Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 53-78 5. Eneseteeninduse ja enesekohaste oskuste areng. Mida mõistetakse enesekohaste oskuste all? Milliste enesekohaste oskuste olemasolu eeldatakse lapselt kooliealiseks saamisel? Enesekohaste oskuste omandamine ning täiskasvanute (nii lastevanemate kui lasteaiaõpetajate roll selles protsessis). Enesekohaste oskuste areng esimesel, teisel-kolmandal ja neljandast kuni seitsmenda eluaastani. Kuidas ja milliseid eneseteenindusoskusi kujundada väikelapsel? Miks? Eelkooliealiste laste eneseteenindamisoskuste kujundamist soodustavad tegurid. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 79-91 6. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Nimetada kuus põhiemotsiooni, mille näoväljendused on on ära tuntavad kultuurist sõltumata (Ekmani ja Frieseni järgi). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste. Tunnetest arusaamise areng lapsel. Emotsioonide reguleerimise oskuse ja suutlikkuse areng lapsel, täiskasvanute roll selles.
Vaimupuudega laste õpetamise eripärasid vaadeldes on oluline arvestada, et arengu eelduseks on vanemate, spetsialistide, pedagoogide, kasvatajate teadmised ja lapse ergutamine päevast päeva. Vaimupuudega laste arengut saab edendada mängu ja treeningu abil. Mäng arendab just vaimupuudega ja autismiga lapse seisukohast keskendumisvõimet, alustatu lõpetamise oskust, omandatud kujutluste sihipärast kasutamist mängu õnnestumiseks ja ka peenmotoorika ning eneseteenindusoskusi. Vaimupuudega laste õpetamise eripärasid on mitmeid, alljärgnevad on olulisemad: varajane sekkumine - see peaks algama juba 0-3 aastaselt. Varajane sekkumine on ennetava iseloomuga. Tähtis on arenguliste erivajadustega lapse võimalikult varajane/õigeaegne märkamine. Varajases lapseeas on aju seni arvatust suuremal määral võimeline kompenseerima olemasolevaid kahjustusi ja selle edasine areng on omakorda
arendustegevusse; · ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine. Kui lastel oluliselt takistatud liigutuste sooritamine - esmane puue, võivad kehapuudega kaasneda ka teised erineva raskusastmega puuded: vaimupuue, nägemis- ja/või kuulmislangus, kõnepuuded vm, sellisel juhul on tegemist liitpuudega. Esmaselt vajab arendamist üldmotoorika valdkond ja peenmotoorika, arendada tuleb eneseteenindusoskusi. Meditsiinisüsteem tagab lastele vajalikud massaaziprotseduurid, ortopeedilised abivahendid, medikamentoosse ravi jm. Kehapuudega laste füüsilise arenguga tegelevad füsioterapeut, tegevusterapeut ja liikumisõpetaja. Kõneprobleemide korral abistab logopeed, kes juhendab ka õpetajaid ning lapsevanemaid. 5. Liikumiseks vajalikud vahendid ja sobiv keskkond. Motoorikahäiretega laste jaoks kohandatud
läheb, seda probleemsem lapse jaoks õppimine on. Alates 70st allapoole võime rääkida vaimupuudest. Inglismaal vaimupuudest kui sellisest ei räägita. Räägitakse kõigi intellektiprobleemidega seoses ÕR-test. Lastel igasuguse uue info omandamisega on probleeme. Mida madalamaks IQ läheb, seda konkreetsemate oskuste omandamisega probleemid ilmnevad. IQ alla 70’ga lastel on keeruline õppida lugema ja arvutama, aga kui minna veel allapoole, siis näiteks IQ 50 on raske lastel juba eneseteenindusoskusi omandada. Nii et mida madalam IQ seda konkreetsemate, lihtsamate asjade õppimise omandamisega probleemid tekivad. Mida kõrgem IQ, seda lihtsam on konkreetsete asjade õppimine. Mida raskemaks info läheb, seda keerulisem on seda omandada. Edaspidi räägime üldistest ÕR nende laste puhul, kelle IQ jääb 50 ja 70 vahele. Ehk kerge vaimse alaarenguga lapsed. Nad on kõik üldiste ÕR-tega. Neid lapsi on kõige enam uuritud, nende taju, mälu, mõtlemist
jaoks õppimine on. Alates 70st allapoole võime rääkida vaimupuudest. Inglismaal vaimupuudest kui sellisest ei räägita, räägitakse kõigi intellektiprobleemidega seoses ÕR-test. Lastel igasuguse uue info omandamisega on probleeme. Mida madalamaks IQ läheb, seda konkreetsemate oskuste omandamisega probleemid ilmnevad. IQ 70, alla selle, nendel lastel on keeruline õppida lugema ja arvutama, aga kui me läheme IQ veel allapoole, IQ 50 on raske lastel juba eneseteenindusoskusi omandada. Juba nende oskuste omandamine võtab oluliselt rohkem aega kui lastel, kelle IQ on kõrgem. Nii et mida madalam IQ, seda konkreetsemate, lihtsamate asjade õppimise omandamisega on probleemid. Mida IQ kõrgemaks läheb, seda lihtsam on konkreetsete asjade õppimine. Mida raskemaks info läheb, seda keerulisem on seda omandada. Edaspidi räägime üldistest ÕR nende laste puhul, kelle IQ jääb 50 ja 70 vahele. Ehk kerge vaimse alaarenguga lapsed. Nad on kõik üldiste ÕR-tega
annaabi.ee 
