 235 = = 38,7 > 42 = 42 = 42 = 42 × 0,81 = 34 vt tabel 3.1(1) t 6 fy 355 - seega ristlõige kuulub 4. klassi.
3.5.2. Pöörlevate masside tasakaalustamine ja balansseerimine 4. ptk. HAMMASÜLEKANNETE GEOMEETRIA 3 4.1. Hammasülekannete liigitus 4.2. Hambumisteooria alged 4.3. Sirghammastega silinderülekannete geomeetria 4.3.1. Terminoloogia 4.3.2. Ringjoone evolvent 4.3.3. Evolventhambumise kujundamine 4.3.4. Hammaslati hammaste profiil. Lähtekontuur. Töökontuur 4.3.5. Hammaste lõikamine 4.3.6. Hambapinna modifitseerimine 4.3.7. Nihutusega hammasrattad ja ülekanded 4.3.8. Nihutusega hammasrataste põhiparameetrite arvutus 4.3.9. Piirangud hammasülekannete sünteesimisel. Kavaliteedinäitajad 4.3.10. Hamba paksuse kontrollmõõtmed 4.4. Kaldhammastega silindeülekanded 4.4.1
keha algpikkuse suhe. Mida suurem on E, seda väiksem on võrdse pinge korral selle materiali joondeformatsioon. Seadus aitab leida praktilistes ülesannetes varda pikkuse muutu. 31. Paindepinge. Tugevustingimus paindel. Varda koormamisel jõuga tekib vardas paindepinge 6 MZ tugevustingimus : max = [ ] WZ Paindepingeks nim . detaili koormusseisundit. Milles ristlõikepindala jaotatud piirjõud taanduvad paindemomendiks M. 32. Normaalpinge arvutus puhtpaindel. Kui paindel varda ristlõigetes mõjub ainult paindemoment Mp, siis on tegemist puhtpaindega M max = [ ] W 32. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. Lõikepinge tekib, kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse. Lõige on detaili tööseisund, kus ristlõikes arvutatakse vaid põikjõudu Q((lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes detaili
Difusioonivoog J ainehulk (mass või moolide arv), mis difundeerub ajaühikus läbi ühikulise pinna: (4.2) kus m- ainehulk; S pindala: t aeg. Kui J ei muutu ajas, ongi tegemist statsionaarse difusiooniga. Kontsentratsiooni sõltuvust koordinaadist x nimetatakse kontsentratsiooni profiiliks. Selle sõltuvuse kalle mingis punktis dC/dx on kontsentratsiooni gradient. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne: Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Avaldame võrrandist 4.2 dm: dm = J·S·dt ja asendame seal J Fick'i I seadusest: Kui D = const; S = const ja dC/dx = const, saame integreerimisel:
Difusioonivoog J ainehulk (mass või moolide arv), mis difundeerub ajaühikus läbi ühikulise pinna: (4.2) kus m- ainehulk; S pindala: t aeg. Kui J ei muutu ajas, ongi tegemist statsionaarse difusiooniga. Kontsentratsiooni sõltuvust koordinaadist x nimetatakse kontsentratsiooni profiiliks. Selle sõltuvuse kalle mingis punktis dC/dx on kontsentratsiooni gradient. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne: Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Avaldame võrrandist 4.2 dm: dm =J·S·dt ja asendame seal J Fick'i I seadusest: Kui D =const; S =const ja dC/dx =const, saame integreerimisel:
S pindala: t aeg. Kui J ei muutu ajas, ongi tegemist statsionaarse difusiooniga. Statsionaarset difusiooni illustreerib joonis 4-4: toimub mingi gaasi difusioon läbi vaheseina pindalaga S, kusjuures gaasi rõhku mõlemal pool vaheseina hoitakse konstantsena. Kontsentratsiooni sõltuvust koordinaadist x nimetatakse kontsentratsiooni profiiliks (joon 4- 4b). Selle sõltuvuse kalle mingis punktis dC/dx on kontsentratsiooni gradient. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne: dC/dx= C/ x= Ca-Cb/Xa-Xb=const Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: J = - D dC / dx Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Kui D = const; S = const ja dC/dx = const, saame integreerimisel: m = - D S dC/ dx t
S pindala: t aeg. Kui J ei muutu ajas, ongi tegemist statsionaarse difusiooniga. Statsionaarset difusiooni illustreerib joonis 4-4: toimub mingi gaasi difusioon läbi vaheseina pindalaga S, kusjuures gaasi rõhku mõlemal pool vaheseina hoitakse konstantsena. Kontsentratsiooni sõltuvust koordinaadist x nimetatakse kontsentratsiooni profiiliks (joon 4-4b). Selle sõltuvuse kalle mingis punktis dC/dx on kontsentratsiooni gradient. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne: Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Avaldame võrrandist 4.2 dm: dm = J·S·dt ja asendame J Fick'i I seadusest: Kui D = const; S = const ja dC/dx = const, saame integreerimisel:
Geotehnikas on põhilised kuus ülesannet, mida lahendatakse. Õhuke lõpmatul alal kokkusurutav kiht, lõpmatu lõpmatul alal kokkusurutav kiht, pinnase väljasurumine, nihke alade areng, nõlva püsivus, tugisein. 2. Geotehnika arengu etappid. I etapp- 19. saj algus ,,Murrang" o Naaberteadused geoloogia, geomorfoloogia ja mehhaanika saavutasid vajaliku taseme o Geoloogiline kaart ja profiil stratigraafia ja tektoonika, setete genees ja diagenees o Aurumasina leiutamine uus puurtehnika, uued tööstushooned o Raudtee areng- raudteede ehitus nõudis insenergeoloogilist infot. Omadused sõltuvad geoloogilisest ajaloost. Kivimite levik. Omaduste muutlikkus. o Suurte kanalite rajamine (Suez, Panama) o Algas insenergeoloogia kui teaduse õpetamine (1842 Praha) o Geoloogia kõrgkoolid alates 1880... II etapp 19
võimaldavad suuremaid sildeid kui täisplaadid Ühes suunas töötavad ribiplaadid sobivad suure sildega ribiplaadi ja lühema sildega peatalade korral 58. Täisplaatide konstrueerimine, põhinõuded (p9.6) Kehtib ühes ja kahes suunas töötavatele täisplaatidele, kus ava ei ole väiksem viiekordsest plaadi paksusest. Täisplaadi minimaalne paksus on 50 mm. Paindearmatuur- Ette on antud pikitõmbearmatuuri vähim ja suurim ristlõikepindala. Jaotusarmatuur peaks olema vähemalt 20% töötava armatuuri pindalast. Armatuuridele on ette nähtud max lubatav vahekaugus mis on kuni 400mm. Tugedel tuleb armatuur ankurdada. Vabad nurgad ja servad tuleb armeerida. Põikarmatuuriga plaadi paksus peaks olema vähemalt 200 mm. 59. Talade konstrueerimine, põhinõuded (p 10.1) Tala pikiarmatuur Lõiget, kus armatuuri on vähem, kui As,min, tuleks vaadelda armeerimata lõikena.
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra
15) Kolb-radiaalhüdromootori tööpõhimõte. On kasutatud ka radiaalkolbpumpi-mootoreid. Puudus - rasked. Näiteks E-5015 pöördmehhanismi mootor kaalub 800 kg. P < 25 MPa; Q-jõudlus 5...500 l/min; n-pöörlemissagedus= 600....1500 p/m 16) Koonuskivipurusti tööpõhimõte ja omadused. Koonuspurustid on paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu ja kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodang väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Koonuspurustid on purustid, kus kivid purustatakse liikumatu ja sisemise ekstsentriliselt asetatud liikuva koonuse vahel Võrreldes lõugpurustitega on koonuspurustitel järgmised eelised: · pidevtoime, · tootlik töö ja purustuse peenus, · väike energiakulu,
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia
SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb
Betoonisegu plastilisus oleneb järgmistest teguritest: · Veesisaldus(mida rohkem vett seda plastsem) · Tsemendi hulgast(mida rohkem tsementi,seda plastsem) · Tsemendi liigist · Täitematerjalide terade kujust(mida siledam,seda plastsem) · Plastifikaatorite sisaldusest Betoonisegu plastilisust iseloomustab koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul.Täidetakse koonus betooniga ,eemaldatakse koonus ja mõõdetakse betoonisamba vajumine.Mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. 33.Betooni tugevus. Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega pale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kuubi serva pikkus (silindri läbimõõt) võib olla 10, 15 või 20 cm, sõltuvalt käsutatava killustiku jämedusest (peenike, keskmine või jäme). Proovikehad valatakse metall vormides ja ühendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metllide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. 1. TERMOTÖÖTLUSE TEOORIA Temperatuur ja aeg Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli kuumutamise või jahutu
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase vee
annaabi.ee 
