..8,5) ja pankreatopeptidaas E ehk elastaas, mis hüdrolüüsivad valgumolekuli ahelasiseseid peptiidsidemeid ning ahela otsmisi sidemeid hüdrolüüsivad karboksüpeptidaas A ja B ning aminopeptidaas. Ensüümide aktivatsiooniprotsessis on oluline trüpsinogeeni aktiveerumine trüpsiiniks peensoole seinas happelises keskkonnas (happeline keskkond tekib sooles lühiajaliselt maosisaldise üleminekul soolde). Tee toimub peensooles vabaneva enterokinaasi (enteropeptidaasi) toimel. Enterokinaasi toimel eraldub trüpsinogeenist inhibeeriv valk ja vabaneb trüpsiin, mis ka ise jätkab edasist trüpsinogeeni aktivatsiooni trüpsiiniks. Trüpsiini toimel aktiveeritakse ka teised ensüümid (prokarboksüpeptidaas => karboksüpeptidaas, elastaasi aktivatsioon jt.). Pankreases tekivad ka nukleiinhappeid lõhustavad ribonukleaas ja desoksüribonukleaas (pH optimum 7,0...7,5), emulgeeritud lipiide lõhustav lipaas (pH optimum 6,5) ja kolesteraas, mis lõhustab kolesterooli estreid (pH
kaitsebarjääri mikroobide vastu. Tüüfuse korral naastud haavanduvad ja tekib sooleseina perforatsiooni oht. Peensoole lihaskest koosneb 2 kihist, seespool tsirkulaarne (ring-), väljaspool longitudinaalne (piki-) kihist. Soolemahl, succus entericus - Ööpäeva jooksul sekreteeritakse u.3 l soolemahla näärmete poolt, pH=7,8-8,0. seedenõre sisaldab vett, lima, mineraalsooli, ensüüm enteropeptidaasi (enterokinaasi). Peensoole funktsioon 1. toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste ja pendelliigutuste abil.Selle puhul liigub üks kontraktsioonilaine edasi, teine tagasi, mille tulemusel soolesisaldis loksub ühel ja samal lõigul mitu korda. Kõik see soodustab täielikumat imendumist 2. peensole mahla sekretsioon 3. täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides 4. kaitse bakterite vastu (solitaarfolliikulites, Peyeri naastudes), kes on veel elama jäänud mao
(haavade, luumurdude ine paranemise stimuleerimiseks) Pankrease ensüümid- Trüpsiin · pankrease nõres sisalduv proteolüütiline ensüüm. · Eritub trüpsinogeenina ja aktiveerub soolenõres leiduva enteropeptidaasi toimel. · Seedib hästi lihasvalku. Lõhustab proteiine ja polüpaptiide molekuli sees, eelistatdes peptiidsidemeid arginiini ja lüsiiniga. Kümotrüpsiinid A, B, C · Enetropeptidaasid, mis aktiveeritakse enterokinaasi abil. · Lõhustavad peptiidsidemeid fenüülalaniiniga, türopsiiniga ja trüptofaaniga. -amülaas · Produtseeritakse pankreases aktiivsel kujul · Duodeenumis hüdrolüüsib polüsahhariide (tärklis) kuni disahhariidideni (maltoos) · Moodustab ensüüm-substraadi kompleksid Lipaas · Toimib rasva-vesiemulsiooni faaside pinnal, lõhustades triglütseriide rasvhapeteks ja glütserooliks · Produtseeritakse aktiivsel kujul Diurees häired (neeruvälised)- 1) Vere koostise muutused 1
Lümfifolliikulid toodavad lümfotsüüte - sellega tagab epiteel kaitsebarjääri mikroobide vastu. ● Duodeenumi alguses asuvad pikikurrud. ● Duodeenuminäärmed eritavad mukoidi ja pepsiini, toodetakse soolenõret. ● SoolemahlSUCCUS ENTERICUS - ööpäeva jooksul sekreteeritakse u 3 L soolemahla näärmete poolt, pH=7,8-8,0 - seedenõre sisaldabvett, lima mineraalsooli, ensüüm enteropeptidaasi (enterokinaasi). 2. Peensoole lihaskest - 2-kihiline, seespool tsirkulaarne (ringkint), väljaspool longitudinaalne (pikihiht) - Funktsioon:peristaltika 3. Peensoole serooskest e kõhukelme - kaetud igakst küljest - moodustab soolekinnistid Peensoole eritus- ja imendumisfunktsioon ● Läbi soole epiteeli toimub pidevalt vee ja soolade liikumine soolest vereringesse ja vastupidi. ● Nii eritumine kui imendumine on osaliselt aktiivne ja osaliselt passiivne.
endokriinne nääre Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel) - amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) - ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid, jt. Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni
Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel) - amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) - ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid, jt. Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni
2) GTPaaside superperekond. Siia alla kuulub näiteks RAS. GTPaas on aktiivne, kui talle on seotud GTP, inaktiivne, kui on seotud GDP. 3) Seriini, Treoniini, Türosiini fosforüleerimine mõjutab valgu aktiivsust. Kinaasid fosforüleerivad, fosfataasid defosforüleerivad. Need mõlemad muudavad valgu laengut ja seeläbi ka konformatsiooni, ning aktiivsust. 4) Proteolüütiline lõikamine in/aktiveerib pöördumatult. Pankreasest tulebad trüpsinogeen ja kümotrüpsinogeen. Peensool eritab Enterokinaasi, mis lõikab trüpsinogeeni trüpsiiniks, mis omakorda kümotrüpsinogeeni kümotrüpsiiniks. Hiline aktiveerumine on vajalik, et keharakke ei hävitataks. fosforüleerimine - valkude pööratav fosforüleerimine on tähtis regulatoorne mehhanism, mis toimib nii prokarüootsetes kui ka eukarüootsetes organismides. Ensüümid, mida kutsutakse kinaasideks (+P) ja fosfataasideks (-P) on sellesse protsessi haaratud. Paljud ensüümid ja retseptorid lülitatakse "sisse" ja "välja"
annaabi.ee 
