Tambergi 1974. aastal kirjutatud romantilist ooperit ,,Cyrano de Bergerac''. Etendus toimus kolmes vaatuses, kestvuseks oli pisut alla 3 tunni. Ooperi libreto autor on hiljuti lahkunud Jaan Kross, dirigentideks Vello Pähn ja Aivo Välja, lavalise seade autoriks Neeme Kuningas ning muusikaliseks juhiks Tarmo Eespere. ,,Cyrano de Bergerac'' põhineb Edmund Rostand'i kuulsal ja samanimelisel värssdraamal, mis jutustab sügavast ja ennastohverdavast armastusest. Nimelt on peategelane, Cyrano, kelle välimus talle just meelepärane pole, meeletult armunud kaunisse tütarlapsesse nimega Roxane. Paraku selgub aga, et Roxane'i süda kuulub äsja Pariisi saabunud Christianile. Kui noormees ka ise Roxane'i armastusest kuuleb on ta sõnatu ning ennastohverdavalt lubab Cyrano teda aidata andes talle kirja, mille ta ise oli tütarlapsele kirjutanud. Christian ei olnud oma tunnete kirjeldamises just väga osav
(lugu tütrekaotusest ja 2 tütrest, kes sama meest armastasid) Üldiselt suht teemaväline.Joh tegi linnas tööd ehk kirjutas. Camilla leidis ballilt uue mehe, Richmondi, kes Johile kunagi kõne oli pidanud. Mehed viskasid sõbralikult käppa ja andsid naise üle. Camilla küll moosis ja kiitis niisama Johi, ja rääkis, et ta armastab küll teda(Johi), aga Richmondi veel rohkem. XII. Kellegi Munk Vendt'i 2 juttu jälle. 1 petmisest ja teine ennastohverdavast armastajate paarist. Btw Hamsunil on näidend nimega ,,Munk Vendt", aga kuidas see selle looga siin seotud on pole õrna aimugi. XIII. Joh nägi Camillat ja Richmondi niisama, kohtas ka vana tuttavat kiriku koduõpetajat, kellel oli nüüd naine ja pere. Õpetaja loeb talle umbes nagu moraali mingil nende vanal suhtlusteemal millese ma ei viitsinud süveneda, vb midagi sellest et kunagi ei saada seda naist keda tahetakse
(lugu tütrekaotusest ja 2 tütrest, kes sama meest armastasid) Üldiselt suht teemaväline.Joh tegi linnas tööd ehk kirjutas. Camilla leidis ballilt uue mehe, Richmondi, kes Johile kunagi kõne oli pidanud. Mehed viskasid sõbralikult käppa ja andsid naise üle. Camilla küll moosis ja kiitis niisama Johi, ja rääkis, et ta armastab küll teda(Johi), aga Richmondi veel rohkem. XII.Kellegi Munk Vendt'i 2 juttu jälle. 1 petmisest ja teine ennastohverdavast armastajate paarist. Btw Hamsunil on näidend nimega ,,Munk Vendt", aga kuidas see selle looga siin seotud on pole õrna aimugi. XIII.Joh nägi Camillat ja Richmondi niisama, kohtas ka vana tuttavat kiriku koduõpetajat, kellel oli nüüd naine ja pere. Õpetaja loeb talle umbes nagu moraali mingil nende vanal suhtlusteemal millese ma ei viitsinud süveneda, vb midagi sellest et kunagi ei saada seda naist keda tahetakse.Nagu õpetajaga endaga oli läinud
ehk mobing ; ühiseluliste putukate (mesilased, herilased, sipelgad jt) koloonia tuhanded kuni miljonid liikmed loobuvad sigimisest ja pühendavad kogu oma elu üksnes ühe või väheste suguisendite (nn kuninganna) poolt toodetud järglaste eest hoolitsemisele. Miks on siis liigisisene agressiivsus loomadel loodusliku valiku teooria järgi eeldatust madalam ja miks esineb loomariigis nii palju näiteid koostööst, abistamisest ja isegi äärmuslikult ennastohverdavast käitumisest? V.C. Wynne- Edwards oma 1962. a. ilmunud raamatus püüdis seda seletada nn rühmavaliku teooria abil. Selle põhiseisukohad olid järgmised: loomade käitumine on kõige paremini mõistetav siis, kui eeldada, et isend ei lähtu mitte iseenda egoistlikest huvidest (nagu eeldab klassikaline loodusliku valiku teooria), vaid hoopis selle loomarühma või liigi huvidest, kuhu ta kuulub
annaabi.ee 
