tagasi siia. Tegutsemise staadium. Ma tegutsen muutuse nimel, see on mulle oluline. Usun, et saan sellega hakkama. Säilitamise staadium- MA ei ole enam suitsetaja. 6 kuud tegevuse staadiumis. Sotsiaalökoloogiline lähenemine- Keskkond toetab tervist. Enamjaolt passiivsed. Auto turvavöö-aktiivne, turvapadjad passiivne. Kiirusepiirangud- passiivne. Kognitiivkäitumuslikud meetodid- õpetab eesmärki seadma, õpetab enesetasustamist. Alternatiivsete käitumiste leidmist, suhtlemis oskus, negatiivsete emotsioonidega toimetulek. Jne. Eesmärgi püstitamise mudel- tegevuse sihipäraseks muutmine: eesmärk peab olema mõõdetav, jälgitav, spetsiifiline. Eesmärgiks seatakse pigem raskemad valikud. Peavad reaalselt saavutatavad olema. Isik peab tnnistama eesmärgid saavutatavaks. Tuleba nda tulemustest pidevalt tagasissidet. Rahulolu iseendaga tõuseb. Takistuseks on sobimatud eesmärgid. Liiga raske eesmärk
kujundajana. Kui Skinner kujutas organismi vaat et positiivsete ja negatiivsete kinnistamisete passivse objektina, siis Bandura järgi võime tõdeda. Et ei otsene ega ka kaudne positiivne ja negatiivne kinnistamine juhtu mitte iseeneslikult, vaid selle põhjal, kas me näeme teatud käitumise positiivseid võid negatiivseid tulemusi. Enesekontroll Bandura rõhutab ome teoorias ka enekinnistamise osa, mõeldes selle all kavandamist, häälestamist, aga ka enesetasustamist ja karistamist, nõideks seda, et me end kordamineku korral õnnitleme, edu korral aga sõitleme. Enesejuhendamine. Inimene hakkab ise endale elulises küsimuses nõustajaks. Tuleb olla leebelt nõudlik, võimalust müüda humoorikas. Eneseohjamine on positiivse ja negatiivse enesehinnangu kaudu oma käitumise üldine suunamine ja konkreetne kujundamine. Kehtestamine Osalt tänu just Bandura töödele on tänapäeva sotsiaal.ja suhtlemispsühholoogias keskse koha
Kuid kuna te olete õnnetuspaigal, siis teil hakkab samas naisest ka kahju, seetõttu hakkate te kogema ka teatavat empaatiatunnet. -sümpaatiat, soojust, muretsemist teise eest. Nad viivad inimest nagu erinevat kas siis egoistlikku või altruistlikku aitamise teed. Kuid millal inimesed ei aita: Seda võivad põhjustada mitmed asjaolud - nagu konfliktsed tasud, konfliktsed normid ja need konfliktid, milliste puhul väline tasu või surve pärsib inimese enesetasustamist. Konfliktsed tasud Samal ajal kui inimesed õpivad ära asjaolu, et aitamine tasub ära, hakkavad nad aru saama ka sellest, et aitamine võib olla kulukas. Seetõttu kaalutakse hoolikalt tasusid ja kulutusi. Üheks võimalikuks kulutuseks on aeg. Teiseks rahaga mitteseotud aitamise kulutuseks on tunne, et meid sunnitakse midagi tegema. Seda kulutust seletab psühholoogilise vastutoime teooria. Psühholoogilise vastutoime tulemusena tekib meil
annaabi.ee 
