Esimesed teadaolevad tsivilisatsioonid hakkasid kujunema alates III aastatuhandest eKr. Mesopotaamias ja Egiptuses. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult soodsaimad elutingimused. Tsivilisatsiooni all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi ning defineerime kui - kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist ent tuntud inglise teadlane Arnold Toynbee on jaotanud inimkonna ajaloo kogunisti 13-ks tsivilisatsiooniks. Tsivilisatsiooni tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti see, et varajaste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja seetõttu ei saa teadlased - arheoloogilise materjali puudumisel - seda põhjalikult uurida
Tsivilisatsioonid on olnud olemas juba ürgsetest aegadest alates. Teadlaste arvates hakkasid tsivilisatsioonid tekkima alates III at eKr. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult kõige soodsamad elutingimused. Tsivilisatsioonide all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Tsivilisatsioonide jaoks on välja mõeldud ka definitsioon: see on kõige suurem kultuurilis- eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Kuulus inglise teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13-ks tsivilisatsiooniks, tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist. Tsivilisatsioonide tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt. Üks põhjustest on arvatavasti selles, et esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus veel kiri ja sellepärast ei saa teadlased iga üksiku
Viimane avab ajaloo tema loogika aspektist lähtudes ning kujutab seega endast ajaloolist seaduspärasust. Maailmamõistus ei samastu Hegelil maailmavaimuga, sest maailmavaim on ajaloo aluseks ja tema lahutamatuks omaduseks ongi maailmamõistus. Hegel on oma loengutes ajaloofilosoofiast juhtinud tähelepanu ka sellele, et juba Vana- Kreeka filosoof Anaxagoras oli esimene, kes ütles, et maailma üle valitseb mõistus ja et see mõistus ei ole eneseteadvuslik ning see ei ole ka vaim. Nendel tuleb vahet teha. Tänapäeval on tavaline, et inimesed on harjunud mõttega, et looduses on mõistus ja et seal valitsevad muutumatud loodusseadused. Omal ajal oli aga Anaxagorase mõte terveks ajastuks inimvaimu ajaloos. Seega avaldub ajaloo mõistuspärasus kahel kujul: · 1) inimese tahtest sõltumatu ehk objektiivse seaduspärasusena, · 2) sihipärasusena.
hankimine ja töötlemine. rakendamine. Kapitalism on majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine
hankimine ja töötlemine. rakendamine. Kapitalism on majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine
eetikal - suurim võimalik õnn võimalikult paljudele. See moraalifiloosoofia, mille tähtsaim esindaja praegu on Peter Singer, käsitleb nii teadlikku elu - elusolendeid, kes tajuvad valu, rõõmu ja teisi emotsioone, nt imetajad -, kui ka eneseteadvuslikku elu, see tähendab inimest oma eluloolise mälu ja mõistusest tulenevate tulevikulootustega, nimest, keda nimetatakse nendest eeldustest tulenevalt isikuks. Kui inimesel puudub eneseteadvuslik elu - loode, vastsündinu, väikelaps, dementne või pöördumatult komatoosne inimene -, siis selle definitsiooni järgi pole ta isik, ta on kaitsmist väärt (ainult) niipalju, kui temas on teadlikku elu. Üksikisik otsustab moraali seisukohalt, kas ta nõustub loomade tapmisega (nt toiduks) või taunib seda. Igatahes muutub aktiivne eutanaasia eetiliselt mõeldavaks just neil juhtudel, kui on olemas patsiendi testament või korraldused, living wills (4., lk 2380).
rahvusvähemustesse kuulujad kodakondsuse puudumist. Praeguse seisuga elab Eestis ametlikult 170 000 kodakondsuseta isikut, s.t. inimest, kellel pole mitte ühegi maa kodakondsust. Valdav osa neist kuulub vähemusrahvuste esindajate hulka, kes peavad Eestimaad oma sünnimaaks, kus nad on siis sündinud või elanud vähemalt 15 - 20 aastat. 3. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. 3.1. Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon on suurim kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna seas. Tsivilisatsioonid on ilmselt kõige püsivamad inimkooslused. Valitsused, riigid, impeeriumid langevad, formeeruvad ümber ja isegi kaovad, kuid tsivilisatsioonid jäävad. Tänapäeval enim viidatud tsivilisatsiooniteoreetik Samuel Huntington ( sünd. 18. aprill 1927), Harvardi ülikooli professor. Peateos Tsivilisatsioonide kokupõrge, ilmus artiklina 1993 ja sai raamatuks välja arendatud 1996. Vt. lähemalt TOOMAS H
Valijatel on õigus oma ringkonna saadikutega kohtuda. Kuigi parlamendisaatikut ei saa tagasi kutsuda ning teda ei seota enam mandaadiga, on talle seadusega antud reedene päev oma valimisringkonnas viibimiseks. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. 5. NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma mitmekultuurilisus. Tsivilisatsioon kui suurim kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsioonidevaheliste konfliktide põhjused. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne rass, kollane ehk
Valijatel on õigus oma ringkonna saadikutega kohtuda. Kuigi parlamendisaadikut ei saa tagasi kutsuda ning teda ei seota enam mandaadiga, on talle seadusega antud reedene päev oma valimisringkonnas viibimiseks. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. Vaata www.riigikogu.ee. 5. NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma mitmekultuurilisus. Tsivilisatsioon kui suurim kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsioonidevaheliste konfliktide põhjused. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse
- tunnetuslik ehk kognitiivne sfäär - kehaline ehk psühhomotoorne sfäär Arengu loogikat näitab noole suund alt üles: esimesel perioodil (0-7 aastat) on tormiline psühhomotoorika areng, teisel (7-14) on "tuliseks alaks" kognitiivne areng ja kolmandal (14-21) sisemise väärtusmaailma väjakujunemine ehk eneseteadvuslik areng. Eneseteadvuse areng E. Schumacheri (1979) arvates on igas inimeses peidus maailma hierarhiline struktuur. Arenemine kulgeb madalamalt astmelt kõrgemale, kusjuures erinevused normaalsete inimeste tunnetusmeeltes (nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja kompamine) on väikesed. See tähendab, et madalamatel astmetel on inimesed küllaltki sarnased, ent kõrgemate tasemete - mõistuse ja südametunnistuse erinevused on indiviiditi väga suured.
annaabi.ee 
