austust Selle strateegia eesmärgiks on saada teistelt pigem austust kui sümpaatiat. 3. Hirmutamise (intimidation) abil võidakse panna teised uskuma, et neil tekib raskusi, kui nad ei tee seda mida neilt nõutakse. üritatakse tekitada hirmu. 4. näidise esitamine-neist efektivseim.Näidise esitaja üritab luua endast muljet kui moraalselt õieti toimivast isikust – ja sageli ka sellega esile kutsuda teistes süütunnet.võib esitada märtrit, ennastohverdavat abistajat.teatav enesekiitja, kuid oma kompetentsuse tõestamise asemel üritab ta tõestada oma korrektsust 5. abituse näitamine (supplication), enda esitamine nõrga ja abituna.kasutatakse vaid siis kui tõesti ei osata teistmoodi toime tulla.Sellises olukorras esitaja näitab üles abitust ja soovib sellega esile kutsuda teises kohustust aidata 6. tagasihoidlikkuse ilmutamine 2. INDIVIDUALISM-KOLLEKTIVISM (HOFSTEDE) 3
2 Nero Tiberiuse lähimaist järglasist on tuntuim imperaator Nero (a. 54 - 68 eKr.). Ta sai imperaatorivõimu seitsmeteistkümneaastase noorukina. Ta iseloomu oli juba lapsena rikkunud ta ema, au- ja võimuahne naine. Kui ta sai aga imperaatoriks, siis ajas üldine austus tal pea lõplikult segi. Et mõista Nerot, et saada aru ühest Rooma keisririigi ajaloo kõige põnevamast perioodist, selleks tuleb kõigepealt tundma õppida Julia Agrippinat, seda kahenäolist naist, ennastohverdavat nunna ja nilbet hoora, teenijannat ja võimuahnet valitsejat, ohvrimeelset ema ja paandunud mõrvarit. Selle naise elu oli tihedalt seotud nelja Rooma riigi keisriga ja ta kehastab üht kõige köitvamat ajajärku Rooma ajaloos. (Vandenberg, 1981, 24) Nero pidas end suureks kunstnikuks ja esines ise sageli laval. Pealtvaatajad pidid talle tuliselt aplodeerima, ja häda sellele, kes ei vaimustunud küllaldaselt kunstnik- imperaatorist. Nero ajal suurenes ühiskondlik rahulolematus veelgi enam
Üldist suundumus ilmutav näide oli luuletus „Lihtsad asjad“. Avara temaatilise haardega kogus tõuseb poeetiliselt enam esile sugestiivne loodus- ja armastuslüürika. Viimastes kogudes on Vaarandi oma ande täielikult välja arendanud. Klassikaliste luulevormide kõrval omandab suure osatähtsuse assotsiatiivsete seostega vabavärss, mida luuletaja eelistab suurte, üldinimlikult kaalukate, sisevastuoludest raskete teemade käsitlemisel. Ennastohverdavat kangelasmeelt imetlevaga kõrvuti esineb hilisemas luules traagilisi toone ja eleegilist paratamatusetunnet. Uue kunstilise süvenemisega kujutab luuletaja oma maa ja rahva saatust, põhjaranniku ja saarte loodust. Kokkuvõtva tähendusega kogus „Tuule valgel“ on tähtsal kohal enesetunnetuslüürika. Juurteni indiviidiomane, sulab selles orgaaniliselt ühte rahvuslikult ja üldinimlikult tähendusrikas. Elusügisesse astunu kogemuse
Üritatakse tekitada hirmu, esitades kardetavat isikut. Strateegial on omad puudused. Esiteks võib juhtuda, et hirmutajat ei usuta ja seetõttu võib ähvardaja oma näo kaotada. Teiseks ei ole hirmutajad just eriti soositud. Efektiivsemaks viisiks on aga näidise esitamine. Näidise esitaja üritab luua endast muljet kui moraalselt õieti toimivast isikust ja sageli ka sellega esile kutsuda teistes süütunnet. Näidise esitaja võib esitada märtrit, ennastohverdavat abistajat.Üritab tõestada oma korrektsust. Veel üks väljapakutud strateegiatest on abituse näitamine, enda esitamine nõrga ja abituna. Abituse näitaja soovib saada sümpaatiat. See võib olla ühe isiku üks viimaseid katseid, selline katse, kus teiste strateegiate kasutamine ei õnnestunud. Seda inimesed üldiselt ei taha kasutada, kasutatakse vaid siis kui tõesti ei osata teistmoodi toime tulla - nt tunnistatakse oma rumalust arvuti kasutamise osas jne.
annaabi.ee 
