Filosoofia
siit ka meie autoriteet". Mõni tõlgitseja on väitnud, et Nietzsche eksitab lugejat meelega, põimides oma
filosoofiasse vastandlikke seisukohti. Tõepoolest -- ka prohvetid ja oraaklid ei väida kunagi midagi selget, ehk
Nietzsche sõnutsi: "Kõik sügav kannab maski".
Nihilismi prohvet
1880-ndate aastate lõpuks omandab Nietzsche kõnepruuk tõeliselt prohvetliku vormi. Ta kirjeldab mis tuleb,
jutustab meile kahe järgneva aastasaja ajalugu, määratleb ennast "katsetava vaimuna" ja"ennustajalinnuna, kes
juba igasse tuleviku labürinti kotta ära on eksinud" jne. Tema ennustustes pole paraku palju rõõmustavat --
tulekul on kriis, katastroof, kõigi seniste väärtuste langemine. Nietzsche nimetab seda protsessi nihilismiks.
Nihilism on tema arvates paratamatu, kuna Euroopa kultuur suudab mõelda ainult lõppeesmärkide, lõppväärtuste
kaudu (kas pole just Lääne inimesele ainuomane küsida "miks")? Nietzsche paneb hilismodernsele vaimsusele