Nantes'i edikt. 1598. Henri IV vahetas usku, paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, paljud katoliiklased aga umbusaldasid. Ediktiga tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katoliiklus. Edikt lubas ka reformeeritud usku. Ususõdade lõpp. Skandinaaviamaad Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra. Seisti vastu saksa ekspansioonile. Selle juhiks valiti Erik XIII, kuigi tegelik võim oli Margretel. See oli nagu Suur-Taani, mitte riikide liit. Selleks tekkis Rootsis ülestõus, Engelbrekt Engelbrektssonile anti rootsi riigi eestseisja tiitel, ta oli ülestõusu juht. Rootsi ühiskonnas kujunesid välja 3 mõjukat poliitilist suunda: 1. Uniooni pooldajad. Rootsi kõrgaadel. Toetati Taani kuningat Kristian II-t, kes püüdis uniooni säilitada ja Rootsit taasallutada. Lisanimi Türann. 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad. Sten Sture Noorem. 3. Rootsi katoliku kirik, mille võimu ja võimpüüdlusi esindas, Uppsala peapiiskop Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni.
aastal Albrechti väe. · Kalmari uniooni loomisel krooniti kõige kolme riigi ametlikuks valitsejaks Erik XIII , kuid tegelikult jäi võim veel aastateks Margretele. Ei kujunenud võrdsete riikide liitu. Suur-Taani võimsaim. Rootsist läänistati maid taanlastele, ja määrati taanlastest foogte-(kuningavõimu piirk. esindajaide), kasutasid ka võimu kirikus. · 1434-1436 ülestõusuga kukutati Erik XIII ja ülestõusu juhile Engelbrekt Engelbrektssonile anti Rootsiriigi eestseisja tiitel. 1448. aastal sai võimule Karl VIII Knusson, alates 1470. aastast asus iseseisvusvõitluse etteotsa Sture suguvõsa. Juhtisid kuni 1520. aastani. VÕITLUSED 16. SAJANDI ALGUL · 16. sajandil kujunes Rootsis välja 3 mõjukat poliitilist suunda. 1. Uniooni pooldajad: Rootsi kõrgaadlid läänivaldusi mõlemal pool piiri. Toetus kuulus Taani
annaabi.ee 
