,,See on see kogemus, kus kaovad piirid mina ja mittemina vahel" Selle kogemuseni on võimalik jõuda 2 erineval teel: ergotroopne(inimene jõuab TTS mõistes ekstaasi, pinge kasvab, kaob piir mina ja mittemina vahel) ja trofofoopne (jõuab sisemise vaikuse, meditatsiooni kaudu) 1. Hingamine 2. Röökimine 3. HU (karjumine, hüppamine) 4. Vaikus Selgub, et erinevates usulistes traditsioonides võib selfi tunnetamine olla erinev. Enesetunnetamise ülim kogemus, vabastav tunne (unes lendamine). Selfi elamust kirjeldatakse kui vabastavat, aga teel selfini pole midagi vabastavat. Teadvuse tasandil (I) on võimalik otsustada, mida teha, aga selfis ei saa enam otsustada. Probleem võib tekkida, kui inimesel tekib sõltuvus, ekstaasi otsitakse rohkem, kui võimalik saada on. Deprogrammeerimine võõrutamine sõltuvusest Emotsioon koosneb füsioloogilisest seisundist ja selle seletusest.
Õppejõud: Triin Vahur Mõdriku 2012 On vähe ameteid, mis pakuvad inimesele täieliku eneseteostuse võimalust. Ikka jääb midagi vajaka või kaasnevad tööga ebameeldivused. Kas sotsiaaltöö on minu jaoks töö mis võimaldab lihtsalt elatist teenida või olen pigem elamise käigus jõudnud arusaamisele, et üks paremaid enesetunnetamise viise on vahetu suhtlemine inimesega. Üks paremaid enesetunde parandajaid on teadmine, et oled püüdnud kedagi aidata, olla kellelegi toeks. Mis on väärtused eetikas? Nagu me tema, on väärtus midagi, mis paneb inimese tegutsema. Väärtused määravad ära inimese suhtumise ja on osa inimese identiteedist. Kui inimene ei suuda hinnata oma väärtusi ei suuda ta ka adekvaatselt hinnata teisi inimesi. Tal puudu ettekujutus sellest, mis on õige ja mis väär, mis hea ja mis halb
psühholoogide-psühhiaatrite poole pöördumisega. Miks reaalsuses kehtib aga reegel, et mida seesmisem on inimene seda vähem tal pruugib tunda üksindust ? Miks Dalai-Laama ei ole oma elus kordagi üksindusvalus vaevelnud, kuigi ta pole peale viiendat eluaastat oma vanematega kokku puutunud ega omanud kaudseltki nii lähedasi suheid oma kaaskonnaga kui meie oma perekonnaga? Sama näite alla võib paigutada kogu äärmiselt humaanse budistliku ühiskonna. Inimese enesetunnetamise leidmise väärtustamine on meie keskkonnas aga viidud miinimumini, samas tõdedes et vaatamata teoorias paistvatele efektiivsetele abinõuetele pole vähenenud omavaheliste konfliktide-arusaamatuste arv, võiks öelda, et pigem vastupidi. Tihtipeale kui tekib teise inimese mitte mõistmise moment, selgitame probleemi välja vaid primitiivseid faktoreid vaadeldes, vastavalt meie sisemisele arenguastmele, taipamata et
Murdeeas arenevad ja tugevnevad iseloomu tahteomadused. Noorukieas täiustuvad ja tugevnevad kõlbelised ja maailmavaatelised jooned. Kooli lõpetamisel võib iseloomu üldiselt lugeda väljakujunenuks (Kivistik 1999). Iseloomu kujunemise üle otsustades tuleb olulise tegurina arvestada inimese tervikpositsiooni, ei piisa üksiknähtuste väljanoppimisest, ei tule vaadelda ainult kehalisi aluseid, ainult miljööd või ainult kasvatust. Seega on ainult süvendatud enesetunnetamise kaudu võimalik kohesemalt käituda, seega saame edukamalt mõjutada ka teisi, eriti lapsi ja ära hoida, et nende arengut ei määraks pime saatus (Adler 1995). Erinevalt Franz Boasi ja teiste antropoloogide arvamusest on uuringud näidanud, et isiksuseomadused sõltuvad kultuurist väga vähe. Tavad ja kombed võivad eri paikades olla erinevad, kuid põhiliste isiksuseseadumuste osas on inimkond väga ühetaoline.
palavus, müra, segav kaaslane, väsimus, kuuldavus Karistus stiimul, mis loodetavasti vähendab ebasoovitava käitumise sagedust või kõrvaldab selle. Karistus on kõige halvema prognoosiga tegevus. Ei tea, kuidas laps käitub. Väikestele lastele vajalik õppimiskäsitus. Laps tahab õigetele ja oodatud tulemustele tunnustust. Biheivioristlikke põhimõtteid järgiv õpetamine ei soodusta õpilaste arutleva mõtlemise ja loovuse ega ka enesetunnetamise ja analüüsi arenemist. 12. Konstruktivismi põhitunnused Konstruktivism e. uus õpikäsitlus (von Wright, 1993). 1) õppimine on õppija enese tegevuse tulemus. Uus info konstrueeritakse (skeemid, strateegia) 2) õppimine on seotud kontekstiga. Õpitut peab saama üle kanda uutesse olukordadesse. 3) Õpitavat tuleb mõista. Üht ja sama infot võib tõlgendada erinevalt. 4) Õppimisel on kesksel kohal interaktsioon (keskne roll sotsiaalsel vastastikusel mõjul).
* iseenda, oma elu ja suhete kui terviku käsitlemine (integratsioon) * oma elu raskete/valusate kogemuste läbitöötamise kaudu emotsionaalne vabanemine (s.h. suurte ja ootamatute kaotuste hilistagajärgede teraapia) * eneseaktsepteerimine * psühholoogiliste kaitsete väljatöötamine, võimaldamaks iseseisvust ja autonoomsust eriti suhetes autoriteetide, agressiivsete ja manipuleerivate inimestega * isiksuslike konfliktide, mõistuse ja tunnete vastuolude analüüs * unenäod enesetunnetamise abivahendina: unenägudes sisalduvad sõnumid Gestaltteraapia on suunatud: * isiksuse küpsuse edendamisele * enesest ja oma suhetest arusaamise parandamisele * suhete kvaliteedi ja üldse elukvaliteedi tõstmisele * enesehinnangu tõstmisele/normaliseerimisele * pingetaluvuse arendamisele * paindlikkuse suurendamisele * otsustussuutlikkuse edendamisele * energiaressursside tervele kasutamisele * emotsionaalse intelligentsuse arendamisele ja paremale kasutamisele
asjade, tegevuste, suhete jms juurde. Gardneri spetsiifilised võimed: Esitas 1983 a vaimsete võimete paljususe teooria. Tema määratluse järgi tähendab intelligentsus võimeid, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. Ei ole olemas ühte üldvõimekust. Eristatakse vähemalt seitset üksteisest sõltumatut vaimset võimekust: keeleline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehaline, enesetunnetamise ja suhtlemisintelligentsus. Gardneri teooria on rajatud pigem usule mitte kontrollitud faktidele! Sternberg – Inimese intelligentsus koosneb kolmest osast. Tema arust mõõdavad tavalised IQ testid vaid ühte osa nimelt analüütilist intelligentsust. Peale selle on olemas loovus ehk kreatiivsus ning praktiline intelligentsus. On selge, et mõned erilised oskused, nagu näiteks peast arvutamine ja joonistamine, ei eelda kuigi kõrget vaimse võimekuse taset
iseenda ja oma elu ja suhete kui terviku käsitlemine (integratsioon), oma elu raskete/valusate kogemuste läbitöötamise kaudu emotsionaalne vabanemine (s.h. suurte ja ootamatute kaotuste hilistagajärgede teraapia), eneseaktsepteerimine, psühholoogiliste kaitsete väljatöötamine, võimaldamaks iseseisvust ja autonoomsust eriti suhetes autoriteetide, agressiivsete ja manipuleerivate inimestega, isiksuslike konfliktide, mõistuse ja tunnete vastuolude analüüs, unenäod enesetunnetamise abivahendina: unenägudes sisalduvad sõnumid. http://www.insait.ee/?a=page&subpage=44164765d85a9423ae25a 15 6 REFLEKSOLOOGIA E. TSOONITERAAPIA Refleksoloogia ehk tsooniteraapia on raviviis, mis põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisundeist keha pinnale kindlatesse tsoonidesse. Teraapia käigus
Wielandi, Goethe, Herderi ja Schilleri koostööga 18.-19.saj vahetuse Weimaris ja lähedalasuvas ülikoolilinnas Jenas, kitsamalt Schilleri ja Goethe alianss. · Goethe ja Schilleri sõprus esteetiline alianss. (1794-1805). Tihe kirjavahetus ja pidevd kohtumised, erinevate karakterite ja poeetilise ning filosoofiliste arusaamade kokkupuutest sündis viljakas sümbioos, teineteise täiendamine · Goethe: kunst elu peegelpilt, maailma enesetunnetamise võimalus, tegelikkuse mõistmise vaimselt meeleline meetod. Impulsiivn, tunneteinimene.Andis Schillerile õpetust, et ta vähendaks mõistuse kontrolli · Schiller: inimese esteetilisest kasvatusest, mõistuseinimene. Armastas igasuguseid konseptsioone ja skeeme, struktueeritud mõtlemine. Tasakaalustas Goethet, aitas tundeid vaos hoida. · Vastastikune respekt ja hoolivus, teineteise loomingu kriitilis-konstruktiivne hindamine.
Näitlejate vastu rakendati hulkurluse ja kerjamise vastaseid seaduseid. Massivaataja ei oska nõuda midagi teatrilt, talle piisab alati laadapalaganist. Vaataja ei ole see, kes on võimaline olema progressi muutujaks. Miks kolme ühtsuse reegel? Sest etikett pidi kehtima kõigi jaoks. Autorifantaasia vohamine nägi välja liigse lodevusena, pidi end vaos hoidma. Eriti kehtis see kunsti kohta. Dramaturgiale mõjusid need reeglid igati hästi teatri enesetunnetamise vahend, teater kehtestas ise oma piirid, saades niimoodi iseendaks. See nõue sundis dramaturge minema süvitsi psühholoogiasse. Racine ongi kaasaegses mõttes esimene psühholoogilise teatri looja. Sunnitud selleks, kuna kaotanud kõik välised vahendid, hakkas tegelema sisekonfliktidega. Teater oli saavutanud oma arengus mingisuguse tipu laadaplatsilt jõudnud lossi. Racine'i ajal ei olnud veel teatril oma mehhaanikuid, õmblejaid jne
annaabi.ee 
