tekkele ja levikule. · Selgitada metsatulekahjude poolt tekitatud majanduslikku keskkonnakahju. Lähtuvalt eesmärkidele sõnastati uurimisküsimused: · Kuidas mõjutab inimtegevus metsatulekahjude teket ja levikut? · Millisel määral mõjutab ilmastik metsatulekahjude teket ja levikut? · Kui tõhusad on olnud Eestis kasutatavad metsatulekahjude ennetamismeetodid metsatulekahjude tekke ja leviku ärahoidmiseks? · Kui suur on metsatulekahjude poolt põhjustatud majanduslik keskkonnakahju? 5 Aastaraamat METS 1999. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 57. Metsatulekahjude ajalugu Eestis Täpseid andmeid metsatulekahjudest Eestis, on kirja pandud alates 1921. aastast. 1921.-1969. aasta metsatulekahjusid reastas hr Peeter Rõigas, kasutades arhiivimaterjale. 1940.-1948. aastate metsatulekahjudest puuduvad igasugused andmed. 1970
lagunemised(murenemine augud) tekivad vajumisest(kehv alus), raskest liiklusest, külmakerge, temperatuurimuutused(põikpraod) Roopat tekivad katte kulumisest, aluse püsiv deformatsioon, pikisuunalise ebatasasuse põhjus on ebaühtlane külmakerge ja omakaalust tekkivad vajumised, ebaühtlane tihendamine peegelduspraod 20. Erinevate defektitüüpide võimalikud kõrvaldamis/ennetamismeetodid; raskeliikluse keelamine kevadel nt, hoolikas katte ehitus, parema materjali valik (sideaine, kivi), kehva pinnase väljakaevamine, asfaldivõrgud, geosünteedid, segu projekteerimine, katte jäikust mõjutavad abinõud 21. Defektid kruusateedel ja nende teke; lained, löökaugud, külmakerge, kevadine kandevõime kaotus (niiskus, materjali laialipaiskumine, ümberjaotumine) kevadel on koormuskindlus väike 22
annaabi.ee 
