Artikkel 7. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on ilma igasuguse vahetegemiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele. Kõigil inimestel on õigus olla võrdselt kaitstud ükskõik missuguse diskrimineerimise eest, mis on vastuolus käesoleva deklaratsiooniga, ja sellisele diskrimineerimisele kihutamise eest. Artikkel 8. Igal inimesel on temale konstitutsiooniga või seadusega tagatud põhiõiguste rikkumise korral õigus efektiivsele õiguste ennistamisele kompetentsete rahvuskohtute kaudu. Artikkel 9. Kedagi ei või meelevaldselt vahistada, kinni pidada või pagendada. Artikkel 10. Igal inimesel on tema õiguste ja kohustuste määratlemiseks ja temale esitatud kriminaalsüüdistuste põhjendatuse kindlakstegemiseks täieliku võrdsuse alusel õigus sellele, et tema asi vaadataks avalikult ja kõiki õigluse nõudeid järgides läbi sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt. Artikkel 11. 1
kuuks selle töö. TA-l talle mingit muud tööd pakkuda ei olnud ja lõpetas TL §86 p 4 (mittevastav tervise tõttu), T vaidlustas lõpetamise. Mida oleks pidanud TA tegema, mida on T-l õigus nõuda? Tervisele vastavale tööle ajutise üleviimise võimatuse peab tõendama TA asukoha TI. Arsti otsuses ettenähtud ajaks vabastatakse tööst. Tööst vabastamise aja eest makstakse haiguslehe alusel ravikindlustuse hüvitist seaduses ettenähtud korras. T-l on õigus enda tööle ennistamisele ja saada hüvitist töölt eemal oldud aja eest keskmise palga ulatuses. 26
Vaidluste lahendamine (kohtu- või halduskorras) ei pruugi alati kaasa tuua juriidilist vastutust, vaid selle tagajärjel võidakse fikseerida täpsemalt poolte õigusi ja kohustusi või neid ümber jaotada (muuta). P.2. Juriidilise vastutuse tunnused Juriidilise vastutuse tunnused on: 1) seos riikliku sunniga, s.o sanktsiooni kohaldamise vältimatus. Sanktsioonid võivad olla: a) õigusttaastavad, s.o suunatud tekkinud (tekitatud) kahju hüvitamisele või rikutud õiguse ennistamisele; b) karistavad (nt trahvid), s.o õiguserikkuja suhtes kohaldatavad mõjutamisvahendid (NB! Sanktsioonina ei saa käsitada rekvireerimist, liiklemise keeldu teatud piir- kondades või kellaaegadel, ettevõtete ja asutuste sulgemist erakorralistes olukordades (loodusõnnetus, karantiin, epideemia jne); 2) aluseks on õiguserikkumine, s.o vastav juriidiline koosseis, kus subjekti väline käitumise akt ja tema tahe langevad kokku;