närviimpulsside toimel - näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn kultuurilised väljendusreeglid PÕHIEMOTSIOONID - viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus MIKS MEILE EMOTSIOONID? - hindamine (isikud, olukorrad) - ergutavad või pidurdavad - suunavad tähelepanu - stimuleerivad mälu - väljendavad (suhtumist, eelistusi) EMOTSIOONID AJUS - limbiline süsteem - talamus, hüpotalamus, ka amügdala *enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953 J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon *rõõmus vs kurb nähu (Öhman) VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus) - üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin
Tekib eetiline lõtvus, halvemal juhul hakkab narkomaan ühiskonnas kujunenud eetikanorme eirama. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu, suhted kaasinimestega känguvad ja katkevad. Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. Eriti murelikuks teeb see noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama. (Oiseth 1999: 46) 10.JUHUSLIK VÕI PARATAMTU? Narkomaania kõige laiemas tähenduses kui enesestimulatsiooni fenomen on paratamatu, inimhingele iseloomulik. Kes on kogenud ülimat naudingut ekstaasi see igatseb seda kogeda üha uuesti ning on selle nimel valmis kannatama igasugu piinu. Narkomaania leviku ja vormid määravad nii paratamatud kui juhuslikud tegurid. Paratamatu on näiteks meie rassiline kuuluvus. Ajalooliselt on välja kujunenud eri rassidel erinev tolerants meelemürkide suhtes. Asiaadid suitsetavad rahumeeli kanepit ja
Arengupuudega lastel on enamasi kõigil üks huvitav ja ühine tunnusjoon. Neil on hulgaliselt korduvaid, stereotüüpseid harjumusi nagu enda õõtsutamine, keerutamine, kohapeal pöörlemine, kätega lehvitamine, enda ette vahtimine, koputamine, silmade pööritamine ja kõõritamine. Seda liiki käitumist nimetatakse enesestimulatsiooniliseks käitumiseks. Selline käitumine võib kesta aastaid. Järeldatakse, et kui laps ei saa väljastpoolt seda sündsast käitumisest, rakendab ta enesestimulatsiooni kuna vajab seda oma närvisüsteemi elushoidmiseks. Negatiivsemaks pooleks selle juures on see, et sel ajal kui laps tegeleb enesestimulatsiooniga ei ole ta vastuvõtlik uuele informatsioonile ja blokeerib selle. Stimulatsiooni on võimalik ka preemiaks kasutada. Lubatakse ka füüsilist ja sõnalist ohjeldamist, et lapse tähelepanu saavutada. (Lovaas, 1998) 2.1. Põhjused Põhjuseid on väga erinevaid ja alati ei ole võimalik kõigile küsimustele, mis puudutab vaimupuuet isegi
annuse suurenedes ravile ootuspäraselt reageerivad. Individuaalsed erinevused kloorpromasiinisisalduses vereplasmas - väga kõrge ravimisisaldus toob kõrvalnähud. Psühhoosivastaste ravimite seiremudelid · Tingitud vältimise pärssimine (põgenemist ei vähenda) - ennustab paremini klassikalisi NL · Katalepsia tekitamine (paremini ennustab EPS-kõrvalnähte) · Käpa tagasitõmbamise test · Enesestimulatsiooni pärssimine (ICSS & psühhostimulaatorid) · Latentse inhibitsiooni suurendamine · Blokeerimistestid (tingimisel ärritajate A+B kombinatsioon, hiljem A enne B-d vähendab reageerimist) Skisofreeniahaigeil on vaadeldavale stiimulile eelneval nõrgemal stiimulil üleüldiselt väiksem pärssiv mõju võpatusrefleksile (gating efect) · PPI (prepulse inhibition) ehk nõrga eelärritusega võpatustest AP antagoniseerivad apomorfiinist tingitud vähenemist
närviimpulsside toimel. • Näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn. väljendusreeglid kultuurilised. Põhiemotsioonid (P. Ekman)- põhiemotsioonide avastaja. Miks meile emotsioonid? • Hindamine (isikud, olukorrad) • Ergutavad või pidurdavad • Suunavad tähelepanu • Stimuleerivad mälu • Väljendavad (suhtumist, eelistusi) Emotsioonid ajus • Limbiline süsteem • Talamus, hüpotalamus, ka amügdala • Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953 49 50 J. Panksepp imetajate baasemotsioonid • Uudistav süsteem • Hirmusüsteem • Raevusüsteem • Paanikasüsteem Emotsioonide areng • H. Harlow katsed ahvidega (1950) • Kontaktivajadus • Lateralisatsioon • Rõõmus vs kurb nägu (Öhman) Vaimsed võimed e intelligentsus Vaimne võimekus ehk intelligentsus • Intelligentia (lad.k
vastikus, kurbus, põlgus (lisandus hiljem) Emotsioonid on autentsed, kui terve nägu seda näitab. Emotsioonide otstarve: *emotsioonid hindavad isikuid, olusid, nähtusi jne *ergutavad/pidurdavad aktiivsust *suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule *stimuleerivad mälu *väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi *on kommunikatsioonivahendiks Emotsionid ajus Limbiline süsteem Talamus, hüpotalamus, ka amügdala Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953 J. Panksepp imetajate baasemotsioonid 1) uudistav süsteem uues olukorras orienteerumine 2) hirmusüsteem tunneme ohtu 3) raevusüsteem ägestumine 4) paanikasüsteem ei osata reageerida Emotsioonide areng H. Harlow katsed ahvidega (1950) - Kaks ema, metallist andis süüa ja teine oli lihtsalt pehme kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad:
vastikus, kurbus, põlgus (lisandus hiljem) Emotsioonid on autentsed, kui terve nägu seda näitab. Emotsioonide otstarve: *emotsioonid hindavad isikuid, olusid, nähtusi jne *ergutavad/pidurdavad aktiivsust *suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule *stimuleerivad mälu *väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi *on kommunikatsioonivahendiks Emotsionid ajus Limbiline süsteem Talamus, hüpotalamus, ka amügdala Enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner 1953 J. Panksepp – imetajate baasemotsioonid 1) uudistav süsteem – uues olukorras orienteerumine 2) hirmusüsteem – tunneme ohtu 3) raevusüsteem – ägestumine 4) paanikasüsteem – ei osata reageerida Emotsioonide areng H. Harlow katsed ahvidega (1950) - Kaks ema, metallist andis süüa ja teine oli lihtsalt pehme – kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad:
• Vasak HF: omandatud protsessi säilitamine ja kasutamine Autismi spktri häirete korral on sensoorse profiili iseärasused: 2 erinevat kognitiivset mudelit • vestibulaarne hüposensitiivsus, seetõttu otsivad enesestimulatsiooni: kiigutamine, • Vasaku HF mudel: analüütiline, loogiline, hea õigekirjaga ja sõnosav, õpib ükskult-üldisele, pööritamine, kõigutamine jne uue • taktiilsetele stiimulitele, tekstuuridele ülitundlik: teatud toitudest keeldumine, spordiharjumuse õppimine raske, töölaud korras riietumisrituaalid jne
annaabi.ee 
