Sellise vastuolu tingis ajastu ise, kus jumala ja isandate suhted muutuvad samuti nagu nende isandate ja sõltlaste suhted. 11. ja 12. sajandil sai mõjusaks rohuks enesetapmiste ja meeleheite vastu pihtimine. See tähendas, et saadakse oma patud andeks ja saavutatakse lepitus jumalaga. Pärast pihtimist tundus enesetapp terve mõistusega inimese poolt võimatu. Kui siiski peale pihtimist sooritati enesetapp, eeldas kirik, et toimepanija oli hullumeelne. Keskaja levinumad viisid enesetapmiseks olid poomine, uputamine, noaga tapmine ja surnuks kukutamine. Meessoost enesetapjaid oli kolm korda rohkem kui naisi. Kaks kolmandikku enesetappudest leidis aset öösiti. Enesetappe toimus kõigi ühiskonnakihtide seas. 2.4 Suitsiidid renessansiajal Renessansi algusaja religioossed segadused ei pehmendanud suitsiidi hukkamõistu sugugi, vaid võis täheldada suhtumise teatavad karmistumist. Renessansi algusaegade sotsiaalsed ja
Kulebjakovil ja sellepärast ei kuulanud teda keegi. Kuulas küll Indrek, aga tema oskas ainult kuulata, mitte vastata. Kuulas ehk ka Koovi, aga tema kuulas nagu nõnda, et ta ei pannud tähelegi, mida ta just kuulas. Sellepärast ei olnud ka temast vastajat. Aga Kulebjakov ei andnud alla, tema sundis end kuulama. Vastust oma küsimusele ei saanud ta siiski, selle asemel küsis temalt Molotov: ,,Aga kui mõni elusttüdinu põmmutab enesetapmiseks maakera õhku, mis siis?" ,,Siis ei ole enam enesetapjaid," vastas Kulebjakov, ,,sest enesetappe põhjuseks on majanduslik kitsikus, õiguse tallamine, tõe tallamine, võimatus endas peituvat tõde absoluutselt väljendada, tõtt teostada. Aga need põhjused on siis kõrvaldatud." ,,Aga mis saab siis jumalaga ja usuga?" küsis Slopasev. ,,Need kuulutatakse iseseisvaks ja täieõiguselisiks, nii-öelda autonoomseiks ja vabastatakse eestkostmisest ning hooldamisest," vastas Kulebjakov. ,,Mis?
annaabi.ee 
