olev lapsik uskumus kõlab nii: " Sul on kohustused endast suuremate ja tähtsamate institutsioonide ees, mille teised inimesed on elu korrastamiseks loonud. Sa pead ohvriks tooma oma väärtushinnangud, et need süsteemid edaspidi püsiks. Isegi kui need süsteemid alati ei toimi, pead ennast painutama ja muutma ennast, mitte süsteemi. Kui asjaajamises süsteemiga tekib probleem, on need sinu probleemid, mille eest süsteem ei vastuta." Selline uskumus on väär ning iga ennastkehtestav inimene peaks uskuma enda otsustusvõimesse ja otsustusvõimalustesse. 3. Õigus meelt muuta Keegi inimestest pole muutumatu ja jäik. Meelt muudetakse, leitakse paremaid tegutsemismooduseid, muudetakse isegi oma eelistusi, aja ja olude muutudes teisenevad ka huvid. Igaüks peab tunnistama, et tehtud valikud võivad mõnes olukorras kasuks tulla ja mõnes mitte. Et säilitada side reaalsusega, hoolitseda enda õnne ja heaolu eest, tuleb
pidevalt tagaplaanile tõrjub. Mis nüüd mina... tavatseb ta öelda, ja teeb õrna naeratuse saatel seda, mida teised ette kirjutavad. Käitumispsühholoogias nimetatakse neid kaht käitumisviisi agressiivseks ja alistuvaks. Lisaks räägitakse kehtestavast käitumisest, mis tavateadvuses seostub tihti pigem jõulise kui allaheitlikuga, kuid mille tegelik sisu on enda õiguste eest seismine sellisel viisil, mis aitab sama teha ka partneril. On hea teada, et kohaselt ennastkehtestav käitumisviis on tõhus moodus ka enesehinnangu tõstmiseks. Ükski kolmest võimalikust käitumisviisist agressiivne, alistuv, kehtestav pole iseenesest halb ega hea ning igal neist on oma kindel koht meie käitumisrepertuaaris. Oluline on neil vahet teha ja eri viise sobivalt kasutada. Hea suhtleja valib teadlikult olukorrale vastava, iga kord isesuguse kombinatsiooni alistuvast, kehtestavast ja agressiivsest käitumisest. See saab
1. Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine. 2. Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine. 3. Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon. 4. Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus. 5. Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak. 6. Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutr, suhtumine. 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik- madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil. Agressiivne- ründav, oma soovid esiplaanil. Ennastkehtestav- vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esiletoov stiil, enesekehtestamine on kunst. 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine 1. Vaikne kuulamine kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel. 2. Peegeldav kuulamine täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine. 3
järele. Selle tagajärjel kannatab aktiivne eluhoiak ja kahaneb vastutustunne. Et elus edu saavutada, tuleb oma huve kaitsta ja end ka isiklikul tasandil kehtestada (Kidron, 2001). Enesekehtestamise psühholoogiline tarkus seisneb selles, et usku iseendasse tuleb võtta kõigutamatu ja endastmõistetavana, seda ei tule üldse n-ö välja teenida ega kahtluse alla seda. Tegelikult ei ole siin midagi keerukat. Kui suudad ise end tõsiselt võtta, ei tõuse teised su vastu sõtta! Ennastkehtestav isik läheb välise toe vahendeilt (teiste sallivus, hoolivus ja vastutulek, abi, tähelepanu, osavõtlikkus, kaastunne; raha, võimu või tutvuse kasutuselevõtt jne) üle seesmisele toele. Ta toetub oma väärikusele, rollile, õigustele, põhjendatud huvidele. Mõistab, et see isiksuslik ressurss, millele oma kindlameelsus rajada, on õige lai. Siia kuuluvad nii teadmised-oskused kui meeldiv välimus, kombekas käitumisviis ja
Teine viis teemat vahetada on kõik naljaks pöörata. 12. Takkakiitmine ,,Just, just ... Täpselt nii... Ma tean, ma tean...Tõesti?" Eeltoodu näitab, et tahetakse partnerile meeldida. Ainus viis on kõigega nõus olla. Tegelikult kuulatakse vaid poole kõrvaga ja jutu sisusse ei süveneta. Mina suhtlejana Avatus/suletus ( milliste inimestega olen avatum, millistega suletum; millistel teemadel; kas annan tagasisidet ja kui palju) Suhtlemisstiil (agressiivne, alistuv, ennastkehtestav). Milline on Sulle kõige omasem? Too näiteid selle kohta, millist stiili oled erinevates olukordades kasutanud (3 näidet). Suhtlemistasandid (Laps, Täiskasvanu, Vanem). Too näiteid oma elust, kus oled kasutanud rööpseid ja ristuvaid tasandeid. Millist tasandit kasutad oma elus kõige rohkem? Kontakti loomine, hoidmine ja lõpetamine. Kirjelda, kuidas Sa seda teed. Kas on raskusi? Kui jah, siis milliseid? Iseloomusta oma kuulamisoskust. Millised on Sinu enim kasutatavad kuulamistõkked
sobiliku inimese kellega juttu ajada, siis asun asja kallale. Oma elus on mul olnud palju muutusi ja palju võõras keskkonnas olemist. Samas see on mulle kasuks tulnud, sest tunnen, et minu kohanemisvõime võõras keskkonnas on väga kiire. Kui on samade huvidega inimesi, siis suudan väga kiirelt kontakti luua. Pigem olen muidugi kuulaja tüüp ja tahes-tahtmata hindan inimesi nende vestlemise sisukust teistega. Suhtlemisstiililt olen pigem ennastkehtestav. Kõnetoon on mul selge ja tugev, kohati võib-olla liiga range. Teistele võib tunduda,et ma üritan domineerida oma jutuga. Eks tõsisemast suhtlemisstiilist jääbki teistle mulje minu tõsisest esmamuljest. Usun, et see ei ole miinuseks. Pigem tõsise olekuga kui jätta pidevalt naerva ja naljamehe mulje. Agressiivset suhtlemist kasutan üldjuhul arusaamatuste ja vaidluste puhul, kus üks osapool väidab minu infole vastupidist. Seda ainult juhtudel, kui olen kindel, et minul on õige info
ja löön ukse pauguga kinni. Järgnevad kaks päeva suhtlen temaga minimaalselt. Alistuv: Grupitöö. Jagatakse ülesandeid. Sõber nr1.: ,,Kuule ma ei viitsi seda ülesannet teha, ma hoopis teen midagi kergemat" Sõber nr2.:"Ma teen ka need kaks kergemat asja, Katri, tee sina siis see raskem asi ära, me ei saa sellega hakkama." Mina:" No, eks ma siis teen". Teen ülesande ära, olgugi, et ma endale valmistab see tõsiseid raskuseid, kuid et mitte teistega tülitseda lepin olukorraga. Ennastkehtestav: Reede õhtul sõbrannadega Sõbranna nr1.:Lähme kohvikusse istuma Sõbranna nr2."lähme jaa" Mina:"Ei viitsi, lähme parem klubisse." Sõbranna nr 1:"Ei, ma olen nii väsinud, lähme ikka kuskile kohvikusse, ja kui sa ei taha siis võime ka kinno minna" Mina:"Ei, kui me klubisse ei lähe siis ma teiega täna õhtu ei liitu." Sõbranna nr1.:"No, lähme siis klubisse." Enesekehtestamise oskus on hea, kui mõni inimene surub enda tahtmist peale, kas või klubis
Need on (5) - kuulamine Suhtlemise etapid (4) - ümberlülitumine partnerile - usaldussuhte, kontakti või raporti loomine - põhiteadete vahetamine - suhtlemisakti lõpetamine Bornei tasandeid (3) - vanematasand (agressiivne, võimutasand) - lapsetasand o loomulik laps (boheemlaslik, majanduslikult mittearvestav o kohanenud laps (teab kuidas ühes või teises olukorras käituda) - täiskasvanutasand (ennastkehtestav) Erinevaid suhtlemistõkkeid - süüdistamine (kritiseerimine, vaidlemine) - paikapanemine (nimepanemine, üldistamine) - analüüsimine (tõlgendamine) - kiitmine (nõustumine) - kamandamine - hoiatamine (ähvardamine) - moraliseerimine (targutamine, jutlustamine) - ülekuulamine (urgitsemine) - nõuandmine (teise eest probleemi lahendamine) - jutu kõrvale juhtimine (sarkasm, iroonia, naljatamine) - loogikale keskendumine (tunnete ignoreerimine)
komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi sisu (käitumise kirjeldamine, tunnete väljendamine, negatiivse tagajärje kirjeldamine). Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud enne tegutsema hakkamist. Sageli arvatakse ekslikult, et enesekehtestamine on psühholoogia keskne mõiste, millega on tegeletud sama kaua kui on eksisteerinud psühholoogia teadusena. Kahjuks on enesekehtestamist õigesti tõlgendatud alles viimased paarkümmend aastat. Kehtestamine isiklike õiguste ja tunnuste kõikvõimalikud sotsiaalselt
Enesekehtestamisoskusele on aluseks loovus, empaatiavõime, iseseisvus, paindlikkus probleemide lahendamisel, optimistlikkus ja hea enesekontroll. Eeltoodud omadustega inimesed on üldjuhul ka parema stressitaluvusega. Enesekehtestamine ei väljendu agressiivses käitumises, vaid oma seisukoha kindlas ja hinnanguvabas väljendamises, enese ja teiste vajaduste arvestamises, vastaspoole aktiivses kuulamises ning oskuses keelduda kohustustest, mis tekitavad lisapingeid. Ennastkehtestav isik toetub oma rollile, õigusele, väärikusele, põhjendatud huvidele, millele lisanduvad ka korrektne välimus, head kombed, moraalne kindlus, rõõmsameelsus, headus, osavõtlikkus ja siirus. Suhtlemisel eristub kolm käitumisviisi. Alistuva käitumise korral loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Tehakse ja ollakse nii nagu teised tahavad, kuigi ise sooviksid hoopis midagi muud. Kui lähtuda käitumise eesmärkidest, siis alistuv käitumine oin mitmetes situatsioonides õigustatud
sangviinik avatud ja tasakaalukas flegmaatik suletud ja tasakaalukas melanhoolik suletud ja närviline 18. Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 19. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 20. Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Kasutada kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel
flegmaatik suletud ja tasakaalukas melanhoolik suletud ja närviline 19. Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 20. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 21. Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Kasutada kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel
23. Efektiivse tagasiside andmise reeglid (ülesanne) Faktide objektiivne kirjeldamine vs hindamine Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon vs kohtumõistmine Spontaanne, siiras eneseväljendus vs kalkuleeritud kommunikatsioon Teiste kohtlemine võrdväärsena vs üleolek või alandlikkus Oma seisukoha katseline esitamine vs dogmaatiline hoiak Empaatilise mõistmise väljendamine vs külm, ükskõikne, neutraalne suhtumine 24. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 25. Kuulamise liigid ja nende kasutamine Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest Millal kasutada: Kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel
tundlik) Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) · Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav · Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine · Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) · Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil · Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil · Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Kuulamise liigid: · Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Millal kasutada: kui partner on mures või erutatud, kui partner ei
Minu arvates on kehtestav käitumine oluline ja parem kolme kehtestamisviisi hulgast. Samuti võib tulla elus ette hetki, kus efektiivne kehtestamine ei anna mulle soovitud eesmärki. Seda tuleb jälgida eriti töökohal, kehtestava käitumise eest võib ülemus lahti lasta töötaja, kui ta käitub kliendiga ebasobivalt, enda arvates kehtestavalt. Kuid usun siiski, et oma vajaduste rahuldamiseks ja oma isikuruumi kaitsmiseks on parim kehtestev stiil. 1.3.1 KUIDAS OLLA ENNASTKEHTESTAV Ennatkehtestav käitumine väldib äärmuslikkust. Järgnevalt loetlen aspekte, mida tuleks jälgida, et olla tasakaalukas ehk ennast kehtestav, mitte liiga alistuv: · Huvi tundmine, aga mitte liigne uudishimu (ega pealetükkivus). · Keskendumine sissepoole oma seesmisele kogemusele, vastandatuna keskendumisele väljapoole, teistele inimestele. · Rääkimine versus kuulamine. · Ühelt poolt info otsimine, teiselt poolt info teatavaks tegemine.
tugevus ja seks. Tavaliselt ollakse harjunud teatud iseloomu- ning isiksuseomadusi seostama kas ainult meeste, või ainult naistega. Sealt on levinud arvamus, et teatud iseloomujooned on mehelikud ning osad on naiselikud. 9 4.Mees kui andja, naine kui vastuvõtja Traditsioonilises Hiina filosoofias viidatakse mehelikkusele kui yang energiale ja naiselikkusel kui yin energiale. Sellest lähtuvalt on mehelikkus ennastkehtestav, väljapoole suunatud ja ratsionaalne, naiselikkus aga vastuvõttev, sisemise maailmaga tegelev ja emotsionaalne. Neile üldpõhimõtetele rajaneb suur hulk väiksemaid iseloomuomadusi ja -detaile. Ka inimeste keha on nende mehelike ja naiselike printsiipide sümbol tupp on nagu sissepoole suunatud, kehtestavat sugutit vastu võttev anum, mis saab täis siis, kui suguti muutub piltlikult «tühjaks».
· Oma õiguste eest seismist sellisel viisil, et teise inimese õigusi ei suruta maha · Oma vajaduste, soovide, arvamuste, tunnete ja tõekspidamiste väljendamist selgelt, otse, ausalt ja sobival viisil · Teise poole vajaduste, soovide, arvamuste, tunnete ja tõekspidamiste ärakuulamist ja arvestamist 21.sajandi suhtlemismudeliks peetakse enesekehtestavat suhtlemist, seega suhtlemist, mis lähtub winwin põhimõttest (võidanvõidad mõtteviis). Ennastkehtestav inimene valib ise selle, kuidas ta oma elu elab, lastes ka teistel ise oma elu elada. Enesekehtestav Enesekehtestav käitumine sisaldab alati kahte komponenti: käitumine sisaldab alati kahte komponenti: · Selge eneseväljendus (vastutuse endale võtmine, oma soovide, arvamuste selge
"Sa pead nii tegema. Tee seda ja seejärel seda..." nii räägibki agressiivne inimene. Enesekehtestav käitumine on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel. Mina ütlen selgelt välja, mida ma tahan ja kuulan , mida teine tahab. Ennastkehtestav inimene valib ise selle, kuidas ta oma elu elab, lastes ka teistel ise oma elu elada. Enesekehtestamisest hakati rääkima peale II Maailmasõda, alguses küll teistes terminites. II Maailmasõjaga on seotud suured muutused inimkäsitluses. Kui varem väärtustati kohanemisvõimet ja intelligentsust, s.t. inimest kui reaktiivset ja passiivset olendit, siis sõjaga seotult leiti, et tegelikult on inimene oma olemuselt aktiivne.
annaabi.ee 
