madalama taseme oskuste olemasolu tuleks uurida: mis mõjub lapsele positiivse kinnitusena ehk mida saaks lapse arendamisel kasutada tema motiveerimiseks? kas ja kuivõrd on laps võimeline jäljendama täiskasvanu tegevusi - kas ainult lihtsaid liigutusi või esemetega tegutsemist? kas ja milliseid suulisi korraldusi laps täidab? mil viisil laps ennast väljendab, kas ta kasutab sõnu? millised on lapse eneseteenindusoskused? Raske ja sügava intellektipuudega laste uurimisel tuleks keskenduda sellele, mida laps ümbritsevast tajub, kas ta jälgib liikuvaid objekte, kas ta võtab silmkontakti ehk laiemalt, kuidas ta keskkonnas toimuvale reageerib. Samuti on oluline välja selgitada lapse motoorne võimekus - kas haarab esemeid ja kas kasutab nendega tegutsedes kahte kätt või mitte, kas laps istub ja kas ta on võimeline ruumis liikuma? Ka tõsise vaimse alaarengu korral tuleb
arendamine. 2. Motoorika valdkond: põhiliigutuste korrigeerimine, rütmitaju arendamine, silma- käe koostöö arendamine, töövahendite hoid ja käsitsemine, kahe käe koostöö kujundamine. 3. Kommunikatsioon: verbaalse suhtlemisoskuse arendamine, kõnefunktsioonide kujundamine ja arendamine. 4. Sotsiaalsed oskused: koostegevuse oskuste kujundamine täiskasvanute ja eakaaslastega, rollimänguoskuste kujundamine ja arendamine. 5. Eneseteenindusoskused: esmaste eneseteenindusoskuste täiendamine ja teiseste kujundamine Juhul kui lapse kõneprobleemid ja spetsiifilised arenguhäired jäävad koolieelses eas tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu. Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED: HÄÄLEPUUDED: afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine düsfoonia ehk kähehäälsus KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED:
et paljud probleemid, mis lasteasutustes väljenduvad, on sotsiaalset laadi. Seega ei piirdu õpetajate tähelepanu ja aktiivne tegevus laste arendamisel ja õpetamisel ainult teadmiste andmistega, vaid hõlmab ka väärtuste kujundamist ja sotsiaalsete oskuste arendamist. Lapsed omandavad lasteaia perioodil sotsiaalseid oskusi, käitumisi- ja suhtlemismudeleid, mida ainult perekeskne suhtlusring neile ei võimalda. Eneseteenindusoskused nagu söömisoskused, riietamine/riietumine, potireziimi kujundamine aga ka suhtlemis-, käitumis-mängu- ja teiste sotsiaalsete oskuste õpetamine on erilasteaia õppekasvatustöö protsessis suurema tähelepanu all kui tavalasteaias. Lasteaia kohanemine on iga lapse puhul individuaalne- see võib olla kiire ja valutu, kui mõnikord võtta aega mitmeid kuid. Päevakava tagab lapse närvisüsteemi kaitse, loob meeldiva mikrokliima, kindlustab lapse arenguks vajaliku keskkonna
vidruka.edu.ee/oppekava.html ) vaimne alaareng. Milles see seisneb? Eripedagoog Viivi Neare (2009:4) kirjutab, et vaimupuue on püsivad tunnetusprotsesside hälbed, mis on tekkinud peaaju orgaanilistest kahjustustest ja mida varasemal aju arengu etapil see kahjustus toimus, "seda raskem on lapsearengu mahajäämus" (Specialnaja psihologija 2005, viidatud Neare 2009 järgi). Mõõduka vaimse alaarenguga inimeste tunnused on lähtuvalt RHK-10 järgmised: · Eneseteenindusoskused ja motoorsed võimed on arengus maha jäänud ning mõned isikud vajavad hooldajat kogu elu vältel. · Koolitöö edukus on piiratud o osa neist isikutest on võimelised omandama põhioskused lugemises, kirjutamises ja arvutamises. o Haridusprogrammid võivad anda võimalusi nende piiratud võimekuse arendamiseks ja põhiliste oskuste omandamiseks;
Meeleolu on neil pisut kõrgenenud, nad räägivad palju, kuid jutul puudub mõte või pole see käsiloleva tegevusega seotud. Nad tüdinevad ja väsivad kiiresti, mistõttu nende erutus kasvab. Ülesannete täitmisest nad ei keeldu, kuid on tähelepanematud, impulsiivsed, järelemõtlematud. 2. Mõõdukas vaimne alaareng (IQ 35-49). Sellesse kategooriasse kuuluvad lapsed, kelle mõistus ja kõne arenevad aeglaselt ning saavutused on piiratud. Ka nende eneseteenindusoskused ja mootorsed võimed on arengus maha jäänud ning mõned neist vajavad isiklikku abistajat. Osa lapsi ei õpi kunagi ladusalt kõnelema, kuid nad võivad aru saada lihtsatest korraldustest ja õppida kasutama viipeid, piktogramme või muid märke, kompenseerimaks mõnel määral oma kõne puudulikkust. 3. Raske vaimne alaareng (IQ 20-34). Selle kategooria lastel on psüühika areng harilikult tunduvalt madalama tasemega, millest tulenevalt kõne kas puudub või on väga algeline.
Problemid ilmnevad juba varases eas ja on jälgitavad kõigis arenguvaldkondades: VAIMNE SOTSIAALNE FÜÜSILINE Vähene huvi ümbritseva Mitteverbaalne Motoorne areng hilineb vastu suhtlemine hilineb ei hakka pead hoidma, keerama jne Kõne arengu puudujäägid Sotsiaalselt raskesti Eneseteenindusoskused loetav vähesed Mõtlemise konkreetsus Metavõimed välja ei Ei oska arvestada kujune - ei oska ise enda kontekstiga tunnetusvõimeid ära kasutada ei saa aru mida tähendab olla tähelepanelik, mida selleks on vaja teha. Intellektipuude raskusastmed Esmase hinnangu aluseks on IQ väärtus, lisandub hinnang iseseisvale toimetulekule. - Meditsiinisüsteemis: vaimne alaareng iQ väiksem kui
pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. (Põhikooli- ja GS) · Vastavalt inimese vajadusele võib hariduslik rehabilitatsioon sisaldada vaimset, käelist, sotsiaalset ja kehalist arendamist, mis toetaks hariduse omandamist, annaks aluse iseseisvaks toimetulekuks (eneseteenindusoskused, sotsiaalsed oskused, suhtlemine, kutsevalik jm). · MEETODID: logopeediline, eripedagoogiline, tegevusterapeutiline abi, teraapiate läbiviimine, nõustamine jm. Hariduslik rehabilitatsioon: HINDAMINE: I tasand - lapse arengu jälgimine ja kirjeldamine toimub rühma/klassitöö tingimustes, vastavalt vajadusele õpetaja diferentseerib ja individualiseerib tegevusi/õpetust ning nõustab ja juhendab lapsevanemat.
1-3 a - Ta ei seisa, ei hakka kõndima. Ei mõista kõnet. Ei teki sõnu ja kõnet, ei suuda sõnu välja öelda, Ei räägi lausetega 3-lõpuks. Ise söömine ja joomine lõpuks. Vb on neelamisega probleeme. Lihtsam riietumine võiks selge olla. Riidest peaks ka oskama juba ära võtta. Potil käimine võiks saada selgeks selle keskel juba. Eneseteenindus üldiselt peaks olema arusaadav talle juba: söök suhu pandud, potil käidud , teisased e sekundaarsed eneseteenindusoskused on mänguoskused(1 a on manipuleerimine) lapsed õpivad hakkama saama igapäevaste asjdega, õpivad nende asjade/esemet funktsioone üldse. Siis juba 3-lõpuks toimub ka juba sümboolne mängimine(kulp asendab keppi nt jne). Suuremate nööpide kinnipanemine ka. + Mina arengut võiks jälgida: kas tal tekib mina! Ta peab eristuma emast! 3-5 a Kõnet võiks vaadata: kõni moodustumist ja sellest arusaamist (nt kui võõras ei sa aru).
hilineb o Sotsiaalselt raskesti loetav sotsiaalne suhtlemine on ebatavaline, teistel on raske neid mõista, suhe ei ole vastastikune o Ei oska arvestada kontekstiga nt mis vanuses inimestega kuidas suhelda 3. Füüsiline o Motoorne areng hilineb pea hoidmine beebil hilineb jms, sõltuvalt puude sügavusest võib olla et ei hakkagi iseseisvalt nt seisma või istuma o Eneseteenindusoskused vähesed See kõik raskendab märgatavalt või teeb võimatuks isiku iseseisva elu. Vajavad tuge raskematel juhtudel ka läbi elu. Intellektipuude raskusastmed Esmase hinnangu aluseks on IQ väärtus, lisandub hinnang iseseisvale toimetulekule. o Meditsiinisüsteemis (RHK-10): vaimne alaareng kui IQ on alla 70, kerge VAA IQ 50-69, mõõdukas VAA IQ 35-49, raske VAA IQ 20-34, sügav VAA IQ alla 20. Kerget VAA on kerge mõõta, kasutatakse IQ testi
annaabi.ee 
