seoses sünniga on negatiivsed, aga juba esimese kuu lõpus tekib naeratus seoses elavnemisreaktsiooniga. -2a- Peamiseks tegevusliigiks 2. eluaastal ongi ettekujutamine, põhjus-tagajärg-seoste otsimine.Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus. esemeline tegevus, mille käigus laps tutvub esemete erinevate omadustega. Jätkub sensoorne areng. Teine eluaasta on (oluline) tähtis etapp Erikson- Eriksoni põhimõiste – identiteet, eneseteenindamisoskuste kujundamisel. Teisel eluaastal on kiire periood kõne arengus (sensitivne periood). -3a- Suureneb närvisüsteemi töövõime ja aktiivne ärkvelolek pikeneb 6-7 tunnini ööpäevas. näeb-kuuleb kõike ja “salvestab” ning matkib täiskasvanut igas pisiasjas, isegi kõnnakut. Laps suudab käia mööda kitsast lauda, peatuda, pöörata ja joosta. Suudab õppida sõitma jalgrattal. Juhttegevuseks on mäng. 4-5a- Seega joonistamise tulemused on paremad. Teine tähtis asi selles eas on mäng
kiire areng; 8-9 eluaasta suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid). Kriitiline periood teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea murdeiga). Optimaalne periood periood, kus areng toimub kõige pareini ja kergemini )õppimise ja õpetamise seisukohast). Nt 3a. eneseteenindamisoskuste arenemine (söömine, enda järelt koristamine). Arenguperioodid: · sünnieelne periood · vastsündinud (1 kuu), imik (0-1 a) · varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) · keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12ea) · murdeiga e vanem kooliiga (12-18ea) · varane täiskasvanuiga (18-30-ndad) · keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad) · hiline täiskasvanuiga (60-...) ARENGUKRIISID:
tagajärjel toimub muutus(muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne) Küpsemine- muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast. Kasvamine- pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Sensitiivne periood-periood kus mingi võime areneb väga kiiresti Kriitiline periood- teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil Optimaalne periood- periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini. Nt 3-a eneseteenindamisoskuste arenemine(söömine). Arenguperioodid · Sünnieelne periood · Vastsündinu(1 kuu), imik(0-1a) · Varane lapseiga e eelkooliiga(2-7a) · Keskmine lapseiga e noorem kooliiga(7-12a) · Murdeiga e vanem kooliiga(12-18a) · Varane täiskasvanuiga(18-30ndad) · Keskmine täiskasvanuiga(50-50ndada · Hilinetäiskasvanuiga(60-...) Arengukriis-periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist.
suuruse (kuju) järgi. Kõigepealt etalonile, siis sõnale tuginedes suudab laps kahest esemest leida nõutavat värvi eseme jne. Samaaegselt areneb mälu. Laps mitte ei tunne ära vaid ka meenutab hetkel puudu olevat eset. Meenutused tekivad algselt mingi konkreetse situatsiooni raames. Näiteks nähes sangata kruusi ütleb laps: kukkus maha. Hiljem hakkavad meenutused tuginema sõnale. Näiteks lapsele öelda ,,lähme õue", hakkab laps riideid otsima. Teine eluaasta on tähtis etapp eneseteenindamisoskuste kujundamisel. Pesemisel paneb laps käed veejoa alla, riietumisel võtab ära püksid, paneb pähe ja võtab ära mütsi, söömisel istub ise toolile, kasutab lusikat ja kruusi. Laps on lihtsalt ümberlülituv. Teisel eluaastal on kiire periood kõne arengus. Pooleteise aastani areneb intensiivselt kõnest arusaamine, edasi toimub aktiivne kõne (sõnavara) areng. Mõtlemise areng toimub tegevuse käigus, mõtlemine on sensomotoorne. Rikastub mänguline tegevus
Lk. 53-78 5. Eneseteeninduse ja enesekohaste oskuste areng. Mida mõistetakse enesekohaste oskuste all? Milliste enesekohaste oskuste olemasolu eeldatakse lapselt kooliealiseks saamisel? Enesekohaste oskuste omandamine ning täiskasvanute (nii lastevanemate kui lasteaiaõpetajate roll selles protsessis). Enesekohaste oskuste areng esimesel, teisel-kolmandal ja neljandast kuni seitsmenda eluaastani. Kuidas ja milliseid eneseteenindusoskusi kujundada väikelapsel? Miks? Eelkooliealiste laste eneseteenindamisoskuste kujundamist soodustavad tegurid. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 79-91 6. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Nimetada kuus põhiemotsiooni, mille näoväljendused on on ära tuntavad kultuurist sõltumata (Ekmani ja Frieseni järgi). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste. Tunnetest arusaamise areng lapsel. Emotsioonide reguleerimise oskuse ja suutlikkuse areng lapsel, täiskasvanute roll selles. Aktiivse kuulamise ja lapse tunnete peegeldamise tähtsus.
teine teeb seda ettevaatlikumalt, jäädes kaua vaatleja rolli, jälgides, mis siis tegelikult toimub; kolmas kardab lahkuda emast, lükates tagasi kõik õpetaja ettepanekud selleks, nutab palju ja valjuhäälselt. Põhjused on erinevad ja sõltuvad näiteks: · lapse kiindumusest emasse ja pere teistesse täiskasvanutesse, · täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemiskogemuse vähesusest, · kindla päevarütmi puudumisest kodus, · eneseteenindamisoskuste ja hügieeniharjumuste vähesusest jpm. Kui rühma personal ei ole kohanemisperoodil mõelnud läbi oma tegevusi, võib see lapse jaoks tuua kaasa raske kohanemise Kuidas eristame erinevaid kohanemise tasemeid? Kohanemise ajal võib märgata füsioloogilisi muutusi lapse hingamissageduses ja südametegevuses. Lapse organism teeb kõik selleks, et kohaneda uue keskkonnaga. Psühholoogiline kohanemine nõuab seniste stereotüüpide vastavusse viimist ümbritseva keskkonna uute nõudmistega.
kui ka kodus. Sotsiaalsete oskuste kujundamisel alustatakse emotsionaalse kontakti loomisest lapsega, seejärel toimub koostööoskuste kujundamine täiskasvanutega, hiljem eakaaslastega, minapildi loomine, kujutluste täpsustamine lapse perest, adekvaatse käitumise kujundamine, rollimängu kujundamine ja õpetamine. Raske ja sügava vaimupuude korral on arendustegevuses esikohal põhiliigutuste, esemelise tegevuse oskuste, eneseteenindamisoskuste ja suhtlemise kujundamine. DOWNI SÜNDROOMIGA LAPS JA NOOR 1. Eristatakse kolme geneetilist mehhanismi, mille käigus Downi sündroom moodustub: • kõige tavalisem on 21-trisoomia, mida esineb 95% Downi sündroomi tekke puhul; • teiseks vormiks on nn. mosaiik, mille puhul väär kromosoomide jagunemine toimub viljastatud munaraku teisel jagunemisel. Sellisel juhul on organismis nii väärastunud kui ka normaalsete kromosoomidega rakke
annaabi.ee 
