· Asendiisomeeria-tingitud mitmiksideme erinevast paiknemisest · Geomeetriline isomeeria- tingitud sarnaste rühmade erinevast, paiknemisest kahelpool kaksiksideme tasapinda 3. Polümerisatsioon on molekulide omavaheline liitumine pikkadeks ahelateks. Polümerisatsiooni aste näitab elementaarlülide arvu. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriüksustest(elementaarlülidest) 4. ETEEN... ...on enimtoodetud orgaaniline aine. Meeldiva lõhnaga ja narkootilise toimega värvitu gaas.Kasutusalad:polüetüleen(kile,kilekotid),etanool(tehniline piiritus),äädikhape. Toodetakse naftast ning metaani dehüdrogeenimisel. PROPEEN... ..on värvusetu gaas. Peamine kasutusala polümeeride valmistamine. BUTA 1,3-DIEEN Värvusetu,halva lõhnaga gaas. Polümeerub kergesti. Sünteetilise kautsuki peamine lähteaine. Loodusliku kautsukipuu mahlas on 35% alkeene. ETÜÜN... .
· Järgmise miljonini jõuti juba kahe aasta pärast · 50-ndate keskel hakkas huvi Põrnika vastu tõusma ka USA-s · Viie miljones Põrnikas väljus tehasest 4. detsembril 1962 · 1965. aastal jõudis Põrnikate populatsioon 10 miljonini. · 60-ndate lõpp oli Põrnika kuldaeg, kui tootmine saavutas oma lae (30 aastat pärast mudeli projekteerimist!) 70ndad Põrnikate finaal · 17. veebruaril väljus tehasest 15 007 034-s Põrnikas, võttes Ford T-lt üle maailma enimtoodetud auto tiitli. · 1973. aasta naftakriis raputas kogu maailma autotööstust ning sundis ka Volkswagenit oma mudeliparki radikaalselt uuendama, kuna nõudlus Põrnikate järele langes järsult. · Wolfsburgis lõppes Põrnikate tootmine 1974. aasta 1. juulil · 1975. aastal võeti kasutusele kütuse sissepritsesüsteem ja hammaslattrool · viimane Põrnikas Euroopas valmistati 10. jaanuaril 1980 Osnabrückis, Karmanni keretehases.
3) HNO3 – lämmastikhape See on väga tugev ja söövitav hape, mida tunti juba alkeemia ajajärgust 13. sajandil. See on tavaliselt terava lõhnaga, ebapüsiv, väga mürgine, puhtalt värvitu ja õhus suitsev hape, kuid valguse ja soojuse mõjul võib see värvuda kollakakspruunikaks. Kokkupuutel kergesti süttivate orgaaniliste ainetega (riie, saepuru, paber jt) võib ta need põlema süüdata. Lämmastikhape on üks tähtsamaid ja enimtoodetud aineid maailmas. Seda kasutatakse kõige rohkem väetiste ja lõhkeainete tootmiseks, aga paljude reaktiivide, soolade, raketikütuste, värvide tootmiseks. Kontsentreeritud soolhappe ja lämmastikhappe segu (mahuvahekorras 3 osa soolhapet ja 1 osa lämmastikhapet) nimetatakse kuningveeks, kuna see reageerib väärismetallidega (kuld, plaatina jt), mida tavaliselt teised happed ei tee. 4) H2SO3 – väävlishape
· Tänu oma kõrgele elektronegatiivsusele, väikesele raadiusele ja d-orbitaalide puudumisele on tal rida omapärasid. · Fluori oksüdatsiooniaste on kõigis ühendites -I. · Tänu väikestele mõõtmetele ja suurele elektronegatiivsusele oksüdeerib ta teisi elemente nende kõrgeima võimaliku oksüdatsiooniastmeni. · F- iooni väikeste mõõtmete tõttu on tema kristallid kõrge võreenergiaga ja vähem lahustuvad, erandiks on AgF. · Kloor Cl2 on üks enimtoodetud kemikaale. · Saadakse NaCl elektrolüüsil. · Kloor on kollakasroheline gaas, mis kondenseerub -34 °C juures, reageerib otse paljude elementidega, v.a C, N, O, väärisgaasid. · Kloor on tugev oksüdeerija ja oksüdeerib metalle kõrge oksüdatsiooniastmeni: 2Fe(s) + 3Cl2(g) 2FeCl3(s) · Kloori kasutatakse paljudes tööstuslikes protsessides: plastmasside, solventide, pestitsiidide tootmiseks; pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses; vee desinfitseerimiseks;
Kõige aktiivsem mittemetall üldse, moodustades ühendeid kõigi elementidega va He ja Ne. Vesinikuga reageerimisel tekivad vesinikhalogeniidid, seejuures ühinevad H2 ja F2 juba väga madalal temp plahvatusega. Lahustub vees väg hästi. Mürgine gaas. Suurem osa toodetavast fluorist kasutatakse kergesti lenduva UF6 tootmiseks. Kloor- maakoores levikult 20. kohal, mõnisajandik protsenti maakoore massist, maailmamere soolsusest üle poole mood kloriidioonid. On üks enimtoodetud kemikaale. Tööstuslikult toodetakse peaaegu kogu Cl2 NaCl lause elektrolüüsil: 2NaCl+2H2OCl2+2NaOH+H2. Laboris tänapäeval ei saada eriti. Kloor on kollakasroheline gaas, mis kondenseerub -34 °C juures, reageerib otse paljude elementidega, v.a C, N, O, väärisgaasid. Kloor on tugev oksüdeerija ja oksüdeerib metalle kõrge oksüdatsiooniastmeni: 2Fe(s) + 3Cl2(g) 2FeCl3(s). Terav lõhn, mürgine gaas, 2,4 korda tihedam kui õhk, kergesti vedelduv, lahustub paremini
annaabi.ee 
